Tiiu Ojala, Võru Kesklinna Gümnaasium, 2010
Sissejuhatus
Ajaloo mõistmise seisukohalt on tähtis kujundada võimet asetada end kellegi teise olukorda ning vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ja ajaloouurija seisukohast, tuleb kujundada kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse ning võrrelda ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikates. Uurimistöö kirjutamise eesmärk põhikoolis on äratada huvi ajaloo vastu, lähtudes oma perekonnast ning kodukohast. Soovitatav on igal õpilasel kirjutada juba põhikoolis lihtsamal teemal uurimistöö, sest 2010. aastal vastu võetud gümnaasiumi riikliku õppekava järgi tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks teha kõigil õpilastel ühes aines uurimistöö.
Uurimistöö kirjutamine võimaldab õpilastes kujundada põhikooli riiklikus õppekavas nõutud oskusi:
- ajas orienteerumise oskus, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist;
- ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine;
- küsimuste esitamine ajaloo kohta ning neile vastamine;
- funktsionaalne kirjaoskus, kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine;
- empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades; koostöö- ja konfliktilahendusoskus;
- allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle kasutamine ja hindamine, suuline ja kirjalik eneseväljendus ning IKT vahendite kasutamine.
Kolmandas kooliastmes tuleb omandada uurimistöö koostamise kogemus. Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele algallikale ja sisaldab autori enda tööd, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi.
Kodu-uurimistöö temaatika on oma kodukant (nii ajalugu kui ka tänapäev, nii loodus- kui ka inimkeskkond). Põhikoolis kirjutatav uurimus ongi oma olemuselt kodu-uurimistöö.
Teema valik
Teemad võiksid olla järgmised:
Minu klass
Minu kool
Minu ema töökoht
Minu kodu jne
Kodukoha tuntud sportlane (sportlased)
Minu õpetaja
Mõni tuntud ühiskonnategelane
Minu koduküla, tänav
jne
9. klassis õpitakse lähiajalugu ning õpilastel on eelteadmised 20. sajandi Eesti ajaloost. 9. klassi ajaloo uurimistöö võib olla vanema põlvkonna elusolevate esindajate või sugulaste elukäigu uurimine, seoste loomine õpitud lähiajaloo, pereloo ja kodukoha ajaloo vahel.
Näidisteemad:
Minu suguvõsa ajalugu
Minu vanavanemate küüditamine
Vanaisa sõjamälestusi
Minu vanavanemate elust nõukogude korra ajal
Vanaema, ema ja minu kooliaeg
Kolme põlvkonna koolilood
Kolme põlvkonna eluolust
Mõni hobi, mis ühendab suguvõsa
Vanaisa, isa ja minu hobidest
jne
Õpilane saab nendel teemadel kirjutades kasutada koolitundides õpitut.
Hindamine
Projektülesannet ja iseseisvat uurimistööd hinnates tuleb jälgida töö valmimise protsessi (probleemi püstitamine, andmete kogumine, selekteerimine, analüüsimine, töö vormistamine, klassis ettekandmine), mitte ainult lõpptulemust. Selleks oleks soovitatav teha vahehindamisi, mis aitab juhendajal uurimuse kirjutamisest paremat ülevaadet saada.
Juhendamine
Juhendamine on iseseisva töö oskuste õpetamine. Ajalugu uurides hakkab õpilane selle kaudu mõistma, et igal pool on nähtusi, sündmusi ja asju, mida ei ole veel küllalt uuritud, mille kohta saab ja on vaja koguda uusi andmeid, ning on teadmisi, mida tuleb täpsustada. Uurimistöö kirjutamine on üks teedest, mis viib õpilase oskuseni iseseisvalt töötada ning probleeme lahendada.
