Margus Mikkor
Projektipäevi on Tääksi Põhikoolis korraldatud juba kaheksa aastat. Selleks kasutatakse IV veerandi viimast õppepäeva. Aineõpetajad pakuvad välja teemad, õpilased registreeruvad osalemiseks vastavalt oma huvidele, olenemata klassist. Kolme õppetunni jooksul tegutsevad moodustunud rühmad õpetajate juhendamisel ja laste initsiatiivil valitud teemaga. Seejärel kogunetakse ja kõik rühmad esitlevad oma õpikoja tegemisi.
Väga hästi õnnestus viimane projektipäev 2010. aasta kevadel – kivipäev. Kõik tegevused olid seotud kividega. Idee autor ja eestvedaja oli geograafiaõpetaja. Tegutsesid seitse töötuba. Tehti liivapilte, liivakaarte, kivide maalimist, kividega muusikat, loodi tants „Kivist liikumiseni”, koguti kivikollektsioon ja pandi üles näitus (abiks oli Tõnu Pani Tartust geoloogiamuuseumist) ning meisterdati paekivist ehteid. Töötubade teemad leidsime üheskoos arutades, kõigile jagus huvitavat ja meelepärast tegevust. Minu väljapakutud ehtemeisterdamise töörühma registreerus 8 poissi-tüdrukut. Töötasime õues, et tekkiv tolm ei oleks probleemiks. Materjaliks kasutasin 10 mm paksust paeplaati, mida lõikasin teemantkettaga. Kavandasime paberile ehte kuju, puurisime kõigepealt kivipuuriga nööri jaoks augud. Aitasin teemantkettaga kuju välja lõigata, lihvisime viili ja lihvpaberiga täpselt soovitud kuju. Lõpuks katsime universaalõliga ja panime avast läbi nööri. Planeerisin ka minipuuriga graveerimist, aga ehtemeistrid olid selleks veidi väikesed, sellest hoolimata jõudis enamik teha kaks eset. Arutlesime teemadel, kuidas paekivi on tekkinud ja miks kasutasime tööks just paekivi. Valmistatud ehted tulid lihtsa kujuga, aga hästi siledaks lihvitud. Kasutasime lihvimiseks lihvpabereid alates 60-st kuni 400-ni. Esitlusel näitas igaüks oma ehteid ja poisid tutvustasid lühidalt valmistamise tehnoloogiat.
Ehtemeistrid ehteid esitlemas.
Hea projektitöö kogemuse andis „Stokkeri” võistlusteks valmistumine aastatel 2006–2009. Järgnevalt kirjeldatud tegutsemise süsteem kujunes välja just nende võistluste käigus.
Mille poolest projekt erineb tavalisest tunnist?
- Osaleb suurem osa kooli II ja III astme õpilastest (siiani poisid, edaspidi kindlasti ka tüdrukud).
- Püstitame eesmärgi, mille saavutamiseks teeme koostööd aineõpetajatega.
- Teavitame oma tegemistest kogu kooliperet, projekti lõppedes korraldame kohe näituse ja kui võimalik ka võistluse.
- Rohkem tuleb infot otsida netist ja raamatutest.
- Pole ees täpset juhendit, kuidas tegutseda, seetõttu on palju arutamist, avastamist ja katsetamist nii õpilastel kui õpetajal.
- Palju tehakse rühmatööd.
- Lõpeb kirjaliku analüüsiga.
Kuidas projekti ette valmistan?
- Kooskõlastan varakult vajaliku lisaraha saamiseks, soovitatavalt õppeaasta algul, et saaks eelarve koostamisel arvestada.
- Püüan leida ise mõne sponsori, firmad aitavad suhteliselt meelsasti.
- Õpilasi teavitan, kui olen varunud vähemalt osa vajalikke materjale.
Pärast teatamist kulub nädal mõtlemiseks ja arutlemiseks. Koduseks tööks on otsida internetist teemakohast materjali, mille kohta saadab õpilane õpetaja meilile ühe kõige huvitavama lingi. Teen valiku ja tunnis vaatame koos 1–3 lingil oleva materjali veel üle. Asume kavandama, lubatud on rühmatöö. Soovijad võivad kodus eeltööd teha, kohustuslik see ei ole. Kavandi kooskõlastame ja valime sobilikud materjalid. Jagame töö etappideks. Suunav hindamine toimub iga läbitud etapi järel. Tegutseme tavaliselt projektiga neli-viis nädalat. Õppeaasta jooksul jõuab hästi ette valmistada ja sooritada tavaliselt kaks projekti. Kõige raskem on kokkuvõtte tegemine, ei osata analüüsida tehtut. Hea, kui õpetaja on ette andnud küsimused, mis aitavad analüüsi koostada. Selliste suunavate materjalide õpilastele edastamiseks sobib hästi blogi. Koostatud analüüsi saadavad õpilased jälle mulle meilile. Hinnete panemisel vaatame materjali koos tunnis veel kord üle, rühmatöö korral täpsustame igaühe panuse.
„Stokkeri” laevaprojekt, 2008
Projekti alustades selgus, et väga paljud soovisid teha seest õõnsat puust paati. Seetõttu oli vaja leida võimalus sellise paadi valmistamiseks ilma peitlita, et saada korralik paadi põhi. Seekord koostasin tööjuhendi paadi valmistamiseks:
1. Lõika kaks võrdse pikkuse ja laiusega lauda.
2. Märgi keskjooned (pikiteljed).
3. Märgi pealmise poole kuju puidule (arvesta alles jääva serva paksust).
4. Märgi ratta abiga pikiteljele puurimise tsentrid.
5. Tee rattapuuriga vajalikud puurimised.
6. Sae või lõika peitliga sisemised servad sirgeks.
7. Lihvi sisemised pinnad.
8. Märgi alumisele osale vajalikud kalded, vähemalt neli joont.
9. Höövelda vajalikud kaldpinnad.
10. Kontrolli ilma liimita, kas pinnad sobivad kokku. Liimi pooled kokku. Tähtsaim on liimitavad pinnad korralikult kokku suruda.
Fotol paadi pealmine pool pärast rataste puurimist.
Samuti valmistasime hüdrokoptereid. Sinise soojustusmaterjali (styrofoami) lõikamiseks kasutasime vibrosael sellist tera, mis oli teritatud nagu nuga (hambad maha käiatud). Lõikepind puhas, polnud vaja lihvida, võis kohe värvida või kleepsudega kaunistada.
9. klassi poisid omavalmistatud basseini servas paate katsetamas.
Veel korraldasime näiteks projektid „Ehitame maja” ja „Kiviheitemasinad”.
„Ehitame maja”, 2009
Hea võimaluse projektitööks pakkus Eesti Metsatööstuse Liit 2009. aastal projektiga „Ehitame maja”. Valmistasime lasteaedadele nukumajad. Eriti meeldiv oli majade lasteaedadele üleandmine, viisime poistega majad ise kohale. Väga hea oli seegi, et kõik vajalikud materjalid muretses EMTL ja saatis need kooli.
Viljandi Valuoja Põhikooli poisid lähevad omavalmistatud maja Mesimummu lasteaeda viima.
Kiviheitemasinad 2010. a sügisel
Töö eesmärk oli ehitada seadeldis, mis viskaks kummirõnga (rahakumm) abil tüübli võimalikult kaugele. Arutluse käigus jõudsime koos järeldusele, kuidas lihtsaimat korpust valmistada. Leidus ka mõni kahtleja, kes soovis teha oma plaani järgi. Tutvustasin füüsikast teadaolevat seisukohta, et 45 kraadi all väljalennanud keha lendab kõige kaugemale. Ainuke piirav tingimus oli materjalide maksimaalne pikkus kuni 500 mm. Kui muud ehituslikud probleemid (kuidas kinnitada kumm, õlgade pikkused viskekangil jne) olid lahendatud, sai koridoris katsetama hakata. Võistluse korraldasime võimlas. Visketulemused tulid väga erinevad. Parima tulemuse saavutas 6. klassi poiss, kelle masin viskas 10×30 tüübli 26 meetri kaugusele.
Fotol 6. kl poisid proovikatsel.
Päris pikaajalise projektitöö kogemuse põhjal võin öelda, et koos lastega tasub katsetada, sest iga uue projektiga saavad kõik uusi kogemusi, ka õpetaja.
Põhikooli valdkonnaraamat TEHNOLOOGIA 2010