Jaanus Vaiksoo
AUTORITE JA TEOSTE KÄSITLUSI
Annus, E. 2010. Mehis Heinsaar ja kirjanduse allikad. Üleastuvast ja isevoogavast kirjandusest. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 713–725.
Annus, E. 2006. Hea ilus valu: Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 863–874.
Annus, E. 2002. Kubjas ja korporant: armastusest ja rahvuslikust moraalist. (Andrus Kivirähkist). – Looming, nr 4, lk 576–587.
Epner, L. 2002. „See aegade piin”. Madis Kõivu näidendite ajatunnetusest ja poeetikast. – Aeg ja kirjandus. Studia litteraria estonica 4. Tartu, lk 55–76.
Heinapuu, O., Kikas, K. 2002. Rahvausk või naljalugu? „Rehepapi“ žanriloogikast rahvajutužanrite taustal. – Vikerkaar, nr 2–3.
Kaljundi, L. 2007. Aga ükskord ei alga aega (Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu“). – Vikerkaar, nr 9. http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=4612
Krull, H. 1997. Ülevus ja anarhia. Peeter Sauteri ligimeseproosa. – Vikerkaar, nr 9, lk 77–91.
Kruus, P. 2010. Vaikne avangard. Rühmituste laine 1996–2002. Modernismist postmodernismi. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 353–369.
Laak, M. 1994. Kus on siin mats ja kus on vurle? (Emil Tode „Piiririik“ kriitikut vihastamas). – Vikerkaar, nr 8.
Laanes, E. 2009. Lepitamatud dialoogid. Subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis. oxymora 6. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Linström, K. 2002. Postmodernistlikus romaanis valetavad kõik. (Andrus Kivirähk, „Rehepapp“). Vikerkaar, nr 2–3.
Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik. Toim A. Merilai. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
Noorhani, P. 2002. Kivirähkiga Imedemaal. Groteskivõimalus. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 231–245, nr 5, lk 329–341.
Ollino, E. 2007. Kohvitass avakosmoses (Mehis Heinsaar “Rändaja õnn”). – Vikerkaar, nr 9. http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=4613
Org, A. 2008. Õudusfiktsiooni narratiivsed tehnikad. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 421–441.
Org, A. 2006. Mis oleks olnud, kui…? Alternatiivajaloolised fiktsioonid eesti kirjanduses. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 521–537.
Olesk, S. 2010. Eesti teema soome kirjanduses: Sofi Oksaneni romaan „Puhastus“. – Keel ja Kirjandus, nr 7.
Päevad on laused. (Ene Mihkelsoni loomingust). Toim A. Merilai. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.
Rähesoo, J. 1999. Madis Kõivu näidenditest. – Looming, nr 12, lk 1861–1874.
Rähesoo, J. 2000. Madis Kõivu näidenditest II. – Looming, nr 9, lk 1363-1382.
Tamm, M. 2009. Stiilne vestern suurtel teemadel (Rein Raud, „Vend“). – Vikerkaar, nr 1–2.
http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=4882
Tüür, K. 2002. Aiad ja jõed: linnaloodusest Tõnu Õnnepalu romaanides. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 681–691.
Valgemäe, M. 2008. Jaan Undusk näitekirjanikuna. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 841–845.
Velsker, M. 1999. Kareva on suureks saanud. – Looming, nr 2, lk 282–299.
Velsker, M. 2009. Uus kirjandus ja uued lugejad. Mõttevahetus: 00-ndad eesti kirjanduses. – Looming, nr 10.
TEOREETILISI JA KIRJANDUSLOOLISI KÄSITLUSI
Adamson, J. 2004. Läbirääkimised. Kirjutisi 1995–2003. Tartu: Veljesto.
Annus, E. 2000. Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 769–780.
Hennoste, T. 2003. Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk. Artikleid ja arvamusi 1986–2003. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kirby, A. 2010. Postmodernismi surm ja mis saab edasi. – Vikerkaar, nr 3. http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=5065
Kraavi, J. 2005. Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur. Viljandi Kultuuriakadeemia.
Krull, H. 2009. Paljusus ja ainulisus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Pruul, K. 1995. Etnosümbolism ja etnofuturism. Teese revolutsiooniaegsest kirjandusest. – Vikerkaar, nr 12, lk 58–62.
Saro, A. 2006. Kirjandus kui etendus. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 89–103.
Tomberg, J. 2011. Kirjanduse lepitav otstarve. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Velsker, M. 2000. Kaks lainet. – Looming, nr 4, lk 562–574.
Velsker, M. 1996. Varemed, tasandikud, püramiidid. Uidang eesti nüüdisluules. – Vikerkaar, nr, lk 50–61.
Viires, P. 2008. Eesti kirjandus ja postmodernism. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.