2010
Silvia Purje, Tantsuklubi Twist
Tanel Keres, Tantsuklubi Mereng
Üldist
Standard- ja ladina tantsude õpetamist kooliastme raames on soovitav läbi viia ühe blokina. Selleks võiks ühe kooliaasta jooksul üks kehalise kasvatuse tund nädalas kuuluda tantsule. Hea, tantsu õpetaks vastava haridusega tantsuõpetaja. Tantsutunnis viibivad poisid ja tüdrukud koos. Kui klassis on ühest soost lapsi tunduvalt rohkem, tuleks kaaluda, kas viia tantsutund läbi mitme klassi peale kokku. Tuleb jälgida, et kõik saaksid partneriga harjutada.
Riietus ja jalatsid
Standard- ja ladina tantse õppides peab õpilane teadma, et neid tantse tantsitakse reeglina saalis, kus tantsijatel on seljas korrektne, enamasti pidulik riietus. Tüdrukud võiksid tantsutunnis kanda seelikut või kleiti, poisid viigipükse, triiksärki ning lipsu. Kuigi põhikoolis on ülikonna kandmist veel vara nõuda, peab siiski jälgima, et tantsutunnis ei oleks lapsed dresside ja tossudega. Sobiv oleks kanda kingi, põhikoolis kõlbavad ka võimlemissussid. Liiga libedad või väga nakkuvad jalanõud takistavad liikumist.
Metoodilisi soovitusi
Õpetaja peab iga tantsu kohta omama üldteadmisi, nt kust tants on pärit, millise iseloomuga see on, kas see on ladina või standardtants (sellest sõltub tantsuhoid).
Tantsu õpetamise järjekord:
- läbida sammude skeem rütmipildita;
- plaksutada rütmi kätega;
- ühendada rütm ja sammuskeem;
- tehnika õpetamine (nt erinevad tantsuhoiud, tõus ja laskumine aeglases valsis, vetrumine sambas, üle päka sammud ladina tantsudes, erinevad rütmipildid jne).
Põhiasendid
Aineraamatus on kirjeldatud ainult põhikooli õppekavas vajaminevaid põhiasendeid.
Kinnine tantsuhoid ladina tantsudes
- Naispartner seisab meespartneri ees, mehega paralleelselt, veidi mehe parema külje poolel, ligikaudu 15 cm kaugusel mehest. Keharaskus on meespartneril nt paremal jalal ning naispartneril vasakul jalal.
- Meespartneri parem käsi on asetatud naispartneri vasaku abaluu alumisele osale. Parem käsi on hoitud pehme kurvi kujuliselt koos küünarnukiga umbes rinnajoone kõrgusel.
- Naispartneri vasak käsi on asetatud kergelt meespartneri paremale käele. Naispartneri vasak käsi peab ülalt katma mehe paremat kätt ning olema hoitud samasuguse kaarega nagu mehe käsi. Naispartneri vasak käelaba ja käsivars lõpetavad oma kaare asetatuna meespartneri paremale õlale.
- Meespartneri vasak käsi on hoitud ligikaudu samasuguse pehme kaarega kui parem käsi, kuid vasak käsivars on tõstetud üles, vasak käelaba on ligikaudu näo keskosa kõrgusel.
- Naispartneri parem käsi on hoitud mehe vasakus käes. Käte ühenduskoht peab asetsema partnerite kehatasapindade vahekohal ehk mõlemast partnerist samal kaugusel.
Veel tuleks meeles pidada, et ladina-ameerika tantsude kinnine tantsuhoid ei ole staatiline, näiteks rumba põhiliikumise ajal peavad ka käed liikudes saama „hingata”.
Kinnine tantsuhoid standardtantsudes
Meespartner seisab naise poole näoga nii, et naine on pisut mehest paremal. Meespartner hoiab naispartnerit parema käega, asetades käe naise abaluu alla, sõrmed koos. Parema käe õlavars on pisut langevas joones kuni küünarnukini, küünarnukist randmeni on käsi sirge.
