A A A

Ülekooliliste või klassidevaheliste projektide läbiviimise võimalustest

2010
Martin Saar,
Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Reaalkool
Katrin Soika,
Gustav Adolfi Gümnaasium

 

Õpetamisel peab jälgima, et õppides ei tunduks omandatav mõttetu ega väga abstraktne. See vähendaks õpimotivatsiooni ning teadmistejanu. Eeltoodu vältimiseks on õpetajal mitmesuguseid meetodeid, mille oskuslikul rakendamisel jäävad õpilaste silmad särama ka pärast väsitavat kooliaastat. Üks meetod on projektõpe. Projekte on võimalik luua mitmesuguseid ning erineval tasemel. Projektõppe positiivseteks külgedeks peetakse, et ta on eluline, motiveeriv, pakub väljakutseid, lõimib õppeaineid, arendab koostööoskusi ja on õpilastele lihtsalt lõbus. Projektõppe eesmärk on mingi elulise teema uurimine sügavuti. Töö tulemust tutvustatakse tavaliselt kaaslastele klassis, koolis või väljaspool kooli. Projektõppe esmane eesmärk ei ole pelgalt ainekavas loetletud teadmiste omandamine, vaid pigem nende teadmiste avastamine ja seostamine. Antud õppe korraldamiseks on mitmeid võimalusi, nende kasutuse määravad ära õpetaja ja õpilaste soovid, võimalused ning pädevused (http://lemill.net/methods/projektope,http://www.hot.ee/kooliprojektid/oppimine.htm).

 

Kindlasti tekib paljudel õpetajatel küsimus, kuidas projekte hinnata. Sageli on nad probleemi ees: kõik õpilased nägid vaeva, kuidas aga hinnata tulemusi? Kas hindamine on iseenesest üldse kohustuslik? Kahjuks on meie õpilased hindamisega nii harjunud ja peavad seda vajalikuks, et töö, mida ei hinnata, võib tunduda teistest töödest väiksema väärtusega. Oleme seisukohal, et kõik õpilased, kes täidavad tööga seatud eesmärgid, väärivad suurepärast hinnet.

 

Internetipõhised õpikeskkonnad

Tänapäeval sõltuvad õppimine ja õpetamine üha rohkem infotehnoloogiast. Loodud materjalid ja keskkonnad annavad õpetajatele mitmekesiseid võimalusi, millest ei osatud aastakümnete eest unistadagi. Muidugi saab alati diskuteerida teemal, kas see kõik on ka vajalik või loomuomane.

 

Õpetajal ja õpilasel on võimalik töötada paljudes keskkondades. Lihtsamaks on muutunud suhtlemine ka naaberkooli, teises riigi otsas või koguni Euroopa servas olevate õpilaste ja õpetajatega. Klassi- ja koolisiseseid projekte saab viia läbi kõige tuntumates õpikeskkondades Moodle ja VIKO, kuid on loodud ka internetipõhiseid spetsiaalseid projektõppe keskkondasid. Keskkondade iseärasusi arvestades saab lihtsalt lõimida ka koolisiseselt või koolidevaheliselt erinevaid õppeaineid (näiteks inglise keel ja keemia, otsides ning koostades ühes inglise keele õpetajaga mitmesuguseid elulisi materjale keemilistest protsessidest, ajaloost jmt).

 

Projekt „Sülearvutid õpilastele”

Läbivate teemade käsitlemiseks ja eriti tehnoloogiaalaste pädevuste arendamiseks osales Gustav Adolfi Gümnaasium projektis „Sülearvutid õpilastele”, mille raames jagati viie üldhariduskooli kaheksanda klassi õpilastele üheks õppeaastaks sülearvutid. Nii õpilastele kui õpetajatele oli kindlasti kasulik osaleda sellises üleriiklikus projektis, milles katsetati mitmesuguseid õpimeetodeid.

 

Projekti käigus kinnistus mõistmine, et ükski tehniline vahend ja selle rakendamine pole õppimisel eesmärk omaette. Mõneti ootuspäraselt selgus, et õpilaste hinded sülearvutite kasutamisel ei paranenud, mitmel juhul isegi halvenesid. Sellest ei saa järeldada, et õpilaste ainealased teadmised ja oskused oleksid halvenenud või noorte areng pidurdunud. Pigem suunati energia paralleelsete infotehnoloogiliste pädevuste arendamiseks, samuti suurenes õpilaste oskus iseseisvalt valikuid teha ja esineda. Ei saa jätta mainimata, et uuringu jooksul arvutite sihipärase kasutamise innukus vähenes ning õpilased kasutasid arvuteid pigem veebis surfamiseks, mängimiseks ja suhtluseks, mitte õpitarkvara kasutamiseks. Tiigrihüppe SA haridustehnoloogi Ingrid Maadvere väitel on põhikoolis raske muuta kujunenud arvamust, et arvuti on pigem mänguasi (http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2009/11/sulearvutid-opilastele-kellele-ja.html).

