2010
Krista Nõmmik, Vanalinna Hariduskolleegium
Ülle Salumäe, Gustav Adolfi Gümnaasium
Projektitööst
Uue riikliku õppekava kohaselt on üldhariduskooli peamine taotlus harmoonilise, nii seesmiselt kui ka ühiskonnaga kooskõlalise isiksuse areng. Õpetajal on sealjuures toetav ülesanne: märgata iga õpilast, kohandada õpet nii, et see võimaldaks lapsel saavutada parimat vastavalt oma võimekusele. Iga laps on andekas omal moel ja igal õpetajal on oma stiil ja meetodipagas. Eesti keele õppes sõltub õppeteemade ja -meetodite valik sellest, kuivõrd need täidavad õppekavas seatud eesmärke. Väga hea meetod on pikemaajaline projektitöö, mis võimaldab korraga taotleda ainekava mitmeid eesmärke ning pakub õnnestumise korral rahuldust nii õpilastele kui ka õpetajale.
Õpetaja ülesanne on projektitöö kaudu õpilasi suunata, toetada ning tagada igale õpilasele võimalus jõuda ainevaldkonna eesmärkideni, luua selleks sobiv aktiviseeritud õpikeskkond. Projektitöös osaleja ülesandeks on
- püüda käituda, reageerida ja tunda võimalikult nii, nagu teeks seda vastava rolli kandja antud konkreetses olukorras;
- veenda oma kaaslasi, panna neid uskuma oma ideedesse ja otsustuste õigsusesse.
Järgnevalt tutvustatakse projektitöö võimