Mart Soobik, 2010
Käesolevas artiklis käsitletakse tööõpetuse õpetamise alaseid küsimusi, ehk õpetust tehnoloogia valdkonna I kooliastmes. Vaadeldakse koostööd tehnoloogiavaldkonna õpetajate seas, tööõpetuse sisu, iseseisvust õppetöös, leidurivaistu kujundamist ja praktilist näidistööd tööõpetuses.
Koostöö aineõpetajate vahel
Uus riiklik põhikooli õppekava ja tehnoloogia valdkonna õppeained eeldavad õpetajatevahelist koostööd, et arutada ainekavaalast arendustööd ja loomaks võimalused õpilastele ainekava igakülgseks täitmiseks. Teretulnud on õpetajate (tööõpetuse, käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpetajate) ühised nõupidamised. Neis vestlustes mõeldakse ja pakutakse lahendusi ainekava rakendamiseks. Alljärgnevalt on esitatud mõned teemanäited, millele võiks aruteludes keskenduda:
- Õppeks vajalike materjalide ja töövahendite olemasolu. Võimalused ja lahendused nende hankimiseks
- Korraldatavad ühised üritused ja aineprojektid, milles saavad osaleda erinevate kooliastmete õpilased, nii et õnnestuks õpilastel üheskoos miskit huvitavad teostada. Üritused võivad olla nii koolisiseseid ja kooliväliseid.
- Õpperuumide kasutamine. Võimalusel saaksid tööõpetuse õpetajad õpilastega tunde ka tehnoloogiaõpetuse või käsitöö ja kodunduse õpperuumides läbi viia
- Huvialaringide sisu ja korraldus
- Õpetajad esitavad oma nägemuse, mida on vaja koos arutada ja mis probleemid ootavad lahendamist, et ainekava täita.
Õppe sisu
Tööõpetuse õppesisu koosneb järgmistest osadest: kavandamine, materjalid, töötamine, tööviisid ja kodundus. Kavandamise osas rõhutab ainekava senisest rohkem ümbritseva keskkonna vaatlemist, leidmaks seal, mida oleks vaja täiendada või miskit uut luua. Tähelepanu alla on oma idee visandamine paberil ja vajaliku abimaterjali kasutamine. Materjalide kasutamise osas soovitame kasutada erinevaid materjale, nii looduslikke kui ka sünteetilisi. Erinevate materjalide kasutamise ja katsetamise kaudu õpib õpilane ka nende omapära ja omadusi tundma. Töötamise teel saab õpilane oma esitatud idee ka ellu viia, toetudes õpitud oskustele ja iseseisvale katsetustele. Tööviisides kasutatakse tunnis mitmeid erinevaid materjalide töötlemise viise, sh ka detailide erinevaid ühendamisviise. Kodundus hõlmab endas nii korrastustöid, lihtsamate toitude valmistamist kui ka säästlikku tarimist.
Iseseisvus õppetöös
I kooliastme õpilased on üsna leidlikud ja tulevad välja omapäraste ideedega, õpetaja ülesanne on õpilasi julgustada, tunnustada ja motiveerida. Peab silmas pidama, et nii mõnelgi õpilased võtab töö tegemine teistest enam aega ja võib-olla vajab mõni õpilane ka rohkemat juhendamist ja abi. Sellegipoolest peaks õppetöö suunduma järjest enam seda rada, kus õpilane ise püüab leida ülesannetele vastuseid. Et ta harjub iseseisva töö ja mõtlemisega. Mitte nii, et iga laps küsib õpetajalt tunni käigus mitmeid ja mitmeid kord, kuidas tööd edasi teha ja missuguses järjekorras jms. Õpilasele võib öelda, et ülesandele lahenduse otsimine on Sinu töö ja õpetaja ei saa sulle seda ette öelda, sest see ei ole õpetajat töö. Pikapeale harjuvad õpilased sellise lähenemisega ära. Et õpetaja ei ütle kõiki asju ja lahendusi ette ja tasapisi harjuvad ka õpilased ise rohkem mõtlema ja ka ise huvitavaid mõtteid esile tooma. Seeläbi saab ka üks tööõpetuse ainekava oluline aspekt täidetud, nimelt arendada õpilastes töö kavandamise oskust, kasvatada iseseisvust otsustusi tehes ja ka vastutust ning kohusetunnet ülesannete täitmisel.
Leidurivaistu kujundamine
Tööõpetuse ainekava osutab mitmesuguste tööülesannete lahendamisele ja õpilaste fantaasia rakendamisele. Nii näiteks saame meid ümbritsevat tehnoloogilist maailma vaadelda ja uurida. Õpilaste häälestamine loomingilisele ja innovaatilisele tegevusele võib toimuda tunni alguses, selleks võime anda õpilastele mõne eseme, nt kirjaklambri või kilekoti ja paluda neil mõelda võimalikult palju uusi kasutusvõimalusi ja kirjutada need paberile. Loodetavasti pakutakse väga erinevaid ja harjumatuid võimalusi. Selle järgnev arutelu, kus vesteldakse nende esemete algsest kasutusotstarbest ja õpilaste poolt pakutud uudsetest lahendustest.
