Kooli õppekava vastavus põhikooli riiklikule õppekavale võõrkeelte valdkonnas
Allpool on näpunäiteid, kuidas koostada kooli õppekava ja võõrkeelte ainekavu. Koostamise aluseks on soovitused, mis on antud HTM-ile kinnitamiseks esitatud koolide õppekavade kohta, ning arutelud koolide võõrkeelte õpetajate või nende esindajatega.
Kooli võõrkeelte ainekavade koostamisel on soovitatav lähtuda riikliku õppekava võõrkeelte valdkonna kui terviku ülesehitusest (vt PRÕKi lisa 2).
Ainekavu koostades tuleb jälgida riikliku õppekava väljundipõhisust, st muu hulgas seda, et näiteks õpitulemusi kirjeldatakse lähtuvalt sellest, mida õpilane oskab, mitte sellest, mida õpetaja teeb.
Kooli õppekava üldosa
Kooli õppekava üldosas tuleb selgelt ja lühidalt kirjeldada:
1) mis võõrkeeli koolis õpetatakse (sh eesti keel võõrkeelena);
2) mis klassides õpet alustatakse;
3) mitme tunniga õpetatakse;
4) kas pakutakse diferentseeritud õpet.
Võõrkeelte ainevaldkond
Valdkonna üldosa peatükkides sätestatu/kirjeldatu kehtib kõigi koolis õpetatavate võõrkeelte kohta, sõltumata sellest, kas tegemist on esimese, teise või kolmanda võõrkeelega. Valdkonna peatükkides on kirjeldatud võõrkeelte õppe üldised põhimõtted, millest lähtuvad kõik A- ja B-võõrkeele ainekavad.
Riiklikus õppekavas on valdkonna üldosas järgmised peatükid:
- Valdkonnapädevus
- Ainevaldkonna õppeained
Jälgitakse vastavust kooli õppekava üldosaga.
- Ainevaldkonna kirjeldus
PRÕKi teksti järgi täpsustatakse, mis kooli ainevaldkonda kui tervikut iseloomustab ning kuidas sätestatut ellu viiakse.
- Üldpädevuste areng, lõiming, läbivad teemad
Täpsustatakse kõiki koolis õpetatavaid võõrkeeli käsitlevat teavet ja näidatakse seoseid kooli õppekava üldosas kirjeldatuga.
- Hindamine
Näidatakse lühidalt seost riikliku õppekavaga ja kooli üldiste hindamispõhimõtetega ning täpsustatakse kõigile võõrkeeltele ühiseid hindamispõhimõtteid.
- Füüsiline keskkond
Kirjeldatakse, kas ja mis tingimustel toimub koolis õpe rühmades, tutvustatakse rühmade moodustamise põhimõtteid ning muud füüsilist keskkonda. Tõenäoliselt on see peatükk kõigile võõrkeeltele ühine, seega ei peaks seda kirjeldust enam eri keeltes kordama. Juhul kui mõnes võõrkeeles on midagi teistmoodi, saab selle kirja panna kas siia või A- või B-võõrkeele juurde.
Ainekavad
Soovitatav on esitada eraldi A- ja B-võõrkeele üldosa (C-võõrkeele üldosa näidist vt siit).
Juhul kui koolis alustatakse esimese ja teise võõrkeele õpet I kooliastmes (nt mõlemad keeled 1. klassis või üks keel 2. klassis ja teine 3. klassis) ning mõlema keele üldised õpitulemused lähtuvad samast keeleoskustasemest (I kooliastmes A1, II kooliastmes A2 jne), siis on mõlema keele puhul otstarbekas lähtuda A-võõrkeele ainekavast. Sõltuvalt keelest (nt vene ja inglise keel) võivad täpsustatud õpitulemused olla erinevad.
Nii A-, B- kui ka võimaliku C-võõrkeele ainekava peaksid olema ühtse struktuuriga ja sisaldama ühesugust teavet, arvestades A- ja B-võõrkeele õppe ühist osa ning eripära (eeldab õpetajate koostööd).
Eesti keel teise keelena, A-, B- või C-võõrkeele üldosa
Üldosas on järgmised peatükid:
- A-, B- ja C-võõrkeele põhikooli õppe- ja kasvatuseesmärgid
- Õppeaine kirjeldus
Näidatakse/täpsustatakse PRÕKi teksti seotust oma kooliga (mida ja kuidas koolis tehakse, kasutatakse, arvestatakse, planeeritakse jms). Kui koolis on mitu A-, B- ja C-võõrkeelt, siis peaks selles peatükis kajastuma nii iga A-, B- ja C-võõrkeele ühisosa kui ka eripära.
Üldosale järgnevad eri võõrkeelte ainekavad. Need võib esitada näiteks keeliti (inglise, saksa vm keele ainekava, I kooliaste ja klassid jne) või ka kooliastmeti (I kooliastme inglise, saksa vm keel, II kooliastme inglise, saksa vm keel jne). Oluline on jälgida eri kooliastmete õpetajate koostööd nii kooliastme piires kui ka varasemate ja järgmiste kooliastmetega.
