A A A

SOOVITUSLIK KIRJANDUS AINEKAVA JUURDE

KÄSIRAAMATUD

Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. 1997 jj trükid. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: EKSA.

Erelt, T., Leemets, T., Mäesalu, S., Raadik, M. 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA. Vt ka http://www.eki.ee, Sõnastikud.

Kaalep, H.-J. & Muischnek, K. 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: TÜ kirjastus. Vt ka

http://www.cl.ut.ee/ressursid/sagedused/index.php?lang=et (10.09.2007).

Lukas, M.  & Tšatšua, T. 2003. Protokoll ja etikett. Tallinn: Ambassador.

Päll, P. 1999 jj trükid. Maailma kohanimed. Tallinn: EKSA.

Raadik, M. 2011. Väikesed tarbetekstid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

 

ÕPPEKIRJANDUS

Aava, K. 2003. Veenmiskunst. Tallinn: Avita.

Aava, K. 2003. Veenmiskunst. Töövihik. Tallinn: Avita.

Aava, K. 2003. Veenmiskunst. Kõnekunst. Õpetajaraamat. Tallinn: Avita.

Artma, I., Sõrmus, K., Vija, M. 2008. Uurimistöö kirjutajale. Tartu: Atlex.

Ehala, M. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees.

Hage, M. 2003. Teksti- ja kõneõpetus. Gümnaasiumi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri.

Hennoste, M. 1996. Tekstiõpetuse õpik keskkoolile. Tallinn: Avita.

Hennoste, M. 1998. Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita.

Hennoste, T. 2000. Uudise käsiraamat. Tartu: TÜ Kirjastus.

Mäger, M. 1989. Eesti keele õpik  XII klassile. Tallinn: Valgus.

Queneau,´R. 2007. Stiiliharjutused. Tallinn:Varrak.

Uuspõld, E.; Mund, A. 2008. Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Veidenbaum, K., Harro-Loit, H., Ugur, K., Jakobson, V., & Räis, M.  2007. Kultuuriliste erinevuste konstruerimine meedias. Õppematerjal koolidele. Tartu: MEIS.

 

UURIMUSED

Alekõrs, T. 2010. Stiilivärvinguga sõnavarast. Toim K. Kerge. Tekstid ja taustad VI. Tekstiuurimus ja kool. EÕIK toimetised 5. Tallinn: TLÜ, 45-68.

Ehala, M., Kerge, K., Lepajõe, K., Sõrmus, K. 2010. Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase. Tartu: TÜ.

Hennoste, T. 2003. Keelekasutuse uurimine. – Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002), 217–262. Vt ka www.ceeol.com.

Hennoste, T. 1997. Eesti keele sotsioperioodid. Üldpilt. – Pühendusteos Huno Rätsepale. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Toim M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. Tartu, lk 45–66.

Hennoste, T. 1999. Eesti keel suuline. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 145–152.

Hennoste, T. 2000. Allkeeled. Eesti keele allkeeled. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16. Toim. T. Hennoste. Tartu, lk 9–56.

Hennoste, T. 2000. Sissejuhatus suulisesse eesti keelde. – Oma Keel, nr 1, lk 48–57.

Hennoste, T. 2011. Suuline süntaks ehk dialoogi protsessilausete grammatika. – Oma Keel, nr 2, lk 11–16.

Kaldjärv, M. 2007. Argumendi jõud. Tallinn: Koolibri.

Kaldjärv, M.  2010. Riigieksamikirjandi kui argumenteeritud teksti kirjutamine.  Toim K. Kerge. Tekstid ja taustad VI. Tekstiuurimus ja kool. EÕIK toimetised 5. Tallinn: TLÜ, 69-94.

Kasik, R. 2007. Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu: TÜ Kirjastus.

Kasik, R. 2008. Meediateksti analüüs: eesmärgid ja metoodika. Toim R. Kasik. Tekstid ja taustad V. Meediatekstide keelekasutus ja selle sotsiokultuurilised taustad. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 10–41.

Kerge, K. 1996. Funktsionaalse keeleoskuse taseme määratlemine. Tallinn: REKK; e-versioon (toim H. Pajupuu). Tallinn: REKK, 1998; vt http://www.ekk.edu.ee (1.06.2008).
Kerge, K. 2000a. Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA kirjastus.
Kerge, K. 2000b. Kirjakeel ja igapäevakeel. Toim T. Hennoste. Eesti keele allkeeled. TÜ eesti keele õppetooli toimetised 16. Tartu: TÜ, lk 75–110.
Kerge, K. 2001a. Eesti süntaks. Harjutusvihik. Tallinn: TEA kirjastus.
Kerge, K. 2001b. Phare keelesari ehk Mida eurooplane Eestile kinkis. – Oma Keel, nr 1, lk 86–92.
Kerge, K. 2003. Tekstilingvistika ja toimetamine. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 274–277.
Kerge, K. 2003/2004. Keelenormi tänapäevane olemus. – (1) Õiguskeel 2003, nr 4, lk 26–34; (2) 2004, nr 1, lk 11–20; (3) 2004, nr 2, lk 26–34.
Kerge, K. 2004. Eesti kirjakeele mõtteruum. – Toim M. Erelt, M.-M. Sepper. Emakeele Seltsi aastaraamat 49, 2003. Tallinn: ES, lk 7–22. Vt ka: http://www.ceeol.com (7.08.2011).
Kerge, K. 2004. Veebikommentaariumi mitmetahuline maailm. Toim R. Kasik. Tekstid ja taustad III. Lingvistiline tekstianalüüs. Tartu: TÜ, lk 51–73.

