Viljar Aro, Saaremaa Ühisgümnaasium, 2011
Sissejuhatus
Kogu alljärgnev püüab kokku võtta Saaremaa Ühisgümnaasiumi paarikümne aasta pikkuse
kogemuse õpilasuurimistööde korraldamisest. Oleme toimunuga üsnagi rahul ja usume, et
meie kogemustest on kasu ka teistele. Peale erinevate uurimistööde juhendite ja tegelike
kogemuste on kasutatud kõige enam just SÜGi füüsikaõpetaja Indrek Peili ja
matemaatikaõpetaja Marek Schapeli mõtteid ning meie kauaaegse koostööpartneri Tartu
Descartes`i Lütseumi omaaegse õpetaja Tanel Lepsoo artiklit meie algatatud viie kooli
uurimistööde konverentside korraldamise algusjärgust.
Alustasime natuke üle kahekümne aasta tagasi. Aastad läksid, aga uurimistööde hulk oluliselt
ei suurenenud. Selgus, et õpetajad kardavad vastutust ja on ebakindlad oma
juhendamisoskustes. Spetsiaalse kaheaastase koolituse tulemusena jõudsime kümme aastat
tagasi selleni, et kõik õpilased pidid gümnaasiumi lõpetamiseks kaitsma komisjoni ees oma
uurimistööd. Motivatsiooniks lõime viie kooli ühenduse (SÜG, Kuressaare Gümnaasium,
Tallinna 32.Keskkool, Tartu Descartes`i Lütseum ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasium), mis
tähendas iga-aastaseid õpilaste uurimistööde konverentse kõigi koolide parimate uurijate
osavõtul. Üsna varsti lisandusid sinna ka õpetajatest uurijate ettekanded ja 2007. aastast
korraldame üleriigilisi „Saaremaa miniteaduspäevi“ 6. – 12. klasside õpilastele.
Oleme tõdenud, et õpilasuurimustööde võti on õpetaja – tema motivatsioon, oskused ja
eeskuju. Samas on teada-tuntud hariduskorüfee Aleksander Elango ütlus juba 1961.aastast, et
õpetajatele peab hakkama õpetama teadusliku uurimistöö metoodikat, sest õpetaja, kes hakkab
koolis läbi viima teaduslikke uuringuid (kas või lihtsaid), hakkab ka ise hoopis sügavamalt,
sealhulgas teoreetiliselt, mõtestama oma igapäevatööd. See innustas nii, et kümme aastat
tagasi alustasime oma kooli õpetajate uurimistööde konverentsiga. Esimesed teemad olid:
õpilaste kognitiivse orientatsiooni ja matemaatika õpitulemuste vaheline seos; temperatuuri ja
valguse vastavus tervisekaitsenõuetele; õpilaste võimalustest tegelda spordiga Kuressaare
linnas; enamlevinud ortograafiavead SÜGi 10.klassi õpilaste töödes; tunnustamise võtted ja
mängud probleemsete õpilastega toimetulekuks; motivatsioone võõrkeelte õppimiseks; SÜGi
õpilaste ootused vaba aja sisustamiseks.
- Millest alustada
Ilmselt on kõigis koolides tehtud referaate, esseesid ja uurimistöid. Heaks alguseks oleks need
oma kooli kogemused üldistada. Järgmine samm võiks olla teiste koolide kogemustest
õppimine ja siis juba õpetajatele uurimistööde tegemise alane koolitus korraldada. Samas
peaks mõtlema uurimistööde süsteemsele korraldusele koolis ja koostama juhendmaterjalid
nii õpetajaile kui ka õpilastele – miks mitte alates esimesesele klassile jõukohasest ja miks
mitte ka toeks lapsevanematele. Edasi tuleks mõelda õpilaste koolitusele ja elukestva õppe
raames ehk ka lapsevanemate harimisele. Kõigeks selleks võiks koolis leida inimese, kellest
saab kogu kooli uurimistööde koordinaator.
- Mis on uurimistöö
Uurimistöö suurim vaenlane on referaat – seega on oluline neid teineteisest eristada. Referaat
on eelkõige teose sisu, uurimistulemuse vms lühikokkuvõte. Referaadi eesmärgiks on
süvendada õpilaste oskusi töötada teemakohase kirjandusega ning arendada väljendusoskust.
