A A A

Teemamapp (põhikooli eesti keel ja kirjandus)

Sirje Nootre

 

I. Olemus ja eesmärk

Teemamapp on ühe teema kohta koostatud materjalikogu, et teemaga põhjalikumalt tutvuda, kogutud materjali põhjal ettekannet koostada, loovtööd kirjutada vms.
Teemamapp võib olla seotud ühe või mitme õppeainega, seda võib koostada nii üksi-, paaris- kui rühmatööna.

Teema valikul tuleks arvestada kirjandusõppes püstitatud eesmärkide ja teemavaldkondadega, õpilaste huvide, aga ka materjalide kättesaadavusega.

2. Teemamapi teemasid

  • Minu lemmikraamat
  • Minu lemmikraamatute autor
  • Meie pere lemmikraamatud
  • Millest luuletused räägivad
  • Kõige ilusamad jõululuuletused
  • Naljakad lood
  • Rahvakalendri tähtpäevad
  • Vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused
  • Eesti rahvalaulud
  • Muinasjuttude tüüptegelased
  • Ilusaimad raamatuillustratsioonid
  • Kes need on, kes raamatuisse pilte joonistavad
  • Kuidas raamatust sai film
  • Kes teevad filmi
  • Raamatud, mille põhjal on tehtud film või lavastus
  • Raamatud, millest on tehtud koomiksid
  • Raamatud, mis meeldivad poistele
  • Raamatud, mis meeldivad tüdrukutele
  • Raamatud, mida lugedes ei hakka kunagi igav
  • Raamatud täis mänge
  • Raamatud, mille peategelane on mõni loom
  • Tore/huvitav/naljakas/armas/ raamatutegelane
  • Ühe kirjaniku elu, tegevus ja looming
  • Kodukandi kirjanik
  • Kodukoha raamatukogu(d)
  • Rahvusraamatukogu
  • Eesti teatrid
  • Mida õppisin muuseumis
  • Uute sõnade kogu
  • Minu juured

3. Vormistamine

Teemamapi materjalid tuleb süstematiseerida ja materjalikogu korrektselt vormistada. Kogutu võib köita kaante vahele, esitada mapi vahel lahtistel lehtedel, panna karpi, laekasse või albumisse, vormistada CDna või kasutada mingit muud vormi. III kooliastmes võib mapp olla koostatud elektroonsel viisil, nt kodulehena või Power Point esitlusena.

4. Teemamapi osad

  1. Tiitelleht: teemamapi pealkiri, koostaja nimi, klass, kool ja koostamise aasta.
  2. Saatetekst. Saatetekst sisaldab teavet selle kohta, millistest osadest mapp koosneb, millist materjali mapp sisaldab, millised on tekstide valiku põhimõtted jms. Teemamapp võib olla varustatud motoga.
  3. Sisukord.
  4. Sisuosa. Pealkirjade ning vajadusel ka alapealkirjadega varustatud erinevad teemakohased tekstid, pildid, joonistused, fotod, skeemid, viited raamatutele, internetilehekülgedele, videotele jms. Materjalid tuleb varustada allikaviidetega.
  5. Kokkuvõte. Õpilane võiks kirjutada lühikese eneseanalüüsi selle kohta, kuidas ta mappi tegi, mida tööd tehes õppis, mida uut teada sai, mida tahaks veel selle teema kohta uurida, mida oli huvitav, mida raske teha jms.

5. Tagasiside

Kui teemamapp on valmis, tutvustavad õpilased seda klassikaaslastele. Mappe võib vastastikku suuliselt või kirjalikult analüüsida/hinnata, iga õpilane võib oma mappi ka ise hinnata, samuti võivad nende kohta anda hinnangu lapsevanemad. Õpetaja võiks anda tagasisidet kogu tööprotsessi jooksul, mitte vaid lõpus – rohke tagasiside on seda olulisem, mida noorem ja algajam on õppija.