Rahaasjade põhitõed

Heli Lehtsaar – Finantsinspektsiooni tarbijahariduse spetsialist

Rahaasjade planeerimine

Arukas majandamine on üks olulisi oskusi, et eluga rahuldavalt toime tulla. Muu hulgas tähendab arukas majandamine teadvustamist, et oma soovidel, vajadustel ja võimalustel tuleb vahet teha. Harilikult on soove märksa rohkem kui nende rahuldamiseks olemasolevaid ressursse, näiteks aega ja raha. Seetõttu tuleb analüüsida, kas soovitut on tõesti vaja või on tegemist pigem emotsionaalse vajaduse rahuldamisega. Kas kõige uuema ja väga paljude lisavõimalustega mobiiltelefoni omamine on soov või vajadus?

Aruka majandamise tähtis osa on täpne ülevaade enda rahaasjadest: kui suur on sissetulek ning kui suured on väljaminekud. Tähtis küsimus on, mille peale raha kulub. Sellest ülevaate saamine eeldab planeerimist ja isikliku või pereeelarve koostamist. Kui rahaasju ei planeeri, võib see kaasa tuua ebameeldivaid olukordi – näiteks kulutatakse ebavajalikele ostudele ning vajalik jääb soetamata.

Planeerimine sunnib pikemaks ajaks ette mõtlema ning nii on võimalik varakult arvestada suuremaid kulutusi nõudvaid elusündmusi (nt sünnipäev, kooli lõpetamine, reisile minek) ning analüüsida, kust leida nende jaoks raha. Levinud väärarusaama järgi pole rahaasjade planeerimisel ja eelarve koostamisel mõtet siis, kui raha on vähe. Vastupidi! Rahaasjade planeerimine on eriti oluline just siis, kui raha napib, sest on väga tähtis aru saada, mille peale raha kulub ning kuidas seda kokku hoida. Esmajärjekorras tuleks kirja panna eesootavad hädavajalikud kulud ning seejärel on näha, kas pärast kohustuste eest tasumist jätkub raha ka muuks.

Planeerimine algab kolmest lihtsast sammust.

1. Eesmärgi/eesmärkide seadmine. Eesmärk tasub selgelt sõnastada ning määrata sellele tähtaeg. Näiteks võib seada eesmärgi koguda raha mõne asja ostmiseks. Seega tuleks sõnastada, mille jaoks kogutakse, kui palju see maksab ning millal peaks vajalik summa koos olema. Eesmärk võib olla ka regulaarse säästmise alustamine. Siis peaks sõnastama, millise ajavahemiku tagant, kui palju ja kuhu (hoiupõrsasse, hoiusele vmt) raha kõrvale panete.
2. Oma olukorra hindamine ja arvutamine. Kui eesmärk on koguda raha mõne asja ostmiseks, tuleks realistlikult hinnata oma võimalusi, kuidas vajalik rahasumma soovitud ajaks kokku saada. Kas jõutakse seda teha näiteks regulaarselt raha kogudes või lisateenistust otsides?
3. Eelarve koostamine ning jälgimine, kas sellest suudetakse kinni pidada. Isikliku või pere-eelarve koostamine annab reaalse ülevaate tuludest ja kuludest ning aitab kulud kontrolli all hoida. Samuti aitab eelarve tegemine oma rahaasju pikema aja peale planeerida.

Eelarve tegemine

Regulaarselt eelarvet pidades saab ülevaate oma sissetulekutest ja väljaminekutest, ent võib jälile jõuda ka sellistele kulutustele, mis pole hädavajalikud. Sääraste väljaminekute alla võib liigitada erinevad emotsiooniostud, mis pole poodi minnes plaanis olnud, aga mis ometi ostukorvi rändavad – näiteks maiustused. Oletame, et ostate neli korda nädalas 15 krooni ehk 96 eurosenti maksva šokolaaditahvli. Nädalas kulutate selle peale 60 krooni ehk 3,8 eurot ning kuus juba 240 krooni ehk 15,3 eurot. aastas 3120 krooni ehk peaaegu 200 eurot.

