Mare Lehtsalu, SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse karjääriõppe juhtivspetsialist
Karjääriõpetuse käigus ei hinnata õpilase hoiakuid ega väärtusi, vajaduse ja võimaluse korral antakse õpilasele nende kohta üksnes tagasisidet. Hindamisel väärtustatakse õpilase isikupära ja toetatakse tema arengut. Õpilane peab olema hindamises aktiivne partner, kuna see aitab kujundada eneseanalüüsi oskust.
Õpilase enesehindamine
Karjääriõpetuse õpitulemuste saavutamisel on kõige olulisem roll õpilase enesehindamisel. Oma võimete, huvide, saavutuste ja arengu hindamine on sedavõrd põimunud otseselt oodatavate õpitulemuste sisse, et kohati ongi võimatu eristada, millal noor hindab ennast karjäärivõimaluste seisukohalt ja millal lihtsalt kui õpilast, kes end pidevalt arendab.
Hindamine õppimise käigus
Õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust ning üldpädevuste saavutatust hinnatakse suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega.
Õppimist kujundav hindamine
Kujundav hindamine toimub pidevalt, kogu õppeprotsessi vältel kas tagasiside andmisena, juhendamisena või arutelu, mängu, töölehe täitmise, rühmatöö juhendamise vms tegevuse ajal. Õpilaste hoiakuid, tõekspidamisi ja õpiharjumusi võiks kujundada ehk siis kujundavalt hinnata kõigi karjääriõpetuse õpitulemuste saavutamisel.
Teadmiste ja oskuste hindamine
Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi võib väljendada kas numbriliste hinnetega viiepallisüsteemis või koolisisesele hindamissüsteemile vastavate kirjalike sõnaliste hinnangute või numbriliste hinnetega.
Ainekavas on välja pakutud, et hindega võiks hinnata praktilisi töid (CV, ettevõtte külastuse tööleht jne), asjakohase informatsiooni otsimise oskust ja peamiste karjääriotsuste mõjutegurite mõistmist. Hinnata võib ka loomingulisust, rühmatöid jm.
Kokkuvõttev hindamine
Kokkuvõtva hindamise meetodina on karjääriõpetuse ainekavas soovitatud kasutada õpimappi. Õpilase jaoks on see ühteaegu nii abivahend, kuhu koguda olulist informatsiooni ja talletada isiklikke kogemusi ning ideid, kui ka enesehindamise ja oma arengu jälgimise tööriist.
Kindlasti ei ole õpimapp kokkuvõtvaks hindamiseks ainus viis. On palju häid meetodeid: näiteks kokkuvõttev essee või esitlus, milles õpilane põhjendab oma järgneva haridustee valikut. Kokkuvõtvaks hindamiseks sobib samuti tööleht, mida täites põhjendab õpilane näiteks oma haridustee jätkamise valikut; nimetab ameteid, kus tal on võimalik pärast erialaõpinguid töötada; loetleb omadusi, mida soovitud amet temalt eeldab jne. Kokkuvõtvaks hindamiseks sobib hästi ka karjääriplaan.
Karjääriõpetuses ei ole rõhuasetus faktiteadmiste hindamisel, pealegi on karjääri planeerimine suures osas tunnetuslik tegevus. Seega ei pea karjääriõpetuses püüdma õpilasi kindlasti just hindeliselt hinnata. On võimalus hinnata mitteeristavalt (sooritatud/sooritamata, arvestatud / mitte arvestatud) ja panna välja üksnes kokkuvõtvad hinded kas siis poolaastate kaupa või kursuse lõpus koondhindena.
Karjääriõppe õpimapp
Karjääriõppe õpimappi võib kasutada peale karjääriõpetuse ainetundide ka laiemalt. Sellesse mappi võiks õpilane koondada kõikvõimalikke materjale: töölehti, pilte, lemmikute edulugusid ehk kogu info, mis on seotud ametite, töömaailma ja enese tundmaõppimisega ning mis on talle toeks karjäärivalikute langetamisel. On selge, et neid materjale võib aastatega koguneda palju. Seepärast on soovitav liigendada õpimapp juba algusest peale mingi süsteemi järgi.
Näiteks võib õpimapi koostisosad läbi mõelda teemade kaupa.
| Teema | 7. klass | 8. klass | 9. klass |
| Huvid | Minu huvide inventuur – Mida mulle meeldib teha? – Millega tahan tegeleda? – Miks? |
Huvide arendamine – Kas ja kuidas mõjutavad huvid minu tulevikku? |
Huvitavad ametid – Millised ametid ja tööalad mulle huvi pakkuvad? – Miks? |
| Kes ma olen? | – Mis on minu nõrgad küljed? – Mis on minu tugevad küljed? |
– Mida tahan endas arendada? – Miks?- Kuidas? |
– Millised on minu eeldused …… erialal õpingute alustamiseks? |
| Kelleks tahan saada? | Pilt või essee „Minu tulevane töö” | Pilt või essee „Minu tulevane töö” | Tööleht „Minu karjääriplaan järgmiseks kolmeks aastaks” |
Samuti saab õpimappi struktureerida õpitulemuste järgi. Näiteks teises kooliastmes joonistatud pildid vanemate töö ja kodupaigas tuntud töövaldkondade kohta sobituvad hästi õpitulemusega „õpilane omab üldist ettekujutust töömaailmast”. Kolmandas kooliastmes aga moodustaksid mitmed töölehed, pildid ja kirjutised rubriigi, mille koondnimetust väljendab õpitulemus „õpilane mõistab hariduse ja tööturu vahelisi seoseid”.
Sel moel koostatav õpimapp toetab tõhusalt ka ainetevahelist lõimingut ja aitab saavutada üldpädevusi.
Põhikooli valikaineraamat KARJÄÄRIÕPETUS 2010