Juhendamine ei tohi kunagi kujuneda õpilase eest töö ärategemiseks. Et töö oleks tulemusrikas ja ühtlasi huvitav, tuleb õpilastele anda mõningaid lähtealuseid, näidata kätte tee, kuidas küsimust seada ning kust ja kuidas vajalikke andmeid koguda. Juhendades on esimesed ülesanded seada küsimus, formuleerida teema ja piiritleda see täpselt. Teema piiritlemine on eriti tähtis selleks, et koondada tähelepanu kõige olulisemale. See on aga üks uurimistöö edukuse peamisi tagajaid. Teema valiku ja soovitamise juures tuleb arvestada teema aktuaalsust ning jõukohasust. Jõukohasuse määrab see, kuivõrd kättesaadavad on õpilasele uurimistööks vajalikud andmed. Eelistatavad on teemad, mille kohta saab koguda kohapeal andmeid küsitluste ja vestluste ning dokumentaalsete materjalide väljaselgitamise ja kasutamise teel. Nii kogutakse andmeid, millel on jääv väärtus teaduslikus uurimistöös.
Iga teema võib n-ö laiali valguda. Võtame näiteks kodukoha. Võime uurida selle minevikku, olevikku, majandust ja tootmistegevust, kultuurielu ning haridust, kuid ka detailsemalt, nt arengu üksikuid perioode, selles paiknevat ettevõtet või asutust, kooli jne. Edasi võime uurida veel üksikasjalikumalt ettevõtte mõnda osakonda; kooli õpilasi, õpetajaid, lõpetajaid; sporditööd; kultuurielust üksikute isetegevusringide tegevust või üksikute silmapaistvate kultuuritegelaste elu ja tegevust.
Teemade lõpmatuse ja üksteisega seostatuse avamine on üks juhendamise osi. Siit tuleneb teadmine: mida kitsamalt ja kindlamalt ennast töös piirata, seda kaugemale jõutakse. Just väikeste probleemide uurimisega tehakse alguses suuri asju; hiljem tulevad suuremad teemad, mis väikeste uurimuste tulemused kokku võtavad.
Ajaloo uurimistöö koostamise põhimõtted
Huvitava teema leidmine ja valdkonna piiritlemine
Koos õpilasega tuleb kokku leppida teema, leida probleemid ja töötada välja metoodika. Juhendaja aitab koostada uurimistöö programmi ning arutab õpilasega läbi kalenderplaani, kus on kirjas:
- materjalide kogumiseks vajalik aeg;
- andmetöötlus (valik kogutud materjalist);
- töö kirjutamiseks kuluv aeg;
- töö vormistamiseks kuluv aeg;
- paranduste ja täienduste tegemise aeg;
- töö lõplik vormistamine.
Materjali kogumine
Andmete kogumine uurimuse jaoks. Materjali üleskirjutamine, konspekteerimine ja läbitöötamine. Kava (või varasema teema) täpsustamine ning eesmärkide seadmine
Raamatukogus otsitakse teemakohast kirjandust ja tutvutakse tööks vajalike andmebaasidega, otsitakse Internetist otsitakse teemakohast materjali, vesteldakse uuritava sündmuse kaasaegsetega, kogutakse mälestusi, tehakse küsitlusi jne. Juhendaja suunab õpilast valima teemakohast kirjandust ja algallikaid:
- arhiividokumente;
- mitmesuguseid publitseeritud allikaid (kirjandus ja perioodika);
- käsikirju (päevikud, mälestused, kodu-uurimistööd);
- dokumente, mis on kellegi eravalduses (isiklik arhiiv);
- päevakajalisi ajaleheartikleid (eeldab tööd raamatukogus);
- intervjuusid, usutletavate leidmist;
- küsitlusi, küsitluslehtede koostamist ja kasutamist (mälestused);
- fotosid ja mitmesuguseid dokumente;
- kirjavahetust;
- Internetis esitatud teadusallikaid ja andmebaase;
- isikulugusid uurides vajaduse korral juhendaja varasemat kontakti uuritavaga (eriti põhikooli õpilase juhendamisel).
Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida tahetakse nüüd teistele teatavaks teha. lähtuvalt Teemast lähtuvalt sõnastatakse põhiprobleem ning töö eesmärk on leida sellele vastus.
Kogutud andmete töötlus ja rühmitamine
Väljakirjutused süstematiseeritakse autorite järgi või sisust lähtudes.
Uurimistöö tulemuste analüüs ja töö liigendamine
Alguses järjestatakse seisukohased märksõnad, mis lihtsustavad edasist tööd. Tuleb arvestada, et materjali liigendust muudetakse töö vältel sageli mitu korda, et leida parim variant. Arvutiga töötades ei tekita see raskusi. Sisulisel liigendusel on enamasti kolm osa: sissejuhatus (ülevaade probleemidest), uurimus (mitmeosaline) ja kokkuvõte (lõppjäreldused), millele lisanduvad kasutatud kirjandus ja lisad. Teksti hea liigendamine on väga tähtis ning sellest oleneb uurimistöö tulemus. Sageli osutubki see töölõik põhikooli õpilasele kõige raskemaks ja väga palju oleneb töö juhendajast.
Teoreetilise materjali ning uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks
Teksti sõnastamine. Sissejuhatuse ja kokkuvõtte kirjutamine. Keelekasutuse kontroll.
Sissejuhatus sisaldab:
- teema valiku põhjenduse;
- töö eesmärgi (hüpoteesi, põhiprobleemi) sõnastamise;
- ülevaate kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest;
- ülevaate peamistest allikatest;
- ülevaate töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest;
- töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamise
Kokkuvõttes:
1) on vastus sissejuhatuses esitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes aru saada, mida töös on käsitletud);
2) esitatakse lühidalt ja süstematiseeritult kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti;
3) kirjeldatakse tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata.
Teksti sõnastamisel peavad formuleeringud olema võimalikult täpsed. Tuleb jälgida lausete loogilist seostamist (kasutada sidesõnu kuna, kuigi, seeläbi jne), kasutada mõõdukalt umbisikulist tegumoodi ning jälgida grammatikat. Ajalooõpetaja peaks tegema koostööd emakeeleõpetajaga. Uurimistöö keele eest võiks õpilane saada hinde ka eesti keeles.
Tsiteerimine
Tsitaatide puhul tuleb esitada täpne sõnastus, markeerida väljavõtted ning viidata. Allikatsitaatidele tuleb lisada oma seisukoht. Käsitluste tsitaatides tuleb esile tuua teiste arvamused (kas samad või erinevad) ning viidata, missuguse allika (kirjandusest jms) mitmendalt leheküljelt tsitaat pärineb.
Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu. Viitamine algallikatele
Suulised allikad on:
- töö autori/koostaja küsitletud inimeste mälestused;
- intervjuud;
- helilindid;
- elektronpostiga isiklike kontaktide teel saadud läkitused.
Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht; kui ametiisik, siis amet), ning üleskirjutamise aeg.
Tihti võivad olulist teavet sisaldada andmed selle kohta, kas küsitletav on vaatlusalustes sündmustes ise osalenud või on ta neist teistelt kuulnud (nn mälestuste mälestused). Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga – oli ta viimase sugulane, õpilane, töises alluvusvahekorras vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses.
Kirjalike allikate alla kuuluvad:
- dokumendid (arhiivis, eravalduses);
- publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi „Liivimaa kroonika” jt);
- käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi- ja magistritööd kõrgkoolides jt);
- kirjavahetus;
- perioodikas ilmunud artiklid.
Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida uurimistöös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud.
Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute õpikute sisu) – nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks.
Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on küllalt pikk, võiks kirjed liigitada kolme põhirühma:
- arhiivimaterjalid;
- kirjandus ja perioodika;
- suulised andmed.
Viitamise aluseks on võetud Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatutes ja Eesti Ajalooarhiivi toimetistes kasutatav viitamissüsteem.
Arhiiviviide:
ERA R-6-1-97, l 35 (ENSV Põllutöö Rahvakomissariaadi põllumajandusosakonna protokoll nõupidamise kohta Üleliidulisest Põllumajandusnäitusest osavõtu kohta 1941. a, 31.10.1940).
Raamat, monograafia:
Toomas Karjahärm, Väino Sirk. Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940. Tallinn 2001, lk 285 –286.