Meespartneri vasak käsi ja naispartneri parem käsi on omavahel ühendatud. Vasak käsi ei tohiks olla painutatud asendis, küünarnukist sõrmedeni peaks käsi olema sirge. Ühendatud käed peaksid olema hoitud umbes lühema partneri kõrva kõrgusel.
Naispartneri vasak käsi on asetatud kergelt mehe paremale õlavarrele, sõrmed koos ning sõrmede osa pisut madalamal kui õlal (see sõltub ka partneri pikkusest).
Parem käsi on ühendatud mehe vasaku käega, sõrmed koos üle mehe käelaba.
TANTSUDE KIRJELDUSED
Ruutrumba
Rumba on pärit Kuubalt ja sellel tantsul on mitu erinevat stiili. Võistlustantsus tantsitakse rumbat, mis on tuntud nimetuse all Kuuba rumba, seltskonnatantsus on eelistatud ruutrumba ehk Ameerika rumba. Taktimõõt on 4/4 ja tegemist on aeglase tantsuga, öeldakse ka, et rumba on tunnete väljendamise ehk armastuse tants. Ruutrumba tempo on 28–30 takti minutis. Rumbat tantsitakse kinnises tantsuhoius (vt kinnine tantsuhoid ladina tantsudes)
Põhiliikumine
Ruutrumba standardiseeritud põhirütm on aeglane-kiire-kiire, tantsitakse 3 sammu ühe takti jooksul. Sammuskeem on ruudukujuline, täisruutu tantsitakse kaks takti. Kõik sammud tantsitakse päkalt täistallale.
Meespartneri sammud:
1. PJ samm ette – 2 lööki, aeglane
2. VJ samm kõrvale, parema jalaga ühele joonele – 1 löök, kiire
3. PJ vasaku jala juurde (jalad kokku) – 1 löök, kiire
4. VJ samm taha – 2 lööki, aeglane
5. PJ samm kõrvale, vasaku jalaga ühele joonele – 1 löök, kiire
6. VJ parema jala juurde (jalad kokku) – 1 löök, kiire
Naispartneri sammud:
alustab liikumist meespartneriga ühel ajal, tantsides esmalt meespartneri sammud 4 – 6, seejärel meespartneri sammud 1 – 3.
Rock (rokk) ja jive (džaiv)
Rock ja jive on omavahel sarnased tantsud, mida tantsitakse ka sarnase muusika järgi. Tantsud sündisid ajal, mil muutus populaarseks rock n’roll (alates 1940. aastatest). Mõlemad tantsud on pärit Ameerikast. Rock’i peetakse lihtsamaks kui jive’i. Tantse tantsitakse kinnises tantsuhoius. Need on ladina tantsud taktimõõduga 4/4.
Rock’i põhiliikumine
Kõik sammud tantsitakse päkalt täistallale.
