Vabariigi Valitsus kinnitas põhikooli riikliku õppekava muudatuse, mille eesmärgiks on tagada lastele piisavad ujumisoskused uppumissurmade ärahoidmiseks.
Kehalise kasvatuse ainekava uuendamise üks oluline eesmärk on õpilaste ujumisoskus arendamine. Uuendatud ainekava järgi on ujumistundides varasemast rohkem veeohutuse ja inimeseõpetuse lõimimist ning õpilaste üldpädevuste arendamist.
Senise ujumisõpetuse eesmärk, ujumine vabalt valitud stiilis 25 meetrit, ei taga lastele piisavaid oskuseid veeõnnetustes ellujäämiseks. Ujumisõpetajate seas läbiviidud küsitluste tulemused näitavad, et nad ei ole rahul kehtivate õpitulemustega. Uuendatud ainekava järgi on ujumisoskuse omandamise eesmärk vähendada võimalust sattuda uppumisohtu; oskus hinnata enda suutlikkust vees ning käituda turvaliselt nii vees, veekogude ääres kui ka veekogude peal, tajuda ohte ning kutsuda abi ja tunda rõõmu ilma vahendita edasiliikumisest vees ja väärtustada ujumist tervisliku eluviisi osana.
Ujumisoskus uuendatud ainekavas hõlmab järgmisi sooritusi: tuleb hüpata vette, mis ulatub üle pea, ujuda 100 meetrit rinnuli, sukelduda ja haarata käega veekogu põhjast ese, puhata asendeid vahetades paigal kolm minutit, ujuda 100 meetrit selili, väljuda veest.
Muudatus rakendub 2018. aastast, kuid koolidel on võimalik sellega alustada juba septembrist. Ujumisõpetuse uuendamiseks eraldatakse omavalitsustele ja koolidele lisavahendeid kokku 1,2 miljoni euro ulatuses senise 230 tuhande euro asemel.
Tutvu ka Õpetajate Lehe artiklitega:
- Kehalisest kasvatusest liikumisõpetuseks. Maret Pihu
- Koolis tuleb õppida ka ujuma. Helen Link
- Liikumisoskus tagab kvaliteetsema igapäevaelu. Maret Pihu
- Liikumisõpetus aitab kaasa õpilaste vaimsele ja kehalisele tasakaalule. Maret Pihu
- Muutuv õpikäsitus ja valdkond „Liikumine ja kultuur“ liikumisõpetuses. Maret Pihu
- Õpperotsessist liikumisõpetuses. Maret Pihu
- Õppimist toetav hindamine liikumisõpetuses. Maret Pihu
- Ujumisoskus – ainekavas alates jaanuarist. Helen Link
Õppeprotsessi kirjeldus: ujumine (2017)