Ajakiri:
Ivar Leimus. Maidla aare. – Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused 1979, nr 1, lk 47.
Ajaleht:
Andrus Nilk. Korvapalliliiga jätkab uue meeskonnaga. – Postimees 1999, 16. juuni.
Käsikiri:
Indrek Paavle. RAKA 1940-1970. Peaseminaritöö. Juhendaja Aadu Must. Tartu 1995, lk 17 (käsikiri TÜ arhiivinduse õppetoolis).
Seaduste kogud:
Riigi Teataja (RT) I 1998, 36/37, 552 (§ 4, p 2)
Internet:
Akadeemiake 2007. Õpilaste ajakiri Akadeemiake. http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html (7.10.2007).
Suuline allikas:
Intervjuu Joosep Tootsiga. (11.10.2006).
Vormistamine
Uurimistööl peab olema ühtne kujundus (ääred, lõigud, leheküljenumbrid, pealkirjad, esiletõstmised). Tööd võib illustreerida piltide ja graafikutega. Samas ei maksa kujundusega eriti palju eksperimenteerida, sest kõige tähtsam on sisu.
Paljudel koolidel on oma uurimistööde koostamise juhend, kus on kirjas töö vormistamise nõuded.
Töö esitatakse arvutikirjas (korrektselt vormistatuna ja kaante vahele köidetuna). Tekst kirjutatakse standardse masinakirjalehe (formaat A4; arvutikirjas tähesuurusega 12) ühele küljele. Lehekülje üles ja vasakusse serva jäetakse 3–4 cm, paremale 1–2 cm laiune vaba äär. Töö ette ja taha jäetakse puhas valge leht (nn köiteleht).
Töö lehed nummerdatakse. Number märgitakse kas alla või üles keskele (ilma sidekriipsudeta). Lehekülgi arvestatakse tiitellehest, mida ei nummerdata (nagu ka uut peatükki, sissejuhatust, sisukorda vms alustavaid lehekülgi).
Pealkirjade järele punkti ei panda.
Lisad
Töö lisad saavad omaette nummerduse, kusjuures numbrid märgitakse üles lehe paremasse nurka: LISA 1, LISA 2, LISA 3 jne. Iga lisa algab uuelt leheküljelt. Lisad paigutatakse töö lõppu. Illustreerivat materjali ei ole otstarbekas põhiteksti lükkida, vaid see paigutatakse lisadena töö lõppu (ankeedid, pisitrükised jm).
Väärtuslikud originaalid (fotod, dokumendid jm) lisatakse koopiatena. Originaale üldjuhul töösse ei liimita – enamik liimisorte kahjustab aja jooksul nii fotot kui ka paberit. Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida, keda, mis sündmust see kujutab; võimalikult kõigi fotol olevate isikute nimed), pildistamise aeg (kas või ligikaudselt) ja pildistaja nimi (kui on teada). Mõeldav on kasutada teatud teemade puhul kogu fotoalbumit (või albumeid) uurimistöö lisana.
Dokumentide puhul peab silmas pidama, et need oleksid allkirjastatud ja dateeritud. Dateerimata dokumendil ei ole ajaloolist väärtust.
Mõne kooli tavad näevad ette lisada töö lõppu koostaja foto ja paar teda iseloomustavat lauset. See on tore komme, eriti kui uurimistöö jääb mälestuseks kooli.
Töö esitlus
Soovitav on, et õpilane teeks töö kohta PowerPoint-ettekande ning tutvustaks oma tööd klassikaaslastele klassis või koolikaaslastele ajaloopäeval või kodu-uurimispäeval. Külalisteks on hea kutsuda neid inimesi, kellest uurimus on kirjutatud. Ettekande koostamisele aitab palju kaasa arvutitundides õpitu. Töö ettekandmisega saab õpilane esinemisjulgust ja -kogemust. Kindlasti tuleks anda õpilase tööle hinnang: mis oli hästi, milles esines vajakajäämisi.