 

Projekti kokkuvõttest, mille koostasid Tartu Ülikooli teadlased, selgub, et lisatööd tõi projekt nii õpilastele kui õpetajatele. Kindlasti tuleb märkida, et õpetajatel suurenes motivatsioon (loe: sundseis) leida ja koostada arvutipõhiseid õppematerjale. Negatiivse aspektina tuleb aga mainida tunni muutumist raskemini juhitavaks, sest arvuti kasutamine hajutab õpilaste tähelepanu. Niisiis andis selles projektis osalemine arusaamise, et tehnoloogiaalaseid pädevusi ei saa kujundada forsseeritult. See peaks olema igapäevase õppimise üks osa.

 

eTwinning ja välisprojektideks ressursside taotlemine

Viimastel aastatel on üha rohkem õpetajaid avastanud enda jaoks internetipõhise projektides osalemise ja nende loomise keskkonna eTwinning (http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm), mis aitab suhelda erinevate Euroopa regioonide õpetajatel. eTwinning on Euroopa koolide kogukond, kus osalevad Euroopa Liidu liikmesriigid. Õpetaja saab selles keskkonnas end registreerida ning kasutada eTwinningu on-line-tööriistu. Nende abil on võimalik leida samade huvidega õpetajaid, kohtuda virtuaalselt, jagada ideid ja praktikanäiteid, koguneda gruppidesse, arendada ennast e-õppeüritustel ning osaleda veebipõhistes projektides. eTwinningu kodulehel rõhutatakse, et keskkonnas osalemiseks ei pea olema IKT asjatundja, kuid salamisi on seatud ka eesmärk projektidega arendada õpetajate IKT oskusi. Artikli kirjutamise hetkel on eTwinningus kolm põhikooliõpilastele mõeldud projekti, mis hõlmavad endas ka keemiat (näiteks Solid figures in everyday life: õpilastele antakse põnev võimalus võrrelda kujundeid matemaatikas, kasvatades samal ajal keemiatundides kristalle – nõnda areneb vaatlemis- ja analüüsioskus).

 

eTwinningu projekti loomiseks peab suhtlemiseks ning ideede elluviimiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutama vähemalt kaks erinevate Euroopa riikide kooli. Ei tohi unustada, et erinevate riikide õpetajate suhtlemises läheb vaja võõrkeeli ning seega on siin võimalik koolisiseselt õppeaineid lõimida (näiteks keemia ja vene keel / inglise keel / saksa keel vm). Kuna koolid kasutavad kohtumistes ja koostöös internetti, siis ei ole projektiga seotud otseseid stipendiume, ei seata administratiivseid piiranguid ning vahetu kohtumine pole nõutav. Kohtumisteks ja õpilasvahetusteks vajalikku toetust on võimalik taotleda näiteks programmist Nordplus (http://www.norden.ee/et/toetused/haridus-ja-teadus/nordplus.html), Comenius (http://www.hkk.ee/modify.php?cat=33), Innove (http://www.innove.ee) vms. Hea näitena keemia alalt võib tuua Väätsa Põhikooli projekti „Värv- ja magusained, kalorid ja rasvad toiduainetes“ (http://www.vaatsa.ee/kool/index.php?option=com_content&view=article&id=218&Itemid=331), mille raames uuritakse toidulisandeid maiustustes, kihisevates jookides, jogurtites ja jäätises (idee: V. Leis, koordinaator A. Tumanski). Projekt kestab kaks aastat, mille vältel on kavandatud palju tegevusi. Õpilased tutvuvad erinevate poes müüdavate toidukaupadega ja uurivad nende värv-, magusainete ja rasvasisaldust ning kalorsust. Seejärel koostatakse kokkuvõtted ja võrreldakse tulemusi teistest riikidest saadavatega. Lisaks koolisisestele tegevustele toimuvad töökohtumised ka partnerite juures, kus analüüsitakse tehtut ja täpsustatakse eesseisvaid tegevusi.

