Soovitused õpikeskkonna kujundamiseks

Õpikeskkond on õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslus, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks.
Gümnaasiumi võõrkeeleõpe ja õpikoormus peab olema ea- ja jõukohane.
Õppetöö planeerimisel võõrkeeltes võtab õpetaja arvesse õpilasrühma keeleoskustaset (B1-tase, B2-tase) ning õpilaste eripära ja -vajadusi. Keeleoskustasemetest lähtumine võimaldab võimetekohaste ülesannete abil õpet diferentseerida. Tuleb arvestada eri ülesannete mahtu ning nende täitmiseks tegelikult kuluvat aega.
Õpikeskkond peab olema selline, kus kõiki õpilasi koheldakse eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, austades nende isikupära. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija edusamme.
Toetatakse õpilase algatusvõimet, innustatakse teda arvamust avaldama ning luuakse võimalused nii individuaalseks kui rühmatööks.
Kool kindlustab võõrkeeleõppe klassis, kus on sobiv ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, tehniliste abivahendite ja sisustusega.
Oluline on interneti-ühendusega arvuti, võimalus kasutada erinevaid internetipõhiseid keeleõppeprogramme, sõnastikke ja muid nüüdisaegseid materjale. Samuti on vajalik esitlustehnika olemasolu, et keeleõppijal oleks võimalik omakoostatud võõrkeelseid materjale esitada. Klassis peab olema võimalik kuulata eri helikandjaid (nt CD, kassetid) ja vaadata filme, telesaateid, videoid.
Keeleõppeklassi mööblit peaks saama ümber paigutada, et teha mitmekesiseid ülesandeid ning töötada rühmas või individuaalselt. Klassi seintel peaks olema stendid, kus esitleda nii näitmaterjale kui ka õpilaste töid.
Keeleõppe tõhustamiseks on otstarbekas viia tunnid läbi rühmades, mille soovituslik suurus on maksimaalselt 17 õpilast. Võõrkeele paremaks omandamiseks soodustab ja võimaldab kool õppetundide läbiviimist keelekeskkonnas (nt muuseumitunnid, õppereisid, kultuuriesinduste külastamine).