Väljund
Võimalusi on palju:
- töö kirjutamise ajal suhtlemine erinevate inimestega, nt on perekonnaloo kirjutamisel haaratud kogu perekond;
- osalemine maakonna kodu-uurimiskonverentsil. Parimad pääsevad üleriigilistele kodu-uurimiskonverentsidele;
- osalemine Eesti Ajalooõpetajate Seltsi poolt Eesti Vabariigi Presidendi auhindadele korraldataval õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusel, mis toimub igal aastal erineval teemal. Praegu on käimas 12. võistlus. Nüüdseks on Saksamaa Liitvabariigis Hamburgis asuva Körberi Sihtasutuse algatatud õpilaste ajalooalaste uurimistööde konkursid jõudnud 22 Euroopa riiki ning alates maist 2001 koondati need konkursid EUSTORY nime alla. 2009. aastal lõppes EUSTORY leping Körberi Sihtasutusega. 2007. aasta juunis hakati otsima võimalusi, kuidas saada täielikult iseseisvaks organisatsiooniks. 2008. aasta märtsis sõlmiti Brüsselis notariaalne leping mittetulundusliku organisatsiooni EUSTORY AISBL moodustamiseks. Juulis 2008 sõlmiti kõigi EUSTORYga ühinenud organisatsioonidega uued lepingud ning praeguseks on organisatsiooni nimetus EUSTORY AISBL. Üheteistkümnel võistlusel kokku on osalenud 1525 õpilast ning valminud on 1206 uurimistööd. Rahalistele preemiatele tulnud õpilastel on võimalus osaleda rahvusvahelistes noortelaagrites. Kõik võistlusele saadetud õpilasuurimused säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis ning nendega saab tutvuda ja neid võib kasutada oma uurimistöödes;
- osalemine õpilaste teadustööde konkurssidel;
- B. G. Forseliuse Seltsil on parimatele õpilasuurijatele autasuks Suur Kuldtukat;
- erinevad võimalused oma töö tutvustamiseks (Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, spordimuuseumid, noorgiidid);
- üleriigilised kodu-uurimiskonverentsid, konkursid ja võistlused.
Õpilastöödes sagedamini esinevatest vigadest
Teema ja pealkiri
1. Pealkiri lubab laiemat käsitlust, kui sisust leida võib.
2. Pealkiri ei hõlma kõiki töös käsitletud teemasid.
3. Pealkiri peaks väljendama sisu ja andma konkreetsemat eelteavet kui lihtsalt „Minu isa”, „Minu vanaema” „Aino Aasa” jne. Isikulugude puhul peab pealkirjas kajastama kõnesoleva isiku tegevusvaldkonda (õpetaja, tuntud sportlane või muusik jne). Kui on tegemist meie hulgast lahkunud inimesega, märgitakse nime järele sulgudesse eluaastad. Kui käsitletakse kooli, küla, seltsi/organisatsiooni vm tegevust, siis peavad pealkirjas kajastuvad piirdaatumid vastama töös käsitletud perioodile.
Sissejuhatus, eesmärgid
1. Tööl puudub konkreetne eesmärk. Väga halb on, kui töö eesmärk selgub alles kokkuvõttest.
2. Uurimistöö eesmärk ei saa olla mingi uurimismeetodi omandamine.
Uurimismetoodika
1. Metoodika ei ole seotud seatud eesmärkidega.
2. Küsitlusmetoodika on kirjeldamata. Kuidas valiti küsitletavad?
Graafikud, joonised, tabelid, lisad
1. Illustratsioonidel, tabelitel ja joonistel puuduvad kommentaarid.
2. Joonis ei ole iseseisvalt loetav.
3. Joonistel puuduvad allkirjad ja viited.
4. Joonis, diagramm jne ei täienda teksti.
5. Graafikud on vähe informatiivsed ja kohati isegi eksitavad.
6. Fotod on töös väga head, kuid on jäänud arusaamatuks, kas need on autori erakogust või mitte.
7. Kõik tabelid täiendavad, mitte ei dubleeri ega varja teksti.
Tulemused, analüüs ja järeldused
1. Andmed esitatakse tekstis ebamugavalt, mis raskendab nende süstematiseerimist (abiks oleksid tabelid).
2. Autorid on küll otsustanud, mida ja kuidas uurida, kuid ei ole selgeks mõelnud, mida selle teadmisega edasi peale hakata; puudub arutelu.
