Maive Torop, Kanepi Gümnaasiumi karjääriõpetuse õpetaja ja karjäärikoordinaator
Tänapäeva tööturg muutub pidevalt. Erialad ja ametid muutuvad või kaovad hoopis.
Viimaste kümnendite märksõna meedias on tööpuudus. Täiskasvanuks saav inimene peab selles olukorras tegema valikuid, aimates ette olukorda aastate pärast. Vaatamata infoallikate kättesaadavusele tunnevad töömaailma napilt või pinnapealselt isegi täiskasvanud.
Põhjusena, miks see nii on, võib märkida (eriti maapiirkonnas) töökohtade vähesust ja oskamatust vaadata tulevikku, unistada.
Võimalusi selleks pakub karjääriõpetuse tund ja selleteemalised tegemised koolis.
1. Eri internetikeskkondade kasutamine
Õpilased saavad lugeda ametite ja selleks vajalike oskuste kirjeldusi aadressilt www.rajaleidja.ee. Teevad neid huvitava ameti kohta klassis ettekande. Selle käigus kirjeldatakse konkreetset tööd, selleks vajalikke oskusi, terviseriske, erinevaid töötamise võimalusi. Samas viidatakse ka sellekohase hariduse saamise võimalustele. Ettekanne lõpeb küsimustega esinejale. Õpilane on töötanud põhjalikult teda huvitava teemaga ja saanud esinemiskogemuse.
Põhikoolis on tutvus elukutsetega põgus ja mänguline. Avastatakse uusi põnevaid ameteid. Gümnasistid tegelevad ametite puhul põhjalikult oma isiksuseomaduste ja võimete analüüsimisega. Siinkohal on olulised kaaslaste mõtted, soovitused.
2. Meedia jälgimine
Noori peab suunama jälgima uudiseid televisioonist ja ajakirjandusest. Filme vaadates võiksid nad märgata sisu kõrval ka erinevaid elukutseid. Anda sellekohaseid iseseisva töö ülesandeid. Töökuulutuste portaali jälgimine annab aimu, mis eriala töötajaid vajatakse. Gümnaasiumi lõpetajad saavad katsetada ka reaalset kandideerimist mõnele töökohale. Pidev ühiskonnas toimuvate protsesside jälgimine annab aluse objektiivseteks tulevikuotsusteks.
Põhikooliõpilase jaoks on töömaailm kauge tulevik, seega on ka huvi vähene. Kui teda suunata, siis saab ta aga aimu erinevatest internetikeskkondadest ja õpib märkama karjääriinfot.
3. Töövarjupäev
Majandusõpetuse raames on igal õpilasel võimalus viibida töökohal ja jälgida tööprotsessi.
Hiljem teevad õpilased kokkuvõtted kaaslastele ja toimub nn töövarjupäeva konverents. Nii saab aimu paljudest erinevatest asutustest ja erialadest. Õpitakse teiste õpilaste kogetu kaudu. Oluline on õpilase enda hinnang sellele, mida ta nägi. Kas see vastas tema ettekujutusele, mis hämmastas? Viibides konkreetses töökeskkonnas, saab noor reaalsema pildi. Eakaaslase hinnangut arvestatakse märkimisväärselt.
Meie põhikooliõpilased töövarupäeval ei osale. Võimalik kokkupuude võib olla igal lapsel oma ema või isa juures tööl viibides.
4. Projekt „Tagasi kooli”
Oma koolis oleme agaralt kasutanud võimalust kutsuda esinema kooli vilistlasi ja teisi huvitavaid inimesi, kes selleks nõusoleku on andnud. Nii oleme saanud tutvuda erinevate elukutsete esindajatega: sõjaväelane, meditsiiniõde, kirjanik, ettevõtja, talunik, poliitik jne. Iga külalise esinemise juurde kuulub tavaliselt oma haridustee tutvustamine, valikute tegemise põhjendused ja vajadused. Saab selgemaks valmisolek muutustega kohanemiseks, kui olukord nõuab. Vaimustunud esineja on õpilaste jaoks põnev. Põgus kokkupuude võib olla tõsisema huvi tekkimise impulsiks.