 

On hea meel tõdeda, et paljudel koolidel on mõni keemiaga seotud projekt, mida arendatakse ning mille kaudu püütakse õpilaste argipäevadesse tuua elevust, näiteks: http://looma.onepagefree.com/?id=6100&.

 

Üleriigilised võistlused-projektid

Lisaks arvutipõhistele õpetajate koostööna valmivatele projektidele on ka mitmeid üleriigilisi projekte-võistlusi. Siinkohal tooksime neist välja mõned, milles oleme viimastel aastatel osalenud enda erinevate klasside õpilastega: leiutajate konkurss, Koolielu portaali võistlused, õpikeskkond „Noor teadlane“ jne.

 

Esimestel aastatel tekib noorel ja kogenematul õpetajal tihti küsimus: kuidas ma küll neist kõigist teada saan, kuidas leida informatsiooni? Sageli tutvustatakse projekte õpetajatele mõeldud ainesektsioonides, samuti edastavad infot kooli infotehnoloog ja sekretär. Kindlasti peab ka ise olema tähelepanelik.

 

Noorte leiutajate konkurss

Meie kooli (Gustav Adolfi Gümnaasium) õpilased on osalenud selles võistluses kaks aastat. Võistlus on paljudele vabatahtlik, kuid mõnes klassis disainivad leiutise kõik õpilased kohustusliku tööna. Õpilased otsustavad, kas nad soovivad esitada oma töö ka üleriigilisele komisjonile. Piisab sellest, et leiutised (tavaliselt kahe- või kolmeliikmelistes rühmades tehtud) valmivad kolme nädala jooksul ning veerandi lõpus esitletakse oma ideesid ja vastatakse kaaslaste küsimustele. Tuleb tõdeda, et mitmed leiutised on küll utoopilised, kuid eesmärk ongi mõelda välja midagi huvitavat. Õpilastel on huvi diskuteerida ning rääkida enda mõtetest. Võistluse tingimustest leiab täpsemat informatsiooni veebileheküljel http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=240.

 

Koolielu võistlused

Igal õppeaastal pakub erinevaid võistlusi nii õpilastele kui õpetajatele Koolielu portaal (http://koolielu.ee/). Ka neid võistlusi kasutame ära mitmesugusteks projektideks. Võistluse „Teadus minu ümber“ raames valmistasid õpilased video või pildiseeria ühest loodusteaduslikust katsest igapäevaelus. Õpilastele meeldis see ülesanne väga ning tuleb tõdeda, et õpilane soovib oma loomingut teistega jagada ning enda saavutuse üle uhkust tunda. Õpilaste tehtud katsete hulgas olid näiteks suhkrukristalli kasvatamine, vulkaani valmistamine, kokakoola mõju hambale ja kanaluule jne.

 

Eelmisel aastal anti loodusteadustes õpilastele ülesanne mõtiskleda teemal “Kui ma oleksin õpetaja”. Projektist võtsid osa vaid gümnasistid, põhikooliõpilased olid hõivatud teistsuguste ülesannetega. Õppeaastal 2010/2011 ootab Tartu Ülikool kõikide Eesti üldharidus- ja kutsekoolide õpilastelt töid teemal “Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?” (http://www.novaator.ee/ET/video). Kokkuvõtlikult soovime rõhutada, et sellistes projektides leiduv võistlusmoment tõstab õpilaste innukust.

 

Õpikeskkond „Noor teadlane“

Uurimusliku õpikeskkonna „Noor teadlane“ on loonud Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna loodusteadusliku hariduse keskus. Sihtgrupp on põhikooli 6.–9. klassi õpilased, kuid see võib huvi pakkuda ka kõikidele teistele loodushuvilistele, kellele meeldib juurelda miks-küsimuste üle. Keskkonna kasutamiseks tuleb end registreerida. Projektis saavad õpilased osaleda rühmana. Meie kool on projektis osalenud paar aastat. Sellisest ettevõtmisest ei ole huvitatud kõik õpilased. Need, kes aga osaleda otsustavad ning on sihikindlad, saavad väga hea kogemuse. Õpilastel tekivad oma küsimused ja hüpoteesid, mida saab arutada klassitunnis. Oleme näinud, et õpilased, kes on üks kord osalenud, soovivad ülesandeid ja probleeme lahendada ka järgmistel aastatel. Täpsemaid juhiseid õpikeskkonna kohta saab aadressil http://bio.edu.ee/teadlane.