3. Järeldused ei põhine töö tulemustel; väidetakse asju, mida töös ei ole uuritud.
4. Töös on esitatud küsimustik, kuid sellele tuginevat analüüsi ei leidu.
Kokkuvõte
1. Kokkuvõte ei vasta töö alguses esitatud uurimisküsimustele ega eesmärkidele.
2. Kokkuvõttes esineb tekstis varem esitamata andmeid ja viiteid kirjandusele.
3. Pole sobiv kokkuvõttes ise oma tööle kiitvat hinnangut anda.
Kirjanduse loetelu ja viitamine
1. Allikaid on tõenäoliselt kasutatud, kuna sellele vihjab loetelu töö lõpus. Töös jääb vaid arvata, mis on pärit allikatest.
2. Puudub ühtne viitamissüsteem.
3. Faktilise materjali usaldusväärsuse kontrollimise võimalus puudub, sest pole viiteid algallikatele.
4. Töö tegemisel kasutatud kirjandus on põhiliselt veebilehekülgedel olev materjal. Tuleb aga ette olukordi, kus veebilehel olev teave ei ole tõene. Allikatesse tuleb suhtuda kriitiliselt.
Vormistus
Vormiliselt on uurimistöö range žanr: lehekülgede nummerdamine, illustratsioonide süstemaatiline nummerdamine ja allkirjastamine ning täpne viitamine on hädavajalikud. Paraku tuleb ette ka puudusi:
1) on palju õigekirjavigu (puuduvad tähed, ühildumine), läbisegi on kasutatud isikulist ja umbisikulist kõneviisi;
2) on kirjutatud liiga napilt. Suure osa lehekülgede mahust moodustab tühi pind. Töö teksti võiks tihendada; töös on liiga palju kordusi;
3) väike kiri ja reavahe raskendavad lugemist. Peatükkide pealkirjad tuleks paremini esile tuua;
4) töö maht on suur, sest püütakse kaante vahele mahutada kogu materjali, mis töö valmimise jooksul kogutud on. Töös võiks olla rohkem konkreetsust ja vähem sõnu.
Kust leida abi- ja lisamaterjali ajaloo uurimistööde kirjutamiseks?
Anu Raudsepp. Ajaloo õpetamise metoodika käsiraamat. Tartu, 2006 – nõuandeid, kuidas töötada tekstidega, piltidega, esemeliste allikatega ja suuliste allikatega
Eesti Rahva Muuseum – hulgaliselt küsitluslehti erinevatel teemadel
Eesti Kirjandusmuuseum – õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusest osavõtjate tööd, mitmesuguste konkursside materjalid
Maakondade muuseumid – kodukoha ajalooga seonduv
Arhiivid: Riigiarhiiv, regionaalsed arhiivid, koolide arhiivid, asutuste ja ettevõtete arhiivid
Kroonikad – koolide, ettevõtete kroonikad
Koduarhiiv – dokumendid, perekonna fotod jne
Kaasaegsete päevikud
Internet
Koolides olevad uurimistööd
Ajalooteemaline kirjandus
Perioodika – ajalehed, ajakirjad jne
Kasutatud kirjandus
Ene Luka. Soovitusi kodu-uurimistööde koostamiseks ja vormistamiseks. – Õpilaste kodu-uurimistöid 18. Tallinn 1996, lk 74–90.
Anu Raudsepp. Ajaloo õpetamise metoodika käsiraamat. Ajalugu koolitunnis 1. Tartu 2006, lk 70–72.
Soovitusi edukaks osalemiseks konkursil. (7.11.2010).
Maidu Varik. Uurimistöö on kõige kasulikum praktilise väljundiga õppetöö vorm. Soovitusi uurimistöö koostamiseks. (7.11.2010).
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli sotsiaalainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-7-3