Meespartneri sammud:
1. VJ samm taha, pöördudes vasakule nii, et vasak külg liigub daami paremast küljest eemale – 1 löök (kiire)
2. PJ jääb paigale ja raskus viiakse kindlalt ette paremale jalale, alustades pöördumist paremale, et olla taas partneriga vastakuti – 1 löök (kiire)
3. VJ samm kõrvale, pöördudes paremale partneriga vastakuti – 2 lööki (aeglane)
4. PJ jääb paigale, raskus viiakse tagasi paremale jalale – 2 lööki (aeglane)
Naispartneri sammud:
1. PJ samm taha, pöördudes paremale nii, et parem külg liigub mehe vasakust küljest eemale – 1 löök (kiire)
2. VJ jääb paigale ja raskus viiakse kindlalt ette vasakule jalale, alustades pöördumist vasakule, et olla taas partneriga vastakuti – 1 löök (kiire)
3. PJ samm kõrvale, pöördudes vasakule partneriga vastakuti – 2 lööki (aeglane)
4. VJ jääb paigale, raskus viiakse tagasi vasakule jalale – 2 lööki (aeglane)
Jive’i põhiliikumine
Meespartneri sammud:
1. VJ samm taha, pöördudes vasakule nii, et vasak külg liigub daami paremast küljest eemale, päkalt täistallale – 1 löök (kiire)
2. PJ jääb paigale ja raskus viiakse kindlalt ette paremale jalale, alustades pöördumist paremale, et olla taas partneriga vastakuti, päkalt täistallale – 1 löök (kiire)
3. VJ väike samm kõrvale, pöördudes paremale partneriga vastakuti, päkale – ¾ lööki
4. VJ väike samm vasaku jala suunas, päkale – ¼ lööki
5. VJ väike samm kõrvale, päkalt täistallale – 1 löök
6. PJ väike samm kõrvale, päkale – ¾ lööki
7. VJ väike samm parema jala suunas, päkale – ¼ lööki
8. PJ väike samm kõrvale, päkalt täistallale – 1 löök
Naispartneri sammud:
1. PJ samm taha, pöördudes paremale nii, et parem külg liigub mehe vasakust küljest eemale, päkalt täistallale – 1 löök (kiire)
2. VJ jääb paigale ja raskus viiakse kindlalt ette vasakule jalale, alustades pöördumist vasakule, et olla taas partneriga vastakuti, päkalt täistallale – 1 löök (kiire)
3. PJ väike samm kõrvale, pöördudes vasakule partneriga vastakuti, päkale – ¾ lööki
4. VJ väike samm parema jala suunas, päkale – ¼ lööki
5. PJ väike samm kõrvale, päkalt täistallale 1 löök
6. VJ väike samm kõrvale, päkale – ¾ lööki
7. PJ väike samm vasaku jala suunas, päkale – ¼ lööki
8. VJ väike samm kõrvale, päkalt täistallale – 1 löök
Cha-cha-cha (tša-tša-tšaa)
Cha-cha-cha oli eelmisel sajandil pikka aega üks populaarsemaid ladina tantse. Pärit Kuubalt, kuid selle tantsu muusikat on mõjutanud ka Ameerika muusika. Tantsitakse kinnises tantsuhoius. Cha-cha-cha taktimõõt on 4/4.
Põhiliikumine
Kõik sammud tantsitakse päkalt täistallale.
Meespartneri sammud:
1. VJ samm ette – üks löök
2. PJ jääb paigale, raskus kandub paremale jalale – üks löök
3. VJ samm kõrvale – pool lööki
4. PJ liigub vasaku jala suunas, aga mitte juurde – pool lööki
5. VJ samm kõrvale – üks löök
6. PJ samm taha – üks löök
7. VJ jääb paigale, raskus kandub vasakule jalale – üks löök
8. PJ samm kõrvale – pool lööki
9. VJ liigub parema jala suunas, aga mitte juurde – pool lööki
10. PJ samm kõrvale – üks löök
Naispartneri sammud:
Alustab tantsimist meespartneriga üheaegselt, tantsides esmalt meespartneri sammud 6 – 10, ning seejärel meespartneri sammud 1 – 5.
Samba
Karnevalitants samba on pärit Brasiiliast, kuid usutakse, et selle tantsu juured on tegelikult Aafrikas, kust tants koos orjadega Brasiiliasse jõudis. Tänapäeval korraldatakse Brasiilias ning teisteski hispaaniakeelsetes maades (nt Kanaari saartel) veebruaris, enne paastuaega, sambakarnevale. Karnevalipidustused on võimsad ning nendeks valmistumine algab kohe peale eelmise karnevali lõppu. Samba on ka populaarne seltskonnatants, millele toetub suur osa diskosammegi. Samba taktimõõt on 2/4, põhifiguure tantsitakse kinnises tantsuhoius. Samba on tüüpiline ladina tants. Sambasamme tuleb tantsida sambale omase vetrumisega, põhiliikumist võib lastele õpetada nagu üle kraavi vm takistuse astumist (ülevalt kaarega).
