Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) juhatuse esinaine
Eesti soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 10 sätestab, et haridus- ja teadusasutused ning koolitusi korraldavad institutsioonid peavad kohtlema naisi ja mehi võrdselt. Õppeprotsess peab toetama naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamist.
Sooline võrdõiguslikkus on ühiskonna seisund, kus naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus nii ühiskonnaelu kõigis valdkondades kui ka pereelus. Naiste ja meeste võrdsed võimalused tähendavad soost, soorollidest, stereotüüpsetest hoiakutest ja eelarvamustest tulenevate tõkete puudumist majanduslikus, poliitilises ning sotsiaalses elus osalemisel.
Soo-stereotüübid on mingis kultuuris ja ajaperioodil kehtivad üldised jagatud arusaamad naiste ning meeste olemuse (feminiinsuse ja maskuliinsuse) kohta. Need kinnisarusaamad ümbritsevad inimesi iga päev ning mõjutavad nii üksikisiku identiteeti kui ka suhteid teiste inimestega. Ühiskonna erinevatel arenguetappidel võivad stereotüübid muutuda takistuseks inimese arenguvõimalustele tema elukaarel.
Karjääriõpetus peab aitama kaasa sellele, et uut põlvkonda stereotüüpsed soorollid ei piiraks. Naiste ja meeste sünnipärased (geneetilised, anatoomilised vm) erinevused ei tingi seda, et nad peaksid tegema ainult teatud kindlaid töid ja õppima teatud erialasid. Ei ole kohane käsitleda eraldi meeste ja naiste tööd. Ajalooliselt traditsioonilisi ühele soole sobilikke ja iseloomulikke ameteid tänapäeval enam nendeks ei peeta.
Karjääriõpetuses tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et Eesti uues, 1. juulist 2009 kehtivas töölepingu seaduses ei ole enam naistele keelatud ametite loetelu. Varem oli naistel sellekohase määrusega keelatud paljudes ametites töötada. Enamasti oli tegu mingit füüsilist tegevust hõlmavate töödega, mis on tegelikult rasked nii naistele kui ka meestele.
Karjääriõpetusel on väike ainemaht ja soolise võrdõiguslikkuse teemat ei saa selles aines väga põhjalikult käsitleda. Karjääriõpetuse ainekavas ei viidata soolise võrdõiguslikkuse teemale, samas töövaldkondade ja ametitega tutvumise käigus on see kindlasti kõneaineks.
Õpilaste tähelepanu tasuks juhtida märksõnale „sooline võrdõiguslikkus karjäärivalikutes” ning kogu ainekavas läbivalt silmas pidada tänapäevast lähenemisviisi poiste ja tüdrukute elukutsevalikute laiale spektrile.
Lapsed hakkavad väga varajases eas mõtlema, kelleks nad tahavad saada. Esialgu on nad valmis oma sellekohaseid mõtteid jagama ka teistega. Kooli jõudes on igal lapsel juba väga erinev kogemus sellest, kuidas on tema vanemad, teised sugulased ja sõbrad ning ka lasteaia õpetajad tema elukutsevaliku-mõtetele reageerinud. Tegu võib olla stereotüüpse lähenemisega nn tüdrukute ja poiste elukutsetele, aga ka vastupidi – tänapäevaseid laiahaardelisi võimalusi arvestavate soovitustega.
Sootundlikul karjääriõpetusel põhikoolis on seega väga tähtis roll: see avardab iga tüdruku ja poisi valikuvõimalusi, edendades nende edasist arengut ning käekäiku. Hariduse soolisel segregatsioonil on majanduslikud tagajärjed, mis ulatuvad inimese elukaarel kaugele. See, mis erialasid tüdrukud ja poisid valivad ning õpivad, hakkab elu jooksul oluliselt mõjutama nende positsiooni tööturul: karjääriväljavaateid, palka jpm.
Soovitusi harjutuse valikul
Eraldi harjutusi või tegevusi soolisuse teema käsitlemiseks ei ole vaja ja need pole ka kohased. Küll aga tuleks õpetajal läbi mõelda kõik õpitegevused, mis võimaldavad tal sobival momendil jagada õpilastele soolisuse teemat puudutavaid selgitusi ja esitada suunavaid küsimusi, näiteks „Kas see amet sobib tänapäeval nii naistele kui ka meestele ja kuidas sa seda põhjendad?”.
Alljärgnevalt esitangi paar näidet selle kohta, kuidas saab karjääriõpetuse ainetunni harjutuse käigus arutleda ka soolisuse teemal.
Harjutus „Kes on pildil?”
Oodatav õpitulemus: õpilased oskavad analüüsida ja leida seoseid isikuomaduste ning ametite vahel.
Töö käik:
- Õpilased jaotuvad rühmadesse. Iga rühm saab ajakirjast väljalõigatud või joonistatud noore inimese (tütarlapse või noormehe) pildi. Ajurünnaku tulemusena panevad õpilased kirja, kes see noor on, millised on tema väärtushinnangud ja isikuomadused, tugevused ja nõrkused, oskused ja võimed, unistused ja soovid. Kõik vastused on õiged, võib fantaseerida.
- Pildil olevast noorest isiksusest lähtudes uurivad õpilased Rajaleidja portaali ametikirjelduste andmebaasist, mis amet võiks talle sobida. Seejärel otsivad nad sobiva kooli, kus seda ametit õppida saab, ja kirjeldavad sisseastumistingimusi, õppekava ning edasiõppimisvõimalusi.
- Lõpuks esitleb iga rühm oma tulemusi.
Soolisuse teema käsitlemine. Kui leitud koolil on vaadeldava ameti õppimine välja pakutud ainult poistele või ainult tüdrukutele, tuleks arutada ka seda, kas teisest soost õpilane võiks samuti kõnealust ametit õppima minna.
Harjutus „Tunne ametit”
Oodatav õpitulemus: õpilased teavad, mis näitajad ja nõuded iseloomustavad ameteid.
Töö käik
- Õpilased valivad Rajaleidja portaali ametite andmebaasist ühe ameti ja teevad selle kohta plakati, mis sisaldab järgmist infot: mida selle töö raames teha tuleb; millised on töötingimused ja nõuded tervisele; mis haridust on vaja; millised on karjäärivõimalused, sissetulekud ja soodustused. Plakati tegemisel saab kasutada fotosid, ajakirjade või ajalehtede väljalõikeid jm.
- Harjutuse lõpus tutvustavad õpilased plakatil kujutatud ametit.
Soolisuse teema käsitlemine. Kui vaadeldav amet sobib nii poistele kui ka tüdrukutele, siis väljendavad õpilased seda ka oma plakatil.
Kasutatud kirjandus
1. Karjääriinfo teejuht. Kuidas vahendada infot haridusest, tööturust ja elukutsetest
2. Vt põhikooli riiklik õppekava
3. Põhimõisted http://www.svv.ee/
4. Margit Sarv. Sooline võrdõiguslikkus algab haridusest (10. juuni 2010)
5. Vt soolise võrdõiguslikkuse seadus http://www.svv.ee/index.php?id=471
6. Gender Equality in Action. How teachers and careers advisors can break down gender, segregation in vocational education, training and work. Equality Commission for Northen Ireland. March 2007
Gümnaasiumi valikaineraamat KARJÄÄRIÕPETUS 2011