A A A

SOOVITUSLIK KIRJANDUS

Andrus Org

 

AUTORITE JA TEOSTE KÄSITLUSI
Annus, E., Undusk, R. 1997. Klassika ja narratiivsus: Tammsaarest Kangroni. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Hinrikus, M. 2003. Tammsaare „lapsnaised”. – Haridus, nr 11, lk 12–17.
Kepp, Õ. 2005. Tuulest ja luulest. Tuulekujundi avaldusi eesti luules aastatel 1860–1940. –
Kõiv, M. 2006. Kivine tee Betti Alveri juurde. Nägemusi Betti Alveri teemadel. – Looming, nr 11.
Krull, H. 1986. Betti Alver ja gootika (B. Alver. Korallid Emajões). – Vikerkaar, nr 6.
Krull, H. 1998. Valmisolek ja ihaldav produktsioon. Kaks Alliksaart. – Looming, nr 5, lk 776–784.
Muru, K. 2003. Betti Alver. Tartu: Ilmamaa.
Muru, T. 1991. Veel üks katse läheneda Juhan Liivi luulele. – Vikerkaar, nr 1.
Süvalep, E. 1986. Noor Betti Alver. – Vikerkaar, nr 5.
Tarrend, A. 2003. Tammsaare „Juuditi” lugemismudeleid. – Haridus, nr 11, lk 18–23.
Tims, H. 2004. Erich Maria Remarque. Viimane romantik. Tallinn: Kunst.
Troyat, H. 2004. Tšehhov. Tallinn: Eesti Raamat.
Veidemann, R. 2011. 101 eesti kirjandusteost. Tallinn: Varrak.
Velsker, M. 2002. Liikumine Paul-Eerik Rummo luules – Looming, nr 1.
Õnnepalu, T. 2006. Minu esimene luuletaja (Betti Alverist). – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 857–862.

Betti Alver. Koost. E. Lillemets, K. Metste. Tallinn: Tänapäev, 2007.
Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. V. Sarapik, M. Kalda. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool, lk 55–68.
Läbi äreva vere. Pühendusteos Hando Runnelile. Koost. ja toim. M. Orav. Tartu: HRS,1999.
Tõde ja õigus: kirjandus, mis kunagi valmis ei saa. Koost. M. Vaino. Tallinn: A. H. Tammsaare Muuseum, 2007.

 

