Õppetegevuste planeerimisel peetakse silmas, et nüüdisaegne keeleõpe on allutatud kommunikatiivsetele vajadustele. Võõrkeel on õppijale ennekõike suhtlusvahend ja keeleoskus areneb ainult keelt nii suuliselt kui ka kirjalikult kasutades.
Õpetaja kasutab algusest peale tunnis võimalikult palju õpitavat keelt ja julgustab ka õpilasi seda tegema. Õpilasele on see esimene märk, et võõrkeel on kasutamiseks nagu emakeelgi. Keele õppimiseks ja õppijate motiveerimiseks suunab õpetaja õpilasi kasutama keelt autentsetes suhtlussituatsioonides ka väljaspool keeletundi. Õpilasi tuleb julgustada kuulama ja vaatama võõrkeelseid saateid, filme; lugema iseseisvalt esialgu lihtsustatud, keeleoskuse arenedes juba keerulisemaid autentseid tekste. Õppija peab mõistma, et saab võõrkeele kaudu oma suhtluseesmärke saavutada ja vajalikku teavet hankida.
Õpilaste huvid ja vajadused võivad väga paljus erineda, seega jõuame vältimatult lõiminguni teiste õppeainetega. Näiteks võib korraldada kaasõpilastele õpitavas keeles kodukohta tutvustava ekskursiooni. Sellisel juhul saavad õpilased kasutada ka oma ajaloo- ja geograafiateadmisi. Õpitava keelega seotud kultuuriruumist pärit kirjaniku või muusiku sünniaastapäeva tähistades on hea teha koostööd emakeele- või muusikaõpetajaga, kunsti- ja ajalooõpetajaga.
Loomingulisuse ja üldpädevuste arengut toetavad nt koolidevahelised või maakondlikud võõrkeelsed teemapäevad teatud vanuseastme õpilastele (nt teemal „Minu kool on unikaalne”) ja võõrkeelsete näidendite või laulude võistlused.
Hea ainetevahelise integratsiooni ja koolide koostöö näide võiks olla nt õpilasseminar, kuhu kutsutakse osalema vabariigi koolid, kus seda võõrkeelt õpitakse. Osalejad valivad neid huvitava teema. Nii näiteks võivad reaalaineid eelistavad õpilased valida endale füüsika-, keemia- või matemaatikarühma; loominguliste huvidega õpilased aga teatri-, video- või kunstirühma. Seminari töökeeleks on õpitav võõrkeel 1.
Kui projekti tehakse koos muukeelse partnerkooliga, annab see ühise võõrkeele kasutamisele sügavama ja praktilise mõtte. See võib olla ka väljundiks III kooliastme loovtöö teostamisele. Comeniuse ja eTwinningu 2 projektid pakuvad koostöövõimalusi ja ideid kõigil tasanditel ja teemadel.
1 Loe lisaks R. Jõgeva „Võõrkeelse aineõppe praktilised näited”.
2 Loe lisaks E. Allemann, M. Sild, A. Kesksaar „IKT läbiva teemana võõrkeelte õppekavas”.
Põhikooli valdkonnaraamat VÕÕRKEELED 2010