Põhiliikumine
Meespartneri sammud:
1. PJ samm ette, päkalt täistallale – ¾ lööki
2. VJ samm parema jala juurde, osalise raskusega, päkale – ¼ lööki
3. PJ raskuse ülekandmine kohapeal, päkalt täistallale – 1 löök
4. VJ samm taha, päkalt täistallale – ¾ lööki
5. PJ samm vasaku jala juurde, osalise raskusega, päkale – ¼ lööki
6. VJ raskuse ülekandmine kohapeal, päkalt täistallale – 1 löök
Naispartneri sammud:
alustab liikumist meespartneriga üheaegselt, tantsides esmalt meespartneri sammud 4 – 6, seejärel meespartneri sammud 1 – 3.
Aeglane valss
Valsil on Euroopas pikk ajalugu ja seda on tantsitud üle kogu maailma. Valss arenes välja 16. ja 17. sajandi talupojatantsudest. Arvatakse, et valsi juured on seotud lendleri ja velleriga, mis olid populaarsed Austrias ja Lõuna-Saksamaal. Neid tantsiti samuti nagu valssigi ¾ taktimõõdus. Aeglase valsi tempo on 28–30 takti minutis. See on standardtants, mille iseloom on rahulik, majesteetlik, väljapeetud. Valssi tantsitakse kinnises tantsuhoius. Sammud on üsna pikad. Kõik sammud ette on pigem kõnnisammud, ühest asendist teise liikudes paitavad jalad kergelt põrandat. Külgsammud tehakse päkal või varvastel.
Paremale pööre veerandpööretega.
Et õppida tantsima valssi veerandpööretega, tuleks alustada valsisammude õppimist ruudukujulisest sammuskeemist, mis on sarnane rumbaga. Kõik sammud kestavad 1 löögi ehk on ajaliselt võrdse pikkusega (rütmi lugeda 1, 2, 3).
Meespartneri sammud:
1. PJ samm ette
2. VJ samm kõrvale, parema jalaga ühele joonele
3. PJ vasaku jala juurde ( jalad kokku)
4. VJ samm taha
5. PJ samm kõrvale, vasaku jalaga ühele joonele
6. VJ parema jala juurde (jalad kokku)
Naispartneri sammud:
alustab liikumist meespartneriga üheaegselt, tantsides esmalt meespartneri sammud 4 – 6, seejärel meespartneri sammud 1 – 3.
Tõusmine ja laskumine. Valsisamme tehes tuleks takti esimesel löögil tehtava sammu ajal astuda kas samm üle kanna ette või taha, teisel sammul/löögil tuleks tõusta päkkadele ning kolmandal sammul/löögil peale jalgade kokkupanemist laskuda alla (põlvest alla, kannad maha) tugijalal.
Kui ruudukujuline samm koos tõusmise ja laskumisega on omandatud, võib sama sammu tantsida nii, et iga taktiga (iga kolme sammuga) pöördutakse ¼ pööret paremale, s.t 4 taktiga pöördutakse tagasi algasendisse. Selleks, et pöördumine õnnestuks, on vaja esimesel sammul astudes pöörduda paremale, jätkata pööret teisel sammul ning lõpetada pöördumine kolmandal sammul. Edasiastuja peab jõudma partnerist mööda, tagasiastuja astub pisut eest ära, et edasiastujal oleks mugavam mööda minna.
Kasutatud kirjandus
Howard, G. (2010). Technique of Ballroom Dancing.
Laird, W. (2009). Technique of Latin Dancing
Wainwright, L. (2006). Palun tantsule. Tallinn: Odamees
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli kehalise kasvatuse valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9118-0-6