I (II, III) kooliaste
Kooliastmel on järgmised peatükid:
- Kooliastme õpitulemused
Kooliastme õpitulemused jagunevad kaheks: üldised (sõnalised) ja täpsustatud (tabelina) õpitulemused. Kooliastme õpitulemused koosnevad kolmest aspektist: keelelised õpitulemused, kultuur ja väärtused ning õpioskused. Kooliastme keelelised õpitulemused on sõnastatud, lähtudes I kooliastmes A1-tasemest, II kooliastmes A2-tasemest ning III kooliastmes B1-tasemest.
Täpsustatud õpitulemustena ei ole vaja kopeerida osaoskuste tabeli lahtrite sisu iga kord igas keeles uuesti. Piisab, kui esitada osaoskuste tabel lisana üks kord võõrkeelte ainekavade ees või lõpus ning lisada täpsustatud õpitulemuste tabeli juurde viide peatükile, kus osaoskuste tabel asub (analoogselt riikliku õppekavaga).
Juhul kui koolis on kooliastmel rohkem tunde kui PRÕKis ette nähtud ja seetõttu võivad õpilased saavutada PRÕKis sätestatust mõnevõrra kõrgemaid õpitulemusi, tuleks kooli üldised, kooliastme ja klassi õpitulemused sätestada vastavuses tegelikult saavutatavate õpitulemustega, pidades siiski silmas nende ea- ja jõukohasust.
- Õppesisu Sõnastatakse lühidalt tervet kooliastet hõlmavalt
- Õppetegevused Hõlmavad tervet kooliastet.
- Hindamine
Kirjeldatakse hindamise põhimõtteid selles kooliastmes. mitte unustada enesehindamise oskuste arendamist ning tagasiside andmist. Ei kasutata PRÕKi sõnastust soovitatakse, vaid täpsustatakse, kuidas PRÕKis soovitatut koolis rakendatakse ning mida ja kuidas koolis selles kooliastmes hinnatakse.
Kooliastmes on (eraldi peatükina või nt õppetegevuste all) võimalik üldiselt kirjeldada ka selles kooliastmes toimuvaid või planeeritavaid (nt eri keeltele ühiseid) tegevusi, mis arendavad üldpädevusi ning toetavad lõimingut ja läbivate teemade omandamist.
1., 2., 3. jne klass
Klassi ainekava kirjeldab kooliastmest täpsemalt õpitulemusi, õppesisu, õppetegevusi ja hindamist konkreetses klassi. Klassi ainekavas peaksid olema samad peatükid, mis kooliastmeski (vt näidisainekavu www.oppekava.ee).
- Õpitulemused
Õpitulemused sõnastatakse üldiselt ja lühidalt, pidades silmas selles klassis õpitavat ja kooliastme õpitulemusi, abiks osaoskuste tabel ( nt A1.1, A1.2, A2.1 jne). Klassi õpitulemusteks ei saa kopeerida kooliastme õpitulemusi. Õpitulemusi sõnastades jälgitakse, et oleks kaetud kõik kooliastme õpitulemuste kolm aspekti (keelelised õpitulemused, kultuur ja väärtused ning õpioskused).
- Õppesisu
Nimetatakse teemad ja/või alateemad, mida selles klassis käsitletakse ning mille kaudu jõutakse õpitulemuste saavutamiseni õppeaasta lõpuks. Abiks on ühelt poolt PRÕKi kooliastme õppesisu ja teiselt poolt kasutatav õppematerjal. Kui teemade juures kajastub lõiming pelgalt loeteluna (nt matemaatika, ajalugu, loodusõpetus), siis on tegemist pigem formaalse käsitlusega. Sama kehtib läbivate teemade kohta. Keelestruktuuride loetelud on soovitatav jätta õpetaja töökavasse.
- Õppetegevused
Kirjeldatakse lühidalt klassis plaanitavaid õppetegevusi (mitte ülesandetüüpe), mida tehakse selleks, et jõuda klassi õpitulemusteni. Jälgida, et õppetegevused kataksid õpitulemuste kõiki kolme aspekti. Õppetegevuste peatükis on võimalik lühidalt kirjeldada:
1) väärtuseliste õpitulemuste ja õpioskuste arendamiseks plaanitavaid tegevusi;
2) diferentseeritud õppes plaanitavat tegevust;
3) üldpädevuste arendamise, lõimingu ja läbivate teemadega seonduvaid tegevusi.
- Hindamine
Kirjeldatakse lühidalt, kuidas ja mida hinnatakse, sh suuremaid töid. Jälgitakse hindamise vastavust klassi õpitulemuste ning kooliastme hindamise põhimõtetele. Ei keskenduta ainult sõnade töödele ja keelestruktuuridele, vaid nende hindamist tuleks seostada osaoskustega, s.o mida õpilane teatud sõnade või struktuuridega teha oskab. Tähelepanu pööratakse ka eakohase enesehindamisoskuse arendamisele ja õpilast toetavale tagasisidele ehk kujundavale hindamisele. Hindamist plaanides tuleb olla mõistlik ning mitte hinnata igat liigutust igal hetkel, samuti ei pea olema iga teema/peatüki järel tervet tundi hõlmavat kontrolltööd.
Osaoskuste tabel
Osaoskuste tabel (PRÕKi lisa 2 ptk 2.4) asub kas ainekavade lõpus või nt võõrkeelte valdkonnas eraldi peatükina. Kooliastmete täpsustatud õpitulemustele tuleks lisada viide tabelile. Kindlasti ei ole vaja esitada tabelit korduvalt kas osadena või tervikuna iga keele ja/või kooliastme juures.