Eelarve koosneb kahest poolest: tulud ja kulud. Tulude poolele tuleb üles märkida kõik sissetulekud, nt töötasu, toetused, stipendiumid. Kulud on soovitatav võimalikult detailselt lahterdada, nt koju ostetav toit, väljas söömine, sideteenused, eluase, transport, meelelahutus, hobid, lemmikloomad jne.
Oma tulude ja kulude kirjapanekuks on erinevaid võimalusi: need võib üles märkida paberile või kasutada arvutis näiteks MS Excelit. Kõige mõistlikum on teha eelarvet kuu kaupa, sest tavaliselt laekub sissetulek üks kord kuus ning arveidki makstakse ühe kuu tarbimise põhjal. Tulusid ja kulusid võib üles märkida näiteks igal õhtul, et midagi meelest ei läheks, või hoopis kuu lõpus. Viimane variant eeldab hoolsat ostutšekkide kogumist ning internetipanga väljavõtte uurimist.

Eelarve tegemisel on oluline etapp analüüsida oma kulusid. Kas kulutasite rohkem, kui selle kuu sissetulek võimaldas? Millele kulutasite kõige rohkem? Kas oli ka sääraseid kulutusi, mida ei oleks vaja olnud?

Et kulusid kontrolli all hoida, võiks seada igale kululiigile igakuise limiidi ehk piirangu: näiteks millise summa võiksite kulutada meelelahutusele, hobidele, telefoniarvetele jne.

Kodune ülesanne

Pane kirja oma selle kuu eelarve. Ühte veergu kirjuta taskuraha ja teise kõik ostud, mis sa sel kuul teinud oled. Liida ostud kokku. Vaata, millele sa kõige rohkem raha kulutasid? Kas sa arvad, et mõne kulutuse oleks võinud tegemata jätta? Milliseid asju selles nimekirjas sa tegelikult ei vajanud?

Säästmine ja investeerimine

Aruka majandamisega käib kaasas enesele rahavaru loomine ehk säästmine. Säästmine tähendab lühiajalist raha kogumist ning selle eesmärk võib olla näiteks kindlustada end ootamatult tekkivate kulutuste vastu või koguda mõne suurema ostu jaoks.

Säästmist alustades polegi niivõrd oluline summa suurus, mille kõrvale panete, vaid just säästmisharjumuse tekitamine – raha võiks kõrvale panna kas või väikeste summade kaupa, aga see-eest regulaarselt. Näiteks kui panna iga kuu kõrvale sada krooni ehk ligi 7 eurot, koguneb aastaga juba 1200 krooni ehk 76,7 eurot.

Et kõrvale pandav raha kasvaks ehk intresse teeniks, on mõistlik raha investeerida. Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille eesmärk on teenida oma raha arvelt lisatulu. Investeerida saab näiteks erinevatesse hoiustesse, väärtpaberitesse, fondiosakutesse või investeerimisriskiga elukindlustusse.

Põhilised finantsteenused

Eestis on palju panku, kus pakutakse eraisikutele pangateenuseid. Seetõttu leidub ka palju teenuseid. Isegi siis, kui mõnd teenust nimetatakse erinevates pankades ühtmoodi – nt tähtajaline hoius või kodulaen –, on tingimused alati erinevad. Seepärast tasub enne mõne panga teenuse kasuks otsustamist uurida konkurentide tingimusi.

Pangakaardid: deebetkaart ja krediitkaart

Deebetkaart tähendab, et kaardi omanik saab kasutada täpselt nii palju raha, kui tal oma arvelduskontol on. Deebetkaardiga saab pangaautomaadist sularaha välja võtta, maksta poes või teenindusasutuses.

Krediitkaart võimaldab selle omanikul kasutada pangaga kokkulepitud summas panga antavat krediiti ehk laenuraha. Kasutatud raha tuleb pangale lepingus kindlaks määratud tingimustel tagasi maksta ning üldjuhul peab kasutatud summa eest tasuma ka intressi. Lisaks on krediitkaardile kehtestatud tavaliselt aastatasu või kuutasu. Eelkõige on krediitkaart mõeldud ostude eest tasumiseks, kuid sellega saab välja võtta ka sularaha. Enamasti tuleb aga krediitkaardiga pangaautomaadist sularaha välja võttes maksta teenustasu.

Krediitkaardi saamise eeldus on regulaarne ja piisav sissetulek ning tavaliselt seda alla 18aastastele ei anta.