 

Projekt „Keemia meis ja meie ümber“

See on meie kooli (GAG) projekt. Ühel päeval avastasime eneselegi ootamatult, et oleme õppeaasta vältel aktiivselt tegelenud projektiga, millel ei olnud isegi nime. Õppeaasta jooksul sooritasid klassid eriilmelisi ülesandeid; peeti tunde erinevates paikades, kutsuti külalisesinejaid, korraldati väitlusi ja diskussioone, aidati läbi viia koolikeskseid uurimusi, anti edasi teadmisi noorematele koolikaaslastele ning saadi samasuguseid teadmisi enda vanematelt kooliõdedelt-vendadelt. Kõike seda tehti ühe eesmärgiga: tõsta ning säilitada õpilastes huvi keemia kui õppeaine vastu, võimaldada neil puhata reaktsioonivõrrandite ning arvutuste tavapärasest käsitlusest.

 

Kokkuvõtte asemel

Kirjeldame lühidalt eelnevas loetelus toodud tegevusi.

Õppekäigud loodus- ja teaduskeskustesse

Koolis toimuvate keemiatundide täienduseks sobivad hästi looduskoolide ja teaduskeskuste programmid. Läänemaal asuv Silma Õpikoda (www.silmalk.ee/kool) on koostanud teiste programmide hulgas ka õppepäeva „Vesi meie sees ja ümber”, mille käigus õpilased mängivad läbi enda arusaamise veeringest, mudeldavad põhja- ja pinnavee käitumist, uurivad pindpinevust, märgumist ja tutvuvad erineva merevee soolasisaldusega ning küllastunud ja küllastumata lahuse mõistega. See seostub hästi põhikooli keemiaõpingutega (ainekava peatükid „Millega tegeleb keemia?“ ja „Lahustumisprotsess, lahustuvus“). Õppepäeval tutvutakse ka vee-elustikuga.

 

Eelneval kokkuleppel on võimalik külastada veepuhastusjaamasid. Nii ootavad külalisi Tallinnas Ülemiste veepuhastusjaam ja Paljassaare reoveejaam (http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=180). Õppekäigud sobivad täiendama pihuste ning keskkonnakeemiaga seonduvaid teemasid.

 

Teemapäevade raames käiakse töötubades, keskustes ja muuseumides. Näitena võib tuua AHHAA Teaduskeskuse töötoad köögikeemiast ja molekulimudelitest (http://www.ahhaa.ee/et/tootoad) ning teadusteatri etendused (http://www.ahhaa.ee/et/teadusteatrid). Kord aastas on hea võimalus suunata õpilased Teadlaste Öö tegevustele, mis on hajutatud üle Eesti ning kus osalevad teaduskeskused, ülikoolid, üldhariduskoolid jne, pakkudes õpilastele kuulamiseks loenguid ja osalemiseks töötubasid. Nii oli võimalik 2010. aastal (http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html) teha keemiakatseid TÜ Chemicumis ja Tallinna Reaalkoolis, vaadata teadusteatrit ja eksperimente Tallinnas Vabaduse väljakul, Tallinna Ülikoolis ja Rakveres. Teadlaste Ööl on õpilastel ja nende vanematel võimalik tegeleda teadusega üheskoos. Teemapäevade korraldamiseks või õppetundideks sobivad energiakeskus (http://www.energiakeskus.ee/) ja tervishoiumuuseum (http://www.tervishoiumuuseum.ee/), kus õpilased saavad ise kõike katsetada, vaadata, katsuda. Tervishoiumuuseumit sobib külastada 9. klassi õpilastega. Õpetajal on soovitatav varem koostada tööleht toitumisest või tervisele kahjulikest orgaanilistest ainetest (narkootikumid, nikotiin, alkohol). Energiakeskuse külastusega saab selgemaks füüsikaliste ja keemiliste nähtuste erinevus, ent ka koosesinemine, mistõttu kinnistub arusaam keemiast ja füüsikast kui teineteist täiendavatest teadustest.