TEOREETILISI JA KIRJANDUSLOOLISI KÄSITLUSI
Annus, E. 2002. Kuidas kirjutada aega. oxymora 5. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Annus, E. 1995. Kirjandusteose vaatepunkt. – Keel ja Kirjandus, nr 4.
Bayard, P. 2008. Kuidas rääkida raamatutest, mida pole lugenud. – Loomingu Raamatukogu, nr 18–20.
Barthes, R. 2002. Autori surm. Tallinn: Varrak.
Cobley, P., Jansz, L. 2002. Juhatus semiootikasse. Tallinn: Koge.
Danesi, M., Perron, P. 2005. Kultuuride analüüs. Tallinn: Valgus.
Deely, J. 2006. Semiootika ja eetika. (Küsinud Urve Eslas). – Akadeemia, nr 4.
Eco, U. 2009. Kuus jalutuskäiku kirjandusmetsades. Tallinn: Varrak.
Freud, S. 1994. Ahistus kultuuris – Akadeemia, nr 7.
Foucault, M. 2000. Mis on autor. – Vikerkaar, nr 11–12.
Gadamer, H.-G. 1994. Elu on peatuspaik keeles – Vikerkaar, nr 2.
Hesse, H. 1990. Raamatute lugemisest – Akadeemia, nr 10.
Ihonen, M. 1996. Sissejuhatus kirjandusteooriasse. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Iser, W. 1990. Lugemine. Fenomenoloogiline lähenemisviis. – Akadeemia, nr 10.
Kaplinski, J. 1997. Võimaluste võimalikkus. Tallinn: Vagabund.
Kaus, J. 2009. Elukirjandus ja ilukirjandus. – Vikerkaar, nr 6.
Kross, J. 2003. Omaeluloolisus ja alltekst. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Krull, H. 2011. Mis on luule? – Vikerkaar, nr 7–8.
Krull, H. 1993. Poststrukturalistlikud meetodid kirjanduse käsitlemisel – Vikerkaar, nr 4–6.
Laurits, P. 2006. Labürintlik lugemine. Vikerkaar, nr 6.
Lotman, J. 2001. Kultuur ja plahvatus. Tallinn: Varrak.
Lotman, J. 2007. Hirm ja segadus. Tallinn: Varrak.
Lotman, J. 2006. Kunstilise teksti struktuur. Tallinn: Tänapäev.
Lotman, J. 1999. Semiosfäärist. Tallinn: Vagabund.
Lotman, R., Lotman, M.-K. 2008. Eesti poeetikast. Jaan Ainelo, Henrik Visnapuu, „Poeetika põhijooni“. – Vikerkaar, nr 6.
Maurois, A. 1998. Oskus lugeda – Nukits. Algtekst Eesti Noorus 1940, nr 1.
Metsvahi, M. 1999. Muundumised libahundimuistendites. – Lohetapja. Toim. M. Hiiemäe, J. Oras, K. Tamm. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 111–122.
Metsvahi, M. 2001. Neiu hundiks. Libahundimuistendi „Teine puhkajatest murrab
looma” analüüs. – Ariadne lõng 1/2. Tallinn: Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
(ENUT), lk 39–51.
Metsvahi, M. 2010. „Naine libahundiks“ (AT 409) eesti jutupärimuses. – Keel ja
Kirjandus, 8/9, lk 611–627.
Mihkelev, A. 2005. Vihjamise poeetika. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Mikita, V. 2008. Metsik lingvistika. Grenader.
Muru, K. 2001. Keelest luule peeglis. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 246–251.
Oinas, F. 1999.Tuul heidab magama ja teisi esseid. Tallinn: Keel ja Kirjandus.
Oinas, F. 1984. Vargamäe tõde ja õigus. Välis-Eesti & EMP.
Org, A. 2007. Lammasinimene, liblikmees ja karunaine: maagilisest realismist eesti kirjanduse näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 513–531.
Pinkola Estés, C. 1997. Naised, kes jooksevad huntidega. Tallinn: Huma.
Pound, E. 2000. Lugemise aabits. Tallinn: Vagabund.
Priimägi, L. 2007. Eesti muinasjutu psühhoanalüüs. – Keel ja Kirjandus, nr 6.
Runnel, H. 2008. Väravahingede kriiksumist kuulnud ehk mõisteline sõnastik autori elu- ja loominguloo juurde. Tartu: Ilmamaa.
Riffaterre, M. 1998. Intertekstuaalsus ja hüpertekstuaalsus – Akadeemia, nr 1.
Sarapik, V. 1999. Keel ja kunst. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Saariluoma, L. 1997. Kirjanduslugu eile ja täna – Akadeemia, nr 9.
Strinati, D. 2001. Sissejuhatus populaarkultuuri teooriatesse. Avatud Eesti Fond, Kunst.
Zilliacus, C. 1993. Lugeja tähendusest loetule – Akadeemia, nr 9.
Todorov, T. 2001. Tähendus, tõde, dialoog. – Ameerika vallutamine. Teise probleem. Tallinn: Varrak.
Undusk, J. 1992. Etüüdid tekstist. – Akadeemia, nr 5.
Vaiksoo, J. 1994. Lugeja ja lugemismudelid. – Keel ja Kirjandus, nr 3.
Veidemann, R. 2000. Kriitikakunst. Avita.

Aeg ja kirjandus. Studia litteraria estonica 4. Koost. ja toim. R. Veidemann. Tartu. 2002.
20. sajandi mõttevoolud. Toim. E. Annus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009.
Kiri ja eksperimentaalkirjandus. – Vikerkaar 1999, nr 5–6.
Palindroomid, konkreetne luule, küberkirjandus, silikoonromaan, hüperromaan, stiiliharjutused jm. – Vikerkaar 2006, nr 10–11.

 

METOODILISI KÄSITLUSI JA ÕPPEMATERJALE
Ainelo, J., Visnapuu, H. 2008 (1932). Poeetika põhijooni. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kidron, A. 2000. Leidlik meel. Tallinn: Mondo.
Merilai, A., Saro, A., Annus, E. 2003. Poeetika. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Merilai, A. 2004. Kooli kirjandusõpetusest. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 610–615.
Org, A. 2002. Lugeja südametunnistus. Luule õpetamise metoodikast. – Haridus, nr 5, lk 33–38.
Owen, N. 2001. Metafoori maagia. 77 lugu õpetajatele, koolitajatele, mõtlejatele. Tartu: Studium.
Pärli, Ü. 2007. Juri Lotmani kunstiteksti lugemise õpetus. – Keel ja Kirjandus, nr 5.
Teiverlaur, M. 2007. Luuleteraapia. Tallinn: Külm.
Urdze, T. 2001. Olla, teada, osata. Meetodeid edukaks tööks auditooriumiga. Tõravere: Eesti Vabaharidusliidu kirjastus.

 

Kirjandusõpetus gümnaasiumis. I. Koost. H. Soosaar. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi toimetised. Tallinn: Avita, 2006.
Kirjandusõpetus gümnaasiumis II. Koost. S. Jõgise. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi toimetised. Tallinn: Avita, 2010.
Kirjandusõpetus gümnaasiumis III. Koost. H. Soosaar. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi toimetised, 2011.