Hoiused

Üks raha kogumise variante on avada pangas hoius. Hoiusele maksavad pangad intressi ehk tasu selle eest, et oma raha hoiule panite. Hoiuse liike on erinevaid ning neil on erinevad tingimused.
Üks tuntumaid hoiuse liike on tähtajaline hoius. Tähtajalise hoiuse lepingut sõlmides annate kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Näiteks kui avate tuhandekroonise hoiuse (63,9 eurot), mille aastaintressiks pakub pank 3%, saate aasta möödudes juurde 30 krooni ehk 1,9 eurot. Tähtajalisele hoiusele ei saa üldjuhul raha vahepeal juurde maksta. Kui soovite hoiuse enne tähtaega lõpetada, kaotate teenitud intressi.
On olemas hoiuseid, millele saab kas kindlaks määratud ajal või hoiustajale sobival ajal raha juurde maksta. Teatud tingimustel on vahepeal võimalik kogunenud summat ka kasutada. Sellised hoiused võivad erinevates pankades kanda näiteks kasutushoiuse, kasvuhoiuse või reservhoiuse nimetust ning nende tingimused sõltuvad konkreetsest pangast.

Kodune ülesanne

Milline hoiuse liik sobiks kõige paremini siis, kui sul on kogutud 5000 krooni (319,6 eurot), mida sul ei ole vaja lähema poole aasta jooksul kasutada? Milline hoiuse liik sobib kõige paremini siis, kui sul on algkapitali 500 krooni (31,9 eurot), soovid selle hoiustada ning edaspidi hakata hoiusele iga kuu 100 krooni (6,4 eurot) juurde maksma? Uuri vähemalt kolme panga pakutavaid hoiuseid ja nende tingimusi.

Laenud

Enne ükskõik millise laenu võtmist tuleb väga hoolikalt analüüsida, kas oleks võimalik hakkama saada laenu võtmata. Laen tähendab aastatepikkust, eluasemelaen ka aastakümnetepikkust kohustust panga ees, mis tähendab, et laenaja peab läbi mõtlema, kas ta suudab igas kuus laenumakseid tasuda ning mis saab siis, kui sissetulek peaks kas vähenema või hoopis kaduma.

Levinumad laenud on eluasemelaen, riiklik õppelaen, väikelaen või tarbimislaen. Laenutooted on ka järelmaks ning arvelduskrediit või krediitkaart.

Riiklik õppelaen katab hariduse omandamisega kaasnevaid kulutusi. Õppelaenu intress on 5% aastas ning laenu saamiseks on vaja kahe eraisiku käendust või Eestis asuva kinnisvara tagatist. Enne õppelaenu võtmist tasub mõelda, kas laenu on vaja maksimaalses summas või saaks vähemaga hakkama (2010/2011. õppeaastal on õppelaenu maksimumsumma 30 000 krooni ehk 1917,3 eurot). Mõned pangad pakuvad õppelaenu lepingu sõlmijale võimalust teha avaldusel linnuke kasti „Soovin järgmise aasta laenusummat automaatselt kontole“ – seda võimalust ei tasu kasutada.

Õppelaenu peab tagasi maksma hakkama hiljemalt aasta pärast kooli lõpetamist, seega peaks kooliajal mõtlema, kas niisuguse palgaga töökoha leidmine, millest saaks ka õppelaenu tasuda, on reaalne. Toome sellise näite: bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ning kui võtta igal aastal maksimumsummas laenu, on õpingute lõpuks kogunenud 90 000kroonine (5752 eurot) laen, lisaks tuleb maksta intresse. Kui jaotada selle summa tagasimaksmine kuue aasta peale (see on seadusega lubatud maksimaalne tagasimaksmise aeg) ja teha laenumakseid iga kuu, tuleb annuiteetgraafiku puhul ühe laenumakse suuruseks koos intressiga umbkaudu 1500 krooni ehk 95 eurot.

Väikelaen, tarbimislaen. Eri pankades on selliste laenude jaoks kasutusel erinevad nimetused, kuid ka siis, kui nimetus on ühesugune (nt tarbimislaen), on tingimused erinevad. Väikelaenu summa, mille jaoks tahab pank eraisiku käendust, algab üldjuhul 5000 kroonist (319,6 eurot) ning võib ulatuda umbes 150 000 kroonini (9586,7 eurot). Pakutakse ka hüpoteegi ehk kinnisvara tagatisel väikelaene ning nende puhul võivad summad olla suuremad. Väikelaenu eest küsitav intress on pankades erinev, tavaliselt jääb see vahemikku 15–30%.