 

Õppekäigud ebatraditsioonilistesse kohtadesse

Õppimiseks on võimalik ära kasutada kogu ümbritsev keskkond. Põhikooli keemiaõpingud võtab kokku kevadsuvine ekskursioon Tallinna vanalinnas, millega pööratakse tähelepanu anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele vanalinnas, korrosioonile ja korrosioonikaitsele (kirikutornid, autod, vihmaveetorud), ehitusmaterjalidele (linnamüür, lubimört ja lubjapõletamine), kaitseehitistele, keemiale sõjanduses jne. Ekskursiooni lõpetab tunnis valmis segatud väikeste püssirohuproovide katsetamine suurtükitorni Paks Margareeta kõrval. Ainekava peatüki „Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena“ teemasid aitab hästi kokku võtta ainetund pargis (tööleht: http://web.zone.ee/gagkeemia/9Park.pdf). Selliste tundide kasutegur on suur: luuakse ja rõhutatakse seoseid tunnis õpitu ja ümbritseva keskkonna vahel.

 

Õppida saab (tegelikult võib ütelda, et õppima peaks) ka koolilähedaste veekogude juures. Kasutada võiks mitmesuguseid katsevahendeid. Viimastel aastatel on paljudesse Eesti koolidesse Tiigrihüppe projektide ja konkursside raames jõudnud Vernieri andmekogujad ja andurid. Õpilased kasutavad andureid rühmatöös näiteks vee pH, soolsuse (või erijuhtivuse), veevoolukiiruse ja lahustunud hapniku määramiseks. Meie oleme mõõtmisi teinud näiteks Snelli tiigi ääres.

 

Õigupoolest saab keemiatundi läbi viia kõikjal: sellel aastal palume õpilastel pärast riigikogus käimist kirjutada lühijutu teemal „Keemia riigikogus“.

 

Teemanädalad ja ülekoolilised projektid

Teemapäevade ja -nädalate korraldamisel on meie koolis hea tava haarata kaasa nii vanemaid kui nooremaid õpilasi, luues niiviisi koolikollektiivis ühtsustunnet. Gümnasistidel ja põhikooli 9. klassi õpilastel avaneb hea võimalus anda edasi oma teadmisi ja tutvustada kujunenud maailmapilti, viies läbi näitkatseid või juhendades nooremate praktilisi töid. Algklassiõpilastele on erilise elamuse andnud nii loodusteaduste õpetajate tehtud katsed kui ka õpilaste enda esitatud etteaste „Pahad ja ohtlikud gaasid looduses ja tehnikas” (http://www.gag.ee/margot/Keskkonnanadalakatsedalgklassidele.pdf😉 või praktilised tööd ainetest ja indikaatoritest argielus. Niiviisi on võimalik juba varakult kujundada algklassiõpilastes positiivset hoiakut ja ootust loodusainete osas, tõstes ühtlasi nende motivatsiooni õppida loodusõpetust. Õpilased ootavad seda võimalust. Vanemad õpilased on rõõmsad, et saavad näidata oma teadmisi ning nooremad õnnelikud, et näevad midagi, millest nad päris hästi veel aru ei saa, kuid mis tundub põnev.

 

Kindlasti on mõtet haarata erinevas vanuses õpilasi ka konkreetsete klasside projektidesse. Gustav Adolfi Gümnaasiumi Comeniuse projektis „Panta Rhei”, mis keskendus veele kui loodusressursile, elukeskkonnale, jõuallikale ja muusale, osales vaid üks klass, kuid kõik põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased toetasid projekti kunstitööde loomisega veest ja sellega seotud keskkonnaprobleemidest.

 

Tegevused ainetunnis

Põhikoolis on oluline näidata, et teadusavastused on mõjutanud ka ilukirjanduslikku loomingut. Nii kirjutas Jules Verne 1873. aastal oma kirjastajale Jules Hetzelile, et „Saladuslik saar” on mõeldudki keemilise romaanina. Sobivaid katkendeid (näiteks raua tootmisest) leiab sealt põhikoolilegi. Arthur Conan Doyle pakub Sherlock Holmes’i jutustusega „Etüüd punases” õpilastele võimaluse lahjendusarvutuseks ning jutustusega „Maracoti sügavik” inspireerib mõtisklema elementide aatomitest kui erinevate ainete ehituskividest. Huvitav oleks käsitleda mõnd teadusfantastika teost paralleelselt nii kirjanduses kui keemias või tutvustada raamatukogu lugemistunnis seda, kuidas on võimalik konkreetset teost lugeda ka keemiku vaatenurgast. Erinevate teemade või õpingute kokkuvõtteks sobivad muinasjutud ja luuletused (Lisa 1: „Pihus pihus”), mida kirjutades õpilased materjali hoolega läbi töötavad. Luuakse ka plakateid (teemadeks võivad olla puhastusvahendid, konservandid, ohtlikud kemikaalid kodus, alkohol, tubakas jne) ja molekulielukaid (Joonis 1) ning seejärel koostatakse neist koridoris või klassiruumis näitus. Kindlasti tuleb kasuks kaunistatud idee- (Joonis 2) ja mõistekaartide või illustreeritud tekstülesannete (Joonis 3) valmistamine. Sellised tegevused annavad keemias positiivse eduelamuse ka neile, kellele sobivad pigem humanitaar- ja oskusained, õpetajal on siin võimalus rõhutada interdistsiplinaarsuse tähtsust. Põhikooli keemiaõpingute viimastes tundides on aga Gustav Adolfi Gümnaasiumis õpitu kokkuvõtteks esitatud laule, räpitud ja tantsitud, küpsetatud isegi kooke (Joonis 4: „Kook”, Hans Teras, 2010).

