Siiri Mets, Tallinna 32. Keskkool, 2010
On teada-tuntud tõde, et suusatamise teeb nauditavaks korralik varustus, lumi, hea tuju ning soov suusatamisega tegeleda. Järgnevalt nõuandeid ja soovitusi selle kohta, kuidas valida sobivat suusavarustust ning kuidas selle eest hoolt kanda, et suusatamisest kujuneks meeldiv talvine tervislik ja füüsilist naudingut pakkuv liikumisharrastus.
1. Suusavarustus
Suuskade pikkus:
- klassikalise tehnikaga sõiduviisi puhul on suusad 15–20 cm õpilasest pikemad;
- uisutehnikaga sõiduviisi puhul on suusad 5–15 cm õpilasest pikemad.
Algajatele tuleb valida antud vahemikest lühemad suusad, sest nendega on õpilasel lihtsam suusatehnikat õppida. Algklassi õpilastele on soovitav muretseda määrimist mittevajavad suusad ehk suusad, mille pidamisalal on nn soomusmuster. Vanemad ja edasijõudnud õpilased vajavad suuski, mis vastavad nende pikkusele ja kehakaalule. Klassikasuusk ei libise hästi, kui:
- suusk on pehme ja „vajub läbi” ning pidamismääre takistab libisemist, kuigi libisemisfaasis ei peaks ta olema lumega kontaktis;
- suusk on liiga jäik ja teda on raske pidama määrida, küll aga libiseb hästi mäest alla.
Mida parema kvaliteediga suusad, seda paremad on libisemisomadused. Õigesti valitud suuskadega sõitmine on mõnus ja rahuldust pakkuv. Suusavarustuse soetamisel tuleb teada õpilase taset, sest varustus ei pea olema mitte kõige kallim ja uuem, vaid ea- ja võimetekohane.
Mõlema suusatehnika tarbeks on olemas spetsiaalsed suusad. Uisusuuskadel on palju jäigem konstruktsioon, mistõttu pole neid võimalik klassikalise tehnika tarbeks pidama määrida. Küll aga saab klassikasuusaga vajadusel sõita uisustiilis, kui suusapõhi on eelnevalt pidamiseks mõeldud määrdest puhastatud.
Suusakepid sõltuvad õpilase pikkusest, kasutatavast sõiduviisist ja tema sõidutasemest.
Algajate suusakepid võiksid olla veidi pehmemad ja odavamad, et nad kukkudes kergesti katki ei läheks ning samuti tavalisest veidi lühemad. Suusakeppide juures on tähtis hästi reguleeritav rihm, s.t õigesti reguleeritud suhtes kinnas-käsi. Siis saab suusatamisel ära kasutada keppide õiget pikkust.
Õige suusakepi pikkuse määramiseks on välja töötatud valemid ja koefitsiendid, aga kooli tingimustes on see liiast. Kehalise kasvatuse tunnis võiks õpilaste suusakepi pikkus olla:
- klassikalise tehnikaga sõiduviisi puhul ulatub suusakepp 3 cm õlanukist allapoole või on 30 cm (+/– 2,5 cm) õpilasest lühem;
- uisutehnikaga sõiduviisi puhul ulatub suusakepp suusataja nina kõrgusele või on 20 cm (+/– 2,5 cm) õpilasest lühem.
Suusasaapad ja suusasidemed
Suusasaapaid valmistatakse tänapäeval kolme erinevat tüüpi:
- klassikasaabas on madal ja päkaosas painduv;
- uisusaabas ulatub üle pahkluu, tema tald on jäik ning selle saapaga on raske sõita klassikalist tehnikat;
- kombineeritud saapa puhul on klassikasaapa tallale lisatud uisusaapa kõrgendus.
Suusasaabas peab olema jalas mugav. Õpilasel peavad olema sellised suusasaapad, mis on seest soojad (kindlasti peab kasutama ka ainult suusatamiseks mõeldud kuivi sokke). Õpilasele piisab kindlasti ühest saapapaarist ja see võiks olla tavalisest jalanõust number suurem.
Suusasidemeid valmistatakse kahte tüüpi:
- klassikasideme puhul liigub saapa kand üles-alla vabalt ja sideme kummvedru on pehmem;
- uisuside on jäik, kuna jalatõuge toimub tallalt ja kõrvale.
Suusasaapaid ja -sidemeid ostes tuleb jälgida, et nad omavahel sobiksid. Suusasidemed on soovitav suuskadele paigaldada poes või asjatundjatel, kuna sideme õige paigutus tagab suusa libisemise.
Riietus
Suusatamise juures on väga tähtis roll õigel riietusel. Külm pole mitte sellepärast, et väljas on külm, vaid et riietus on vale. Suusatamisel on oluline kihiline riietus. Vastavalt õhutemperatuurile pannakse kihte kas kaks või kolm. Kõige olulisemad neist on alumine ja pealmine kiht.
Alumine kiht. Ihule kõige lähemal oleva aluskihi mõte on hoida higi ja niiskus kehast eemal. Soovitav on spetsiaalne soe aluspesu, mida saab külmaga ka igapäevaselt riiete all kanda.