Järgmise ülesandena võime anda õpilastele paaristööna paberilehe ja lasta neil mõelda ning teostada võimalikult kõrge torn, mis ilma kõrvalise abita püsti seisab. Seejuures võib kasutada lisaks formaadis A4 paberile veel kääre ja 300 mm pikkust maalriteibi riba. Peale ülesande lahendust õpilaste poolt saame õpilastega arutada, millistele tingimustele peab torn vastama, et ta ümber ei kukuks ja milline on vastupidava torni ehitamiseks vajalik materjal. Kuidas paberilehest vastavat torni materjali saada (lõikamine, voltimine jms), millise kujuga võiks torni algmaterjal olla? Hea on tuua näiteid erinevatest tornidest ja kõrghoonetest ning neid iseloomustada. Sama paberiformaati kasutades võime anda õpilastele ülesande mõelda ja koostada vastupidav sild, mis peab taluma mingit kindlat koormust. Aga kui kasutada paberi asemel kartongi, pappi või kärgplasti, kuidas siis sild võiks välja näha ja kuidas on lood koormustaluvusega. Edaspidi võime silda õpilastega ehitada ka puidutikkudest.
Väga lihtsate vahendite ja võimalustega saab luua töötavaid esemeid ja seadmeid. Kasutades materjalina paberit, fooliumit ja elektrijuhtmeid, saame ehitada elementaarse lüliti, mille abil on võimalik juhtida patareivoolu valgustisse. Lüliteid võib valmistada üsna erinevaid, nii näiteks pendellüliti, membraanlüliti või hoopiski tasakaalulüliti. Ühendades vooluringi patarei, pirni ja juhtmed ning õpilaspäraselt valmistatud lüliti, on meil võimalik juhtida elektripirni tööd. Õpilane saab ise luua eseme, mida kasutatakse pea igas masinas ja seadmes. Sarnaselt saame koolis ja kodus lülitada näiteks laelambi põlema või kohvikannu tööle. Meid ümbritsevas tehnoloogilises maailmas on mitmesuguseid huvitavaid esemeid ja tooteid, mida saab ka esimese kooliastme õpilastega katsetada ja teostada. Ülesanded võivad olla seotud energia kasutamisega, lihtsamate mudelite valmistamisega, uudsete esemete välja mõtlemine jne. Heaks abimeheks esimese ja teise kooliastme õpetajatele on õppematerjal „Hakkame leiutama“, mlles selgitatakse õpetajale arusaadavalt, kuidas ja mida võiks tundides õpilastele huvitavat ja põnevat õpetada. Õppematerjal on kättesaadav Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu kodulehelt, www.tehnoloogia.ee
Näidistöö
Praktilise töö nimetus on raamatu järjehoidja. Selle valmistamisel on materjalidena kasutatud puuoksa, nööri ja puidust aukudega mune ja PVA liimi. Puuoks peaks olema kuiv ja selle optimaalne läbimõõt võiks olla 40-50 mm ja okste pikkus võiks olla ca 500 mm. Nöörina on kasutatud ehituskauplustes müügil olevat müürinööri, mille läbimõõt on 2 mm. Puidust erineva läbimõõduga mune on saadaval kaupluses “Tiimari“. Tööriistadest läheb järjehoidja valmistamiseks tarvis kääre, puidusaagi, akutrelli koos 2 mm puuriga, naasklit, lihvpaberit, eri värvi viltpliiatseid.
Töö valmistamist saab teostada ka tavalises klassiruumis, juhul kui pole võimalik kasutada tehnoloogiaõpetuse õpperuumi. Soovitatav töö järjekord on järgnev:
- Ketta saagimine. Kuivanud oksast ca 8-9 mm paksuse ketta saagimine. Selleks hoiab üks õpilane oksa laua peal kätega kinni ja teine õpilane saeb ketta. Selle tööetapi juures on õpetajal vajalik eelnevalt õpilastele demonstreerida, kuidas ketast saagida, et õpilased saagimisel oma käsi ei vigastaks!
- Ketta külgede lihvimine lihvpaberiga.
- Kettale augu puurimine. Selleks kasutatakse akutrelli ja puuritakse 2 mm puuriga ketta servale ca 10 mm sügavune auk. Puurimisel peab jälgima, et auk puuritakse ketta serva keskele. Ketta hoidmiseks puurimisel on soovitav kasutada nt näpitsaid. See tööetapp sooritatakse kahe õpilase kaasabil, üks hoiab ketast näpitsate vahel, teine puurib auku aktutrelliga.
- Sobiva pikkusega nööri lõikamine, ca 300 mm.
- Sobiva läbimõõduga puidust puumunade valimine.
- Liimimine. Kettas olevasse auku pannakse liimi, kasutatakse selleks puittikku. Nöör lükatakse liimiga kaetud auku, kasutades selleks naasklit. Liimi esialgne kuivamine võtab aega ca 15 minutit.
- Nööri teine ots lükatakse puidust munade aukudest läbi ja viimasele munale tehakse sõlm.
- Ketta värvimine nt viltpliiatsitega.
Enne, kui hakata õpilastega raamatu järjehoidjat valmistama võiks õpilastega vestelda järgmistel teemadel:
- Raamatud ja nende järjehoidjad
- Puu ja puit, puitmaterjalide kasutuskohad
- Saagimine ja materjalide tükeldamine
- Akutrell ja selle kasutamine
Et õpilastel tekiks praktilisest tööst ja sellega seotud tegemistest vähegi terviklikum ülevaade, siis on tarvis rääkida, vestelda ja arutada tööga seotud teemadel, mis eespool on esitatud.