 

Ühe olulisema projekti näeb õpilastele ette ka põhikooli riikliku õppekava § 15 lõige 9, mis sätestab, et III kooliastmes korraldab põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö vms. Kuna see töö toetab just läbivate teemade käsitlemist, millest keemiaga on ehk enim seotud „Keskkond ja jätkusuutlik areng“, „Tehnoloogia ja innovatsioon“ ning „Tervis ja ohutus“, siis sobivad selle juurde erinevad elu-, loodus- või õpikeskkonnaga seotud uurimisküsimused. Nii võib soovitada õpilastele uurimisobjektiks loodusliku vett, mulda ja õhku, saasteaineid, mitmesugust koolikeskkonnas kasutatavat vett, kooliruumide õhu kvaliteeti, tarbekeemiavahendeid jpm.

 

Soovitusi õpetajale

Kuidas leida õpilastele midagi huvipakkuvat õpiku ja töölehtede kõrvale? Meie soovitus on: laske loovusel lennata. Idee, mis võib alguses tunduda utoopiline, annab tegelikult õpilastele võimaluse mõelda teisiti kui tavapärases ainetunnis. On üsna kindel, et õpilased ei ole kriitilised, kui ideed ei saa täies ulatuses realiseerida. Sageli valmivadki kõige huvitavamad projektid siis, kui ka õpilastele on antud palju tegutsemisvabadust. Kindlasti ei tohiks ise unustada ega lasta õpilastel unustada, et keemia on KÕIKJAL – meis ja meie ümber.

 

LISAD

Joonis 1: „Molekulielukas”, Kirke Krämann, 2009
Joonis_1-_„Molekulielukas”,_Kirke_Krämann,_2009

 

Joonis 2: „Ideekaart”, Hannaloora Reimann, 2009
Joonis_2-_„Ideekaart”,_Hannaloora_Reimann,_2009

 

Joonis 3: „Tekstülesanne”, Eva Nava, Kirke Asandi, Mariann Burk ja Kristel Kruuser, 2009
Joonis_3-_„Tekstülesanne”,_Eva_Nava,_Kirke_Asandi,_Mariann_Burk_ja_Kristel_Kruuser,_2009

 

Joonis 4: „Kook”, Hans Teras, 2010
Joonis_4-_„Kook”,_Hans_Teras,_2010

 Lisa 1 – „Pihus pihus”, Harold Kaha, 2008

Pihus pihus
Harold Kaha (2008)



Uurin oma keemiavihust,
mis küll olla võiks see pihus.
Kui kaks ainet segi a’an,
kas nii pihuse ma saan?

 

Kõigepealt seep ja vesi –
vahuks hõõrun kahekesi.
Saadud vee ja seebi pihus,
puhtaks peseb minu ihu.

 

Veel ma ühe näite toon,
hommikuti kohvi joon.
Vahel harva joon ka teed,
tean, et pihused on need.

 

Suveõhtul tekib udu,
suure linna kohal sudu.
Päikse ette kerkib pilv,
nõnda pihuseid loob ilm.

 

Kui on pisikuid sul ihus,
settima seal hakkab pihus.
See ei ole meelepete,
tõusma hakkab veresete.

 

Pihused on värv ja piim,
majonees ja koor ja liim,
nahakreem ja -emulsioon,
uskuge, ka poroloon!

 

Mitte ainult keemiavihus,
vaid me ümber ja ka ihus –
kõikjal leidub pihuseid,
nüüd ma alles märkan neid.

 

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli loodusainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-2-8