Teabekeskkond kui läbiv teema – milleks ja kuidas?
Kadri Ugur – Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi ajakirjandusteadur
Läbivad teemad rikastavad kooli õppekava paljude mõtteviiside ja tegevustega, mis jäävad väljapoole traditsiooniliste õppeainete piire. Ühest küljest on paratamatu, et ühiskond areneb ning arengu uued rõhuasetused peavad jõudma õpilasteni kiiremini kui oleks otstarbekas muuta õppeainete struktuuri. Läbivad teemad on vähem formaliseeritud ning seetõttu võimaldavad paindlikumat reageerimist uutele vajadustele. Teisest küljest aga on kooli ressursid piiratud: kõige jaoks ei ole aega ning seetõttu peab kool endale võtma teatava puhvri või filtri kohustused ning tegema oma otsused selle kohta, milliseid teemasid ja tegevusvaldkondi rõhutada. Nii näiteks ei saa teabekeskkonnast kõneldes jätta märkimata sedagi, et kool on väga atraktiivne sihtkoht paljudele turundajatele: terved vanusegrupid on pikka aega koos ning orienteeritud uute teadmiste omandamisele, häälestatud vastu võtma kõike, mida neile õpetatakse. Sellises kontekstis paiknev turundustekst (kommerts- või sotsiaalreklaam, kampaaniaplakat, õppeasutust tutvustav poster vms) võib olla tunduvalt mõjusam kui välireklaam. On loomulik, et kooli juhtkond teadvustab endale ja kogu kooliperele, millised sõnumid kooliruumi jõuavad ja millised mitte (siia võib kuuluda ka nt reklaamifiltrite kasutamine kooli arvutitel).
Kooli üldeesmärgiks on võimaldada õpilastele niisuguste teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemine, mille abil suudaksid nad ühiskonnas iseseisvalt ja edukalt toime tulla. Käesolev artikkel seab oma eesmärgiks selgitada, miks peaks kooli õppekava ning huvitegevust kavandades arvestama ka läbiva teema ―Teabekeskkond‖ nõudmistega ning millised võimalused selles peituvad. Bloki artikkel kirjeldab ―Meediamulli‖ sarja kui ühte tähelepanuväärset võimalust kooliõpilaste meediapädevuse arendamiseks; ülejäänud materjalid täidavad õppekirjanduse praegust lünka, tutvustades kriitilise lugemise, meediamajanduse ja informatsioonilise enesemääramise kontseptsioone, milleta tänapäevases meediakeskkonnas toimetulek on võimatu.
Üks uue õppekava muudatusi on läbiva teema nimetuse muutumine: meediaõpetusest on saanud teabekeskkond. Selle muudatuse eesmärk on suurem selgus ja avaram perspektiiv. Meediaõpetus tähistas seni niihästi läbivat teemat kui võimalikku valikainet ning see tekitas nii mõnelgi juhul segadust. Uue nimetusega on võimaliku aineõpetuse ja läbiva teema piire võimalik selgemalt välja joonistada. Meediaõpetus valikainena nõuab hea ettevalmistusega õpetajat ja mõningasi ressursse, kuid ilmselgelt jääb sellest väheks. Lapsed elavad meediaväljas praktiliselt sündimisest pealt, infovoogudega toimetulek ning infotöötlusoskuste arendamine nõuavad tähelepanu kogu kooliaja vältel. Esimene vajalik samm siinkohal on oma teabekeskkonna teadvustamine ning selle arengute jälgimine. Õpilaste ja õpetajate suhtlemis- ja meediaharjumuste uuringud lubavad väita, et sageli elatakse väga erinevas teaberuumis ning erinevate reeglite järgi. Kui kooli näeb võimalusi ühise teabekeskkonna arendamiseks ning mõtestamiseks, võib see tuntavalt mõjutada ka koolielu kvaliteeti tervikuna.
1. Põhimõisted
2. Läbiv teema ―Teabekeskkond ainekavades
2.1. Õpikeskkonna korraldus
2.2. Valikained
2.3. Lõimivad loovtööd
2.4. Koolist väljapoole ulatuvad koostööprojektid
2.5. Huviringid ja koolimeedia
2.6. Üritused ja aktsioonid