Referaadis tuleb tuua eri autorite seisukohtade esitus ja võrdlus, ei eeldata uudsete
seisukohtade väljatöötamist. Oleme juba aastaid oma üheksandate klasside õpilastele teinud
kohustuslikuks koostada kevadeks referaat. Selle eesmärgiks ongi ettevalmistus uurimistööde
koostamiseks. Referaadis soovime seepärast näha ka töö autori omapoolset arvamust ja
järeldusi.
Uurimistöö on uurimusliku suunitlusega. Uurimistöös tuleb selgelt välja tuua käsitletava
teema teaduslik põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule meil ja mujal,
uurimuse probleem, põhieesmärgid ja tööhüpoteesid, uurimismetoodika ja -tulemused, tulemuste
üldteoreetiline analüüs ja järeldused. Uurimistöö põhieesmärkideks on:
- erialase teaduskirjanduse ning andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuste omandamine;
- korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine;
- töö korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamisoskuse omandamine.
Teaduslik uurimistöö ei ole essee, kus autor võib vabalt arendada oma mõtteid, viitamata
teistele autoritele, ega ka kriminaalromaan, kus kirjutise puänt selgub viimasel leheküljel.
Probleemi püstitus, teema arendus, kokkuvõte tulemuste põhjal ning autori oma panuse selge
väljatoomine, aga ka viited teistele autoritele on teaduslikule uurimistööle esitatavad
üldlevinud nõuded.
- Juhendaja roll
Uurimistöö on õpilase iseseisev töö, mis toimub koostöös juhendajaga. Juhendamine saab
alguse juhendaja ja õpilase kokkuleppest. Juhendaja roll on suunav: ta aitab teema valikul ja
uurimisplaani koostamisel, soovitab kirjandust, jälgib töö vastavust sisulistele ja vormilistele
nõuetele jne. Tööde juhendajateks peaks reeglina olema oma kooli õpetajad. Välisjuhendaja
korral peaks määrama teise juhendaja oma koolist. Tuleks tagada, et uurimistööde
juhendamise ja kaitsmise protsessis osaleks kogu pedagoogiline kollektiiv enam-vähem
võrdselt koormatuna. Kui koolis on sadakond abiturienti ja 50 õpetajat, võib kehtestada
näiteks nõude, et õpetajal pole õigust keelduda uurimistöö juhendamisest, kui ta juba ei
juhenda vähemalt kahte tööd. Õpetajal võiks olla õigus keelduda õpilase valitud teemat
juhendamast, kui õpetaja ei ole antud valdkonnas asjatundja.
Õpilasel on õigus konsultatsioonile näiteks 15 akadeemilise tunni ulatuses (hõlmab ka töö
läbilugemiseks kuluvat aega). Juhendaja ja õpilase vahelisel kokkuleppel on võimalik
konsultatsioonide määra suurendada või vähendada. Juhendaja ja õpilase vahel peab toimuma
koostöö. Juhendaja roll on selle juures õpetav, abistav, meeldetuletav ja innustav. Juhendaja ei
tohi midagi õpilase eest ära teha, vaid peab vajalikele tegevustele suunama. Näiteks pole vaja
hakata üles lugema vormistusnõudeid, selle asemel tuleb lihtsalt juhendile viidata. Õpetaja ei
otsi vajalikke kirjandusallikad ise üles, vaid näitab, kuidas raamatukogude andmebaasidest ja
internetist neid otsida saab. Loomulikult pole siiski välistatud, et juhendaja ka oma
raamaturiiulist midagi välja toob.
Tööprotsessi alguses peab juhendaja kindlasti abiks olema ajakava paikapanemisel. Et
tegevused lõppu ei kuhjuks, peab algusest peale selge olema, millal otsitakse kirjandust ja
seda läbi töötatakse, millal tehakse katseid ning muid andmeid kogutakse ja töödeldakse,
millal valmib esialgne mustand… Lisaks lepitakse kokku lähemate uute kohtumiste
kuupäevad, mida õpetaja vajaduse korral meelde tuletab. Teiseks lõpptulemust määravaks
oluliseks tööks, millel juhendaja pilku peal hoiab, on uurimistöö kava koostamine. Pärast kava
koostamist ja selle elluviimise käivitumist jälgib juhendaja töö edenemist, annab nõu ning
aitab „surnud punkte“ ületada. Kindlasti tuleb töö vormistuslik külg enne komisjonile
esitamist juhendaja poolt põhjalikult üle vaadata. Eraldi tähelepanu nõudvaks teemaks, kus
juhendaja saab õpilasele toeks olla, on kaitsmise ettevalmistamine. Juhendajal tuleb hinnata
ka kaitsmisele lubatud töö valmimise protsessi.
Õpilast saab innustada ja tunnustada valmivale uurimistööle lisaväljundeid pakkudes. Selleks
on võimalik korraldada oma kooli konkurss või suunata töö erinevatele võistlustele ja
konverentsidele.
- Uurimise protsess
SÜG-is toetatakse uurimise protsessi e-õppe kursusega „Teadustöö alused”. Selle sisuks on:
teemavalik ja töö kavandamine, materjali kogumine, selle töötlemine ja interpreteerimine, töö
vormistamine, allikatele viitamine, uurimistöö kaitsmine. Nii kursus kui ka paralleelselt
toimuv uurimistöö tegemine on jaotatud kindlate tähtaegadega vahe-etappideks. Igale
õpilasele antakse spetsiaalne arvestuskaart, millele juhendaja annab allkirja iga etapi
lõppedes. Nii püütakse jaotada uurimisprotsess kogu aastale ja loodetavasti välditakse ka
internetist tõmmatud tööde esitamist oma nime all.
4.1 Teemavalik
Õpilastel on kirjaliku uurimuse teema valikul soovitatav silmas pidada:
- oma huve ja võimeid;
- teema aktuaalsust ja originaalsust;
- teema konkreetsust ja piiritletust;
- võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes;
- võimalusi erialakirjanduse hankimiseks ning andmete kogumiseks.
Abiks saab olla koolis juba varem tehtud ja kooli poolt soovitatavate teemade pank. Igal aastal
pakuvad ka õpetajad välja uusi teemasid. Oleme andnud boonuspunkte õpilastele, kes on
uurinud kooli ajaloo jäädvustamise jaoks vajalikku. Heaks näiteks on siin endiste
matemaatikaõpetajate isiku-uurimused, kooli matemaatikanädalate ajas muutumise uurimine,
mingite traditsiooniliste võistluste ajalukku jäädvustamine jne.
Pärismatemaatikas sageli peljatakse midagi uurida, sest siis tundub tegu olevat juba nii
õpilasele kui ka õpetajale mittejõukohase tõsiteadusega. Ka Sihtsutuse Archimedes kodulehelt
ei leia aastaid toimunud õpilaste teadustööde konkursilt just palju matemaatika-alaseid töid:
Kuldne lõige, Programm GeomeTricks ja selle kasutamine koolimatemaatikas 8.klassi näitel,
Gümnaasiumi sisseastumiskatsete vajalikkusest Tallinna Inglise Kolledži, Gustav Adolfi
Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli ühiskatsete matemaatika testi põhjal. Samas on näha, et
matemaatikat kasutatakse bioloogia-, füüsika-, keemia-, sotsioloogia-ja majandusvaldkonna
uurimistöödes. Ehk peitub siin matemaatikaõpetajate suur võimalus olla oluliseks abiks
paljudele uurimistööde tegijatele ja juhendajatele teistest valdkondadest. Kena oleks ka
pakkuda koolis kõigile õpetajatele koolitust matemaatiliste meetodite kasutamiseks teistes
ainetes.
Teema valikul peab appi tulema juhendaja loomingulisus ja aine tundmine. Teemasid on
võimalik leida nii „Pan Kleksi akadeemiast”, eesti luulest, ajalehtedest, oma kodu
majandamisest, matemaatika õpikutest kui ka mujalt. Matemaatikaõpetaja võib juhendada
aktuaalset säästupirnide temaatikat, matemaatiliste mõistete kasutamist luules, maagiliste
ruutude uurimist jne.
Iga teema ei pruugi võimaldada uurimistööd teha – eriti matemaatikas. Siis ei maksagi peljata
kooli lõpetamist praktilise tööga matemaatikas – mingi valdkonna ülesannete kogu koos
lahenduste ja vajaliku teooriaga, eriteemaliste linkide kogu internetist jne.
Suurim viga, mida õpilane teha võib, on mõtelda välja teema, mis jääb ääretult üldsõnaliseks,
ja seda siis õpetajale pakkuma minna. Ja suurim viga, mida õpetaja teha saab, on sel puhul
õpilasega kohe nõusse jääda. On teemasid, mille uurimisel on raske oma panust lisada ja on
teemasid, mille tulemusel tekib uus tõdemus. Uurimistöö mõõtu ei anna välja töö pealkirjaga
“H. de Balzac (1799–1850)”, küll aga „Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpetajad läbi aegade”.
4.2 Töö kavandamine
Töö tegemist on soovitatav alustada eesmärgi püstitamise, ülesannete formuleerimise ja
nendele vastava uurimistöö kava koostamisega. Töö eesmärk peab andma selge ettekujutuse
sellest, mida soovitakse tööga tõestada või ümber lükata. Uurimisülesanded konkretiseerivad
eesmärgi saavutamiseks tehtavate osauuringute sisu. Kava koostamiseks on kaks
lähenemisviisi.
- Kirjutatakse välja märksõnad, mis antud teema raames tunduvad olulised ja huvipakkuvad,
need süstematiseeritakse. Selle töö käigus saab leitud pidepunktid seada loogilisse
järjekorda ning grupeerida sisuliselt lähedased märksõnad alapunktideks. Töö üldskeemi
saab kirjutamise ajal lisada uusi punkte ning välja jätta ebaolulisi või korduvaid osi.
- Formuleeritakse töö makrostruktuur – peatükkideks jaotus. Seejärel tuuakse välja
käsitlemist vajavad alapunktid.
Reeglina tuleb esialgset kava töö käigus kohandada vastavalt uutele ideedele ja materjalide
(kirjanduse, andmete jm.) kättesaadavusele. Kindlasti tuleb kava eri osad varustada ka
tähtaegadega, et mitte ajaliselt hätta jääda.
Töö osad on tiitelleht, sisukord, annotatsioon, sissejuhatus, sisuline osa (peatükkidena),
kokkuvõte, kasutatud kirjandus, lisad.
Töö sissejuhatavas osas tuleb põhjendada probleemi aktuaalsus ja vajalikkus, selgelt välja
tuua töö eesmärk, selle saavutamise teed ja võtted ning täpselt piiritleda uurimisprobleemid.
Töö kokkuvõtvas osas peab selguma, kuidas eesmärgid on täidetud, milliseid
lahendusvõimalusi püstitatud probleemidele pakuti. Selgelt tuleb välja tuua autori oma osa
töös käsitletud probleemide lahendamisel. Tulemus peab kasutatud algmaterjaliga võrreldes
sisaldama midagi kvalitatiivselt uut. Omapoolse panuse loomiseks on palju teid – vaatlused,
katsete käigus tehtavad mõõtmised, küsitlused, intervjuud, õppevahendi koostamine, millegi
valmisehitamine, kirjandusallikatest leitud materjali süstematiseerimine ning üldistamine jne.
Töö ülesehitamisel tuleb vältida nii üleliigendamist kui ka liigendamiseta kirjutamist. Töö
erinevad osad peavad olema nii sisult kui mahult tasakaalus. Sissejuhatus ja kokkuvõte
peaksid moodustama kumbki ca 5–10% töö sisulise osa mahust.
4.3 Vormistus
Kindlasti on oluline, et koolil oleks oma uurimistööde vormistusjuhend. Selle koostamine ei
ole kuigi keeruline, sest ülikoolide kodulehtedel ja ka raamatukauplustes vastavat materjali.
Mõistlik on jälgida, et loodav juhend vastaks ülikoolides nõutavale ja oleks seega
tegelikuks praktikaks tulevastele üliõpilastele.
Üheks olulisimaks nõudeks uurimistööle on kahtlemata kõikidele kasutatud allikmaterjalidele
viitamine. Teksti sees tuleb viidata nii raamatutele, artiklitele, internetilehekülgedele kui ka
arhiivimaterjalidele, isiklikele fotokogudele ja autori poolt intervjueeritutele. Õpilane peab
harjuma intellektuaalset omandit väärtustama ja mõistma, et viitamata jätmise korral on tegu
plagiaadi ehk vargusega.
- Kaitsmine
Avalik töö kaitsmine toimub suulise ettekandena, mida on soovitav illustreerida näitliku
abimaterjaliga (stendiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed jm vahendid). Ettekandeks on
aega kuni 10 minutit. Ettekandes ei ole soovitatav kulutada aega üldtuntud seisukohtade
esitamisele. Õpilane peab suutma lühidalt selgitada oma töö eesmärki, põhjendada
uurimisobjekti valikut; ta peab suutma välja tuua tulemused, üldistused, järeldused.
Kaitsmiste aeg on kooli üks suursündmusi. Kaitsmised on avalikud ja aasta noorematele
õpilastele ehk ka kohustuslikud. Pärast kaitsmiskomisjoni e eksamikomisjoni esimehe
sissejuhatavat sõnavõttu, päeva- ja kodukorra tutvustamist, on sõna oma tööde kaitsjatel.
- Õpilane tutvustab uurimust.
- Retsensentide hinnang ja küsimused.
- Publiku küsimused.
- Juhendaja hinnang tööprotsessile.
- Õpilase lõppsõna.
Kaitsmisprotseduuri lõpetab hinnete läbiarutamine eksamikomisjoni poolt, õpilastele
tagasiside andmine kaitsmisprotsessist ja hinnete teatamine.
- Hindamine
Hindamiseks on soovitatav koostada täpne juhend. Meie oleme hinnanud 100 punkti skaalas.
Juhendaja annab tööprotsessi sisule ja tähtaegadest kinnipidamisele kuni 15 punkti.
Retsensendid hindavad neile koostatud juhendi alusel töö sisu ja teaduslikkust (30p),
teemavalikut (10p), viitamist (10p), vormistust (20p) – kokku 70 punkti. Õpilane saab endale
kahe retsensendi punktide aritmeetilise keskmise. Kui retsensentide arvamused erinevad üle
10 punkti, on komisjoni esimehel soovitatav leida kolmas arvamus. Viimased 15 punkti on
võimalik saada eduka esinemise eest kaitsmisel. Parimatele töödele oleme tunnustuseks välja
andnud ka 1., 2. ja 3. järgu diplomeid.
Kokkuvõte
Kui teaduslik saab üks gümnaasiumilõpetaja uurimistöö siiski olla e kas mängida või olla
teaduslik? Ühtun Tanel Lepsoo mõttega, et õpilastel tuleb eelkõige uurimistegevuse alaseid
kogemusi omandada, mitte igal juhul teadust teha. Seda laadi uus kogemus võiks rõõmu teha
nii õpilastele kui õpetajatele. Kogemuste omandamiseks ei pea esimesel korral midagi ääretut
keerukat ja üliteaduslikku tegema. Tähtsad on just kõik erinevad etapid – juhendaja valik,
teema valik, probleemi püstitamine, kalenderplaani koostamine, lahenduste otsimine,
kirjutamine, vormistamine, kaitsmine – läbi mängida. Seetõttu peaksid nii õpilased kui
õpetajad ühel nõul olema, et tööd ei hinnata mingi kujuteldava ja ebamääraselt mõistetava
“teaduslikkuse”, vaid eelkõige originaalsuse, selge ja arusaadava eesmärgi püstitamise ja
õpilase enda analüüsioskuse ülesnäitamise põhjal. Kusjuures viimased kategooriad on nii või
teisiti tõelise teaduslikkuse lahutamatuks osaks. Siia kuulub ka kaitsmine oma rituaalide,
piduliku õhkkonna ja eksamipingest erineva atmosfääriga.