Vahepealne kiht. Vahekiht peab olema kerge ja soojust andev (nt fliis).
Pealmine kiht. Need on eest tuult pidavad ja tagant hingavad jakid ning joped.
Müts, kindad ja sokid. Need peavad olema sooja andvad ja niiskust hülgavad.
Riietus olgu soovitavalt elastne, et oleks mugav liigutada.
Tähtis on meeles pidada, et liiga soojas riietuses suusatamine on raske ja ebameeldiv.
NB! Puuvillasest materjalist suusariideid, mütse, kindaid ja sokke on soovitav vältida, kuna need koguvad endasse liigselt niiskust ja suurendavad külmetusohtu.
2. Suuskade hooldus ja määrimine
Suuskade määrimine
Võistlusspordi tasemel on suuskade määrimine keeruline ja nõuab suuri kogemusi, teadmisi ja spetsiaalseid vahendeid. Tippspordis toimub sportlaste suuskade ettevalmistamine suletud uste taga.
Igapäevase suusatamise jaoks on määrimine lihtne, sest määrded on poes kättesaadavad ja lihtsasti kasutatavad. Täpse määrimisalase õpetuse leiab kirjandusest.
III kooliastme lõpuks peaksid õpilased ise oskama oma suusad suusatundideks ja vabal ajal suusatamiseks ette valmistada.
Vajalik inventar suuskade ettevalmistamiseks on:
- suusapukid;
- triikraud, soojaõhupuhur – määrde soojendamiseks;
- teras- ja kapronharjad, kaabitsad, kork;
- parafiinid ja määrded;
- määrde eemaldamise vedelik;
- liivapaber – klassikasuusa pidamisala karestamiseks.
Klassikasuusa ettevalmistamine:
- esmalt puhastada suusapõhi vanast pidamismäärdest (metallkaabitsaga); pidamisala lõplikuks puhastamiseks kasutada spetsiaalses vedelikus (pidamismäärde eemaldusvedelik) niisutatud lappi;
- enne järgmist parafiini panekut puhastada suusad harjates või kasutada sooja puhastamismeetodit (sulatada kruntparafiin korraks suusapõhjale ja puhastada suusad koheselt kaabitsaga parafiinist);
- parafiinitada suuskade libisemisalad; pidamisalale ei tohi parafiini panna;
- jahtunud suuskade alt eemaldada üleliigne parafiin plastikust kaabitsaga;
- harjata tugevalt nailonharjaga;
- karestada pidamisala liivapaberiga (nr 80 või 100);
- kanda suusapõhjale kruntmääre, sulatada see soojapuhuri või triikrauaga ning seejärel siluda määrdekorgiga;
- seejärel kanda suuskade pidamisaladele esimesed 2–3 kihti määret, milleks on tavaliselt külmemale ilmale mõeldud määre (suurendab määrde kulumiskindlust);
- seejärel viia suusad õue, järgmised 3–4 kihti (2–3 kraadi soojemale ilmale mõeldud määret) määrida juba seal. Kihtide arv sõltub sõitjast ja distantsi pikkusest;
- määre tuleb korgiga laiali hõõruda, nii et pind jääks ühtlaselt sile.
Soovitusi
- Väga määrdunud suusa libisemispindu tuleb puhastada spetsiaalse puhastusvedelikuga, mida kasutatakse pidamismäärde eemaldamiseks.
- Kui parafiini sulatamisel eraldub suitsu, on triikraud liiga tuline.
- Kui suusad ei pea ja annavad tagasi, tuleb lisada pidamismäärete kihte või kanda määret pikemalt suusaninade poole või siis lisada soojemat pidamismääret.
- Pidamismääret pannakse pigem mitu õhukest kui 1–2 paksu kihti.
- Kui suusad hästi ei libise, tuleb kontrollida pidamisala pikkust ning vajadusel seda lühendada.
Uisusuusa ettevalmistamine:
- esmalt puhastada suusapõhi vanast parafiinist teras- või pronksharjaga või libisemispindade puhastamiseks mõeldud vedelikuga;
- sulatada ilmale vastav parafiin triikrauaga täies pikkuses suusa alla;
- eemaldada jahtunud suuskade alt ja suusasoonest üleliigne parafiin plastikust kaabitsaga;
- et suusapõhi oleks puhas, harjata tugevalt nailonharjaga.
Soovitus
Kui parafiini sulatamisel eraldub suitsu, on triikraud liiga tuline.
Teadmiseks
- Suusaparafiini eemaldatakse kaabitsat suusaninast suusakanna suunas lükates (tõmmates).
- Suuska harjatakse suusaninast suusakanna suunas.
- Kui ilm püsib ühtlane, siis saab ühe parafiinitamisega suusatada keskmiselt 50–60 km.
- Teraline, määrdunud või kunstlumi kulutavad parafiini kiiremini.
- Hooaja lõpul või pikemaajalisel mittesuusatamisel suusad puhastatakse ja libisemispinnad kaetakse hooldeparafiiniga.
Soovituslik kirjandus
Praktilised juhendid. www.nevene.ee/?praktilised-juhendid,48
http://www.suusaliit.ee
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis gümnaasiumi kehalise kasvatuse valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-487-55-4