Kerge, K. 2005a. Rühma- ja paaristöö ühiskonnaprotsesside ja tekstiteadmiste taustal. Koost       M. Kadakas, toim K. Kalamees. Emakeele ja kirjanduse õpetamisest koolis. Abiks õpetajale. Tallinn: REKK, Argo kirjastus, lk 54–64.

Kerge, K. 2005b. Viga ja loovus tekstis. Sõnaloome ja loov sõnakasutus ajakirjanduslikus essees. Toim R. Kasik. Tekstid ja taustad IV. Tekstiliigivaatlusi. TÜ eesti keele õppetooli toimetised 29. Tartu: TÜ, 37–52.
Kerge, K.  2010. Kirjažanrite keeleparameetrid mitme tekstiliigi taustal. – Emakeele Seltsi aastaraamat 55 (2009), lk 32-62.
Kerge, K. & Uusen, A. 2010. Toimingu- ja tekstikeskne keelemaailm. Toim K. Kerge. Tekstid ja taustad VI. Tekstiuurimus ja kool. EÕIK toimetised 5. Tallinn: TLÜ EÕIK, lk 95-111.
Kerge, K.; Pajupuu, H., Altrov, R. 2007. Tekst, kontekstuaalsus, kultuur. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 624–637.
Lepajõe, K. 2002. Kirjand kui tekst – infostruktuur. – R. Kasik (toim.), Tekstid ja taustad (I). Artikleid tekstianalüüsist. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23. Tartu: TÜ, 88–100.

Lepajõe, K. 2002. Argumenteerimisoskusest eksamikirjandite põhjal – Keel ja Kirjandus, nr 4, 269–274.

Lepajõe, K. 2003. Intertekstuaalsed suhted õpilastekstides. Tekstid ja taustad II. Tekstianalüüsi vaatepunkt. Toim R. Kasik. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 26. Tartu: TÜ, lk 102–115.

Lepajõe, K., Sõrmus, K. 2010. Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase. Tartu: TÜ.

Lepajõe, K. 2010. Maailm muutub – kas ka kool? –Tekstid ja taustad VI. Tekstiuurimus ja kool. Toim K. Kerge. EÕIK toimetised 5. Tallinn: TLÜ, 11-19.

Pajupuu, H. 1995. Kultuur, dialoog, aeg. Tallinn: ETA Eesti Keele Instituut. Vt: http://www.eki.ee/teemad/kultuur/kontekst/kontekst.html (6.08.2011).

Kerge, K.; Pajupuu, H., Alp, P. 2008. Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 5, lk 187–196.

Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit, E., Päll, P., Viikberg, J. 2009. Eesti murded ja kohanimed. 2., täiendatud trükk. Toim. T. Hennoste. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pool, R. 1999. Eesti keele verbirektsioone Tartu: TÜ kirjastus.

Puksand, H. Tekstid, mida loevad teismelised. Teismeliste lugemisharjumuste kasutamine koolis. Toim K. Kerge. Tekstid ja taustad VI. Tekstiuurimus ja kool. EÕIK toimetised 5. Tallinn: TLÜ, lk 20-35.

Saareste, A. 2006. Kaunis emakeel. Tallinn: EKSA.

Tael, K. 1988. Infostruktuur ja lauseliigendus. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 133–143.

Tekstid ja taustad IV. Tekstiliigivaatlusi. Toim R. Kasik. TÜ eesti keele õppetooli toimetised 29. Tartu: TÜ, 37–52.

Vettik, A. 1996. Valik paronüüme. – Õiguskeel, nr 2, lk 20–25; nr 3, lk 25–32.

Salla, Sigrid 2002. Jututuba kui võrgusuhtlusvorm. Toim R. Kasik. Tekstid ja taustad (I). Artikleid tekstianalüüsist. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23. Tartu: TÜ, 128–151.

Vainik, E., Orav, H. 2005. Tee tööd ja näe vaeva… aga ikka oled vihane. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 257–277.

 

www.cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/

www.murre.ut.ee

http://portaal.eki.ee/keelekogud.html

www.keeleveeb.ee

www.keelevara.ee

http://www.folklore.ee/justkui/

www.rabauti.ee/clc

http://www.eki.ee/dict/sp/