Väikelaenu saamiseks peab laenu taotlejal olema kindel sissetulek, mis on vähemalt nii suur, kui pank nõuab. Samuti võib vaja minna kas eraisikust käendajat või kinnisvara laenu tagatiseks seadmist. Väikelaenu võetakse väga erineval eesmärgil – alates kodu remontimisest, auto või majapidamisseadmete ostust kuni reisimise või hambaravini välja.

SMS-laen ehk kiirlaen on väga kõrge intressiga laen, vahel ka üle 200%, mis väljastatakse enamasti üsna lühikeseks ajaks. SMS-laenu võtmine võib takistada hiljem pangast mõne muu laenu (nt tarbimis- või eluasemelaenu) taotlemist.

Eluasemelaenu võetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või olemasoleva eluaseme ümberkujundamiseks. Laenu tagatis on tavaliselt ostetav kinnisvara. See, kui suure summa on pank valmis laenama, sõltub laenutaotleja sissetulekust. Laenu intress sõltub riskantsusest, tema eelnevast maksekäitumisest ja muudest asjaoludest. Eluasemelaenu võtmisel peab laenajal olema ka endal raha kõrvale pandud – tegemist on omafinantseeringuga. Pankadel on omafinantseeringu nõue erinev, ühes pangas võib minimaalne nõutav omafinantseering olla alates 20 protsendist, teises alates 35 protsendist. Kui laenutaotlejal on pangale pakkuda lisatagatist või vastab ta KredExi käendusega väljastatavate eluasemelaenude tingimustele, võib omafinantseering ka null olla.

Enne laenu võtmist peab end kindlasti kurssi viima järgmiste teemadega.

Intress. Laenu eest tuleb laenuandjale maksta intressi. Seepärast tuleb endale selgeks teha, kui suur on intress ning kui suureks kujuneb lõpuks laenuandjale tagasimakstav laenusumma koos intressiga.

Näiteks kui võtate aastaks 10 000 krooni (693,1 eurot) väikelaenu, mille aastaintress on 18%, maksate pangale kokku tagasi ligi 11 000 krooni (703 eurot). Kui sama summa laenamisel küsitakse aastaintressiks 23%, on tagasimakstav summa ligi 11 300 krooni (722 eurot).

Mitte mingil juhul ei tohiks võtta kiirlaenu ehk SMS-laenu, kuna sellise laenu intress on väga kõrge, ulatudes sageli üle 200%.

Laenusumma suurus ja laenu tähtaeg. Kuigi laenusummat pikema perioodi peale ära jaotades saaks laenata suurema summa, sest tagasimaksed jaotuvad pikema aja peale ning igakuine makse tuleb niimoodi väiksem, läheb laen kokkuvõttes kallimaks, sest mida pikem on laenuperiood, seda rohkem makstakse kokkuvõttes intresse.

Näiteks kui võtta 100 000kroonine (6391 eurot) väikelaen 20% intressiga kolmeks aastaks, tuleb pangale koos intressidega tagasi maksta ligi 134 000 krooni (8564 eurot). Kui võtta sama summa sama intressiga viieks aastaks, on tagasimakstav summa juba ligi 159 000 krooni ehk 10 162 eurot (arvutuskäik annuiteetgraafiku puhul).

Käendus. Kui pank soovib laenu tagatiseks eraisiku käendust, tähendab see käendaja jaoks kohustust vastutada käendatava isiku võetud laenu eest. Juhul kui laenuvõtja jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud tekkinud võla tasuma, sest laenuvõtja ja käendaja vastutavad panga ees solidaarselt.

Kindlustused

Kindlustus on teenus, mis pakub eraisikutele ja ettevõtetele rahalist kaitset ootamatute sündmuste puhul. Eraisikutele mõeldud kindlustustoodetest on osa kohustuslikud, osa vabatahtlikud. Kohustuslik kindlustus on näiteks liikluskindlustus, mis peab olema sõlmitud kõigil autoomanikel, kes liikluses osalevad. Seevastu kaskokindlustus ehk teisisõnu vabatahtlik autokindlustus ei ole kohustuslik, välja arvatud siis, kui auto on liisitud. Sel juhul nõuab liisingufirma autole ka kaskokindlustuse lepingu ostmist.