5. Ettevõtete külastamine
Igal piirkonnal on oma eripära. Selle annavad seal tegutsevad ettevõtted. Need on reaalsed kohad, kus tulevikus võiks tööd leida. Kohalike ettevõtetega tutvumine on vajalik ka silmaringi avardamise seisukohast. Seeläbi on võimalik õppida väärtustama teiste inimeste tööd. Ettevõtete külastamine võib toimuda igas vanuseastmes ja seda võib siduda klassiekskursiooniga.
Ettevõttesse minnes täidetakse sellekohane tööleht. Gümnaasiumiõpilased võiksid teada asutuse täpset nimetust (internetiaadressi), tegevusala, suutma kujutada asutuse struktuuri ja kirjeldada erinevaid ameteid ning nende tööülesandeid.
Põhikoolis peaks pärast ettevõtte külastamist tegema kokkuvõtva tunni, et saadud infot koos analüüsida. Algklassidel toimib hästi kokkuvõtlik joonistamine.
6. Unistuste ettevõtted
Kohaliku elu ja ettevõtete tundmaõppimise järel saab teha tulevikku vaatamise katset. Õpilased arutlevad, mis teenuseid napib või missuguseid ettevõtteid võiks rajada kohalikke olusid arvestades. Rühmatööde tulemusena valmivad tuleviku ettevõtete projektid. Rõhuasetus on sellel, missuguseid töökohti luuakse. Noorte lemmikobjektid on olnud seotud vaba aja veetmise kohtade loomisega: kino, jõusaal, söögikoht, krossirada. Ühise tulemini jõudmine harjutab meeskonnatöö oskust.
7. Õpilasfirmad
Majandusõpetuse osana katsetavad õpilased oma firma loomist. Enne on õpilased tutvunud erinevate ettevõtete tööga. Uurinud ettevõtete ajalugu, arengunäitajaid, tootlikkust. Luuakse oma äriplaan ja tegeldakse tootmise ja müümisega. See on väärt kogemus tuleviku jaoks. Saadakse aimu raamatupidamisest, tootmisele kuluvast ajast, müümise kunstist. Kui pärast gümnaasiumi lõpetamist on tehtud otsus ettevõtlust või finantsisti eriala õppida, siis on see kindlasti teadlik valik.
Põhikooliõpilastel on võimalus saada müügikogemust koolis toimuval sõbrapäeva laadal.
8. Hetk tulevikust
Kujutlusmäng „20 aasta pärast”. Noored on väga erinevad enda tulevikku vaadates. Vähesed teavad täpselt, mida nad tegema hakkavad. Küll saab otsida pidepunkte: kas töötad üksi või teistega koos, oled ülemus või alluv, meeldib suhelda inimestega. Sellist mõttearendust saab jätkata perele, elukohale, hobidele mõeldes. Pannes maha mõned märksõnad enda jaoks, hakkab kujunema konkreetsem pilt tulevikust. Kooli lõpetades peaks oskama hinnata seda, mida tahaks osata veel, st mida juurde õppida?
Hea kui õpilased mõistavad, et nad on tulevikus osake meid ümbritsevast ühiskonnast. Igas ainetunnis võib leida seoseid töömaailmaga. Karjääriõpetuse tund on tund, mis julgustab noori kõigepealt unistama, seejärel avastama endas peituvaid võimeid. Aineõpetaja roll on olla toetav ja julgustav. On väga erinev õpetada karjääriõpetust põhikoolis või gümnaasiumis. Põhikooliõpilasel napib julgust endasse vaadata: ei tunta oma võimeid, puuduvad kogemused, vähene on analüüsioskus ega tajuta veel vajadust teemaga tegelda. Seevastu gümnaasiumis saab korraldada suuremaid arutelusid ja väitlusi, katsetada konkreetsete töödega. Kõige absurdsemad ideed võivad aastate pärast olla täiesti teostatavad.
See tund on suuresti tund iseenda tundmaõppimiseks ja sihtide seadmiseks, kuid ei puudu ka koosõppimise võlu ja kasulikkus.
Gümnaasiumi valikaineraamat KARJÄÄRIÕPETUS 2011