Teadmised spordist ja liikumisviisidest

Pille Juus, Tallinna 21. Kool, 2010

Kehaline kasvatus on praktilisele tegevusele rajanev õppeaine. Siin on olulised kiiruse, osavuse, vastupidavuse, painduvuse ja koordinatsiooni arendamine ning erinevate spordialade tehnika õppimine.
Praktilise tegevuse käigus antakse õpilastele ka teoreetilisi teadmisi spordialadest ja/või liikumisviisidest, nende ajaloost ja reeglitest, kehalise kasvatuse ja spordi üldmõistetest, spordi oskussõnadest, harjutuste tegemise põhimõtetest, õigest tehnikast ja harjutuste mõjust erinevatele lihasrühmadele jne.
Tund on palju tulemuslikum, kui õpilastel on õpetatava teema kohta piisavalt teoreetilisi teadmisi, et tunnis ise aktiivne osaleja/kaasarääkija olla.
Uues õppekavas on kooliastmeti teemad, mis arendavad õpilaste üldist silmaringi ning suunavad neid iseseisvale tööle, mis on vajalik edaspidises elus paremini toimetulekuks.

I kooliaste

• Liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele. Liikumissoovitused I kooliastme õpilasele. Liikumine/sportimine üksi ja koos kaaslastega. Kaaslase soorituse kirjeldamine ning sellele hinnangu andmine.
• Õpilase ohutu liikumise/liiklemise juhised. Käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis; ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevate harjutuste tegemisel; ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel.
• Hügieenireeglid. Teadmised ilmastikule ja spordialale vastavast riietusest. Pesemise vajalikkus pärast kehaliste harjutuste tegemist.
• Algteadmised spordialadest, Eesti sportlastest ning Eestis toimuvatest spordivõistlustest ja tantsuüritustest.

II kooliaste

• Kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent. Liikumissoovitused II kooliastme õpilasele.
• Õpitud spordialade/liikumisviiside oskussõnavara. Õpitavate spordialade põhilised võistlusmäärused. Ausa mängu põhimõtted spordis.
• Ohutus- ja hügieenireeglite järgimise vajalikkus liikumisel, sportimisel ning liikluses. Ohutu ja ümbrust säästev liikumine harjutuspaikades ja looduses. Teadmised ohuolukorras käitumisest. Lihtsad esmaabivõtted.
• Kuidas käituda spordivõistlusel ja tantsuüritusel.
• Teadmised iseseisvaks harjutamiseks: kuidas teha soojendus- ja rühiharjutusi; kuidas sooritada kehaliste võimete teste ning treenida (õpetaja abil valitud harjutusi tehes) oma kehalisi võimeid ja rühti.
• Teadmised spordialadest/liikumisviisidest; suurvõistlused ja üritused Eestis ning maailmas; tuntud Eesti ja maailma sportlased jms.
• Teadmised antiikolümpiamängudest.

III kooliaste

• Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele; regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja töövõimet tagava tegevuse vajalikkus. Liikumissoovitused noorukitele ja täiskasvanutele.
• Ohutu liikumine ja liiklemine. Loodust säästev liikumine. Esmaabivõtted (spordi)traumade ja õnnetusjuhtumite korral.
• Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnad ning harjutuste ja tegevuste kirjeldamine; õpitud spordialade võistlusmäärused. Aus mäng – ausus ja õiglus spordis ning elus.
• Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta (eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse valik, spordivarustuse valik, harjutamise põhimõtted jm). Kehalise töövõime arendamine: erinevate kehaliste võimete arendamiseks sobivad harjutused, harjutamise metoodika. Kehalise võimekuse testid ja enesekontrollivõtted, testitulemuste analüüs.
• Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide tekkest, suurvõistlustest/üritustest ning tuntumatest Eesti ja maailma sportlastest/tantsijatest. Teadmised olümpiamängudest (sh antiikolümpiamängudest) ja tuntud olümpiavõitjatest.
• Teadmised spordiüritustest ning neil osalemise võimalustest. Liikumine „Sport kõigile”.

Võimalusi spordi ja liikumisviiside alaste teadmiste edasiandmiseks.

Teoreetilised tunnid või tunniosad:

• loengud (nt külla kutsutud sportlase või sporditegelase esinemine, talle küsimuste esitamine) ja arutelud (neid võib eelnevalt kokkulepitud teema/ülesande kohta korraldada tunni alguses, lõpus või vaheldumisi praktilise tegevusega);
• õppevideod ja -filmid, mis tutvustavad erinevaid spordialasid;
• kirjalikud tööd arvutis (powerpoint’i esitlus), tunnikontrollid või töölehed (nt valikvastustega testid), referaadid (alates II kooliastmest võib anda õpilasele referaadi koostamise ülesandeid);
• kehalisest kasvatusest pikemalt vabastatud õpilasele võib anda ülesande koostada mõnd spordiala tutvustav referaat või uurimistöö (III kooliastme lõpus nt uurimistöö kooli paremate sportlaste, kooli edukamate spordialade, koolisiseste võistluste või õpetajate sportlike saavutuste kohta).

Sporditeemalised ülesanded annavad hea võimaluse lõimuda teiste õppeainetega (matemaatika, võõrkeel, tööõpetus, ajalugu, loodusõpetus, eesti keel jne). Ülesannete koostamisel ning nende rakendamisel teevad kehalise kasvatuse õpetajad ja teised aineõpetajad koostööd. Paljusid I, II ja III kooliastme teemasid käsitletakse just teistes ainetundides ning kehalises kasvatuses on võimalus neid teadmisi praktikas kinnistada.
Matemaatikas:

• hüpitsaga hüpates tekib rütm ja samal ajal saab öelda korrutustabelit;
• teatevõistluse vahepunktides võib enne järgmisesse punkti või tagasi kaaslaste juurde liikumist nõuda erinevate tehete või valemite kasutamist;
• pallimängus võib olla matemaatikas õpitud tehtega ülesanne ja selle vastus tuleb öelda ja sooritada kas põrgatades, söötes, visates vms.

Tööõpetuses:

• võimalus valmistada vajalikke õppevahendeid, mida õpilased saavad kehalise kasvatuse tunnis kasutada (teatepulk, tähised/postid, madal pink, mille peale saab astuda jne).

Loodusõpetuses:

• joostes/liikudes maastiku jälgimine ja loodusõpetuses õpitud taimede, puude, lindude meeldejätmine ja loendamine;
• õpitud maastikuvormide tundmine (auk, lohk, mägi jne);
• ilmastikuga seotu ja õpitu, selle kirjeldamine soojendusvõimlemist tehes.

Võõrkeel:

• nimetada võõrkeeles sporditeemalisi sõnu; sooritada nende järgi harjutusi.

Ajalugu:

• antiikolümpiamängude alade tutvustus ajalootunnis ja hiljem teatud alade praktiline sooritus kehalise kasvatuse tunnis.

Õppestendid koolis ja klassides võivad kajastada maailmas toimuvaid suurvõistlusi, koolisiseseid ja koolidevahelisi võistlusi, lugusid sportlastest, tervislikust eluviisist, esmaabist jne. Stendide sisustamine ja kujundamine võib jääda õpilastele.

Tunnivälised üritused aitavad saada teoreetilisi teadmisi spordist ja liikumisest ning neid ka praktikas kasutada:

• kooliolümpiamängud (suurepärane võimalus tutvustada olümpialiikumist ja rakendada õpitud teoreetilisi teadmisi);
• orienteerumis- ja maastikumängud (võimalus rakendada õpitud teoreetilisi teadmisi);
• spordipäevad (võimlemine, pallimängud, tantsuline liikumine, kergejõustik, talialad);
• spordi- ja/või tantsuvõistluste ning spordimuuseumi külastused.

Praktilise kogemuse põhjal võin öelda:

• kõik soovitatud tegevused vajavad eelnevat ettevalmistust;
• see on põnev ja arendav töö õpetajale endale;
• iga tulemus motiveerib otsima üha uusi võimalusi õpilastele kehalise kasvatuse tunni huvitavamaks ja kaasakiskuvamaks muutmiseks.

Kindlasti on veel palju õpetajaid, kes kasutavad teoreetiliste teadmiste õpetamiseks siin esitatust erinevaid võimalusi ja lahendusviise.

Soovitusi

• Ole julge õpilastele edasi andma teadmisi spordist ja liikumisviisidest. Kehalise kasvatuse tund võib saada ka nende õpilaste lemmikuks, kes seda varem ei osanud hinnata.
• Veerandi alguses ja lõpus olevaid kehalise kasvatuse tunde võiks sisustada harivate loengutega. Igal koolil tuleks välja töötada teooriaalased töölehed, milles sisalduvad erinevates kooliastmetes omandatud faktid ja teadmised. Kui kõike ise ei jõua, siis tegutse koos kolleegidega ja ära unusta, et ka õpilastest on abi.
• 2002. a ilmus Karin Küti ja Ulvi Sarapuu koostatud „Kehalise kasvatuse töövihik” II kooliastmele. Olen seda oma töös kasutanud ja võin öelda, et sealt saadud materjaliga sain õpilastele nii mõnegi tunni põnevaks muuta. Usun, et ka I kooliaste oleks päris rõõmus ja hoolas täitma kehalise kasvatuse töövihikut.

Omalt poolt soovitan raamatuid (vt Soovituslik kirjandus), millest olen leidnud huvitavat materjali ja mis on heaks abivahendiks töölehtede koostamisel ning mida võib soovitada ka õpilastele lugemiseks.
Palju materjali saab terviseajakirjadest „ÜKS”, „Tervis Pluss”, „Jooksja” jmt.

Soovitan tutvuda ka internetis leiduva infoga:
www.nutridata.ee – toitumine ja sellega seonduv,
www.eok.ee – olümpialiikumine ja sportlased,
www.trimm.ee – tervisliku liikumisega seotud portaal,
mitmed spordi alaliitude kodulehed, kus tutvustatakse põhjalikumalt konkreetset ala.

Soovituslik kirjandus

Harro, M. (2001). Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Jalak, R. (2007). Tervise treening. Tallinn: Medisport.

Kooliolümpiamängude käsiraamat. (2005). Tallinn: Eesti Olümpiaakadeemia.

Mängima. (2006). Kirjastus E-Info.

Mellov, Z. (1999). Rütmika-loov liikumine, Tallinn: Koolibri Kirjastus.

Olümpiamängude ajalugu, 1- 4 osa. (2003-2006). Tallinn: Maalehe Raamat.

Olümpiamängud/suvealad, talialad. (2004, 2006). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Pantšenko, V. (2005). Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult…

Predbannikov, V. (2009). Laste tervis on teie kätes. Jõhvi.

Stephen J. Virgilio. (2007). Tervete laste tegus algus. Odamees OÜ.
Sport. Täielik illustreeritud käsiraamat, 2006. Kirjastus Pegasus OÜ.

Zilmer, K. (2006). Juku Suusakool. Kirjastus Kaarel Zilmer.

Ujumise algõpetuse DVD. (2007). Tallinna Ülikool.

Voolaid, K. (2010). Jõumees Jüri. Eesti Spordimuuseum.

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli kehalise kasvatuse valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9118-0-6