Kuigi kindlustusseltside kindlustustooted kannavad sageli sama nimetust – nt kodukindlustus või kaskokindlus –, on nende sisu ja tingimused alati erinevad. Seetõttu tasub võrrelda vähemalt kolme kindlustusseltsi tingimusi, et endale sobivaim leida.

Kindlustuslepingut sõlmides tuleb teada, et kindlustus ei paku kaitset kõigi riskide vastu – alati on kindlustustingimustes kirjas välistused, mille puhul kindlustusselts ei pea kahju välja maksma. Näiteks on kodukindlustuse puhul üldjuhul kindlustustingimustes kirjas, et kui elamule on kahju põhjustanud katusele kogunenud jää või lume raskus, siis sellest tekkinud kahjusid kindlustusselts välja ei maksa. See on vaid üks näide välistusest, enamasti on neid kindlustuslepingus kümneid.

Tavaliselt on kindlustuse ostjal ehk kindlustusvõtjal alati ka omavastutus – see tähendab, et kindlustuslepingut sõlmides lepitakse kokku summa, mille kindlustuse ostja peab ise kandma, kui peaks juhtuma õnnetus ehk kindlustusjuhtum.

Rühmatöö
Õpetaja annab igale rühmale (3–5 last) kaardi, millel on kirjas reisi sihtkoht ja reisipaketi hind. Kõigil rühmadel on erinev reis ja hind.

Ülesanne
Perekond Tamm soovib sõita reisile. Peres on kaks last. Vanemad teenivad kokku 20 000 krooni ehk 1278 eurot kuus. Iga kuu kulub koduüürile (või eluasemelaenule) 4000 krooni ehk 255,6 eurot, kommunaalmaksudeks 2500 krooni ehk 159,8 eurot ja toidule 6000 krooni ehk 383,5 eurot. Kui kaua peavad nad raha koguma, et saaksid reisile sõita? Arutage reisiraha saamise võimalusi (säästmine, laenamine, kulude vähendamine). Kui reisile kuluv raha laenata, kas siis läheb reis kallimaks?

Töö ja palk

Palk on tasu, mida makstakse töö tegemise eest. Palga suuruses lepivad tööandja ja töövõtja kokku enne tööle asumist. Tavaliselt pannakse palga suurus kirja töölepingusse või muusse lepingusse, mis töösuhte jaoks sõlmitakse (nt töövõtuleping või käsundusleping).

Palga puhul on vaja teha vahet brutopalga ja netopalga mõistel. Brutopalk on summa, mis pannakse kirja lepingusse. Brutopalgalt arvutab tööandja maha tulumaksu (21%), töötuskindlustusmakse (2,8%) ning kohustusliku kogumispensioni makse ¹. Summa, mis pärast maksude mahaarvamist järele jääb, on netopalk, mis kantakse töövõtja pangakontole. Näiteks kui töötaja brutopalk on 10 000 krooni ehk 639 eurot, saab ta palgapäeval kätte 8151 krooni (520,9 eurot) ehk tema netopalk on 8151 krooni.

Tööandja jaoks on töötaja palgakulu veel suurem kui brutopalk, sest tööandja peab maksma töötaja eest sotsiaalmaksu, mis on 33%, ning töötuskindlustusmakset, mis on tööandja jaoks 1,4%.

Palka arvestatakse nii:

Kuigi tulumaksu suurus on 21%, ei tule seda maksta kogu brutopalgalt. Nimelt on Eesti elanikele kehtestatud maksuvaba tulu määr: see on osa töötaja töötasust, millelt tulumaksu maksma ei pea. Praegu on see summa, millelt tulumaksu maksma ei pea, 2250 krooni kuus ehk 27 000 krooni aastas (vastavalt 143,8 ja 1725,6 eurot).

¹ Kõik, kes on saanud 18aastaseks, peavad liituma kohustusliku kogumispensioni süsteemiga ehk pensioni II sambaga. Kohustusliku kogumispensioni makse suurus on töötaja palgast 2%, kuid kuni 2011. aastani on selle kogumine peatatud. Alates 2011. aastast hakatakse kogumispensioni sissemakseid jälle tegema, aga väiksemas mahus: töötaja maksab oma palgalt 1% ning riik lisab sellele 2%. Tavapärane skeem – töötajalt 2% + riigilt 4% – taastub 2012. aastast.

Põhikooli valdkonnaraamat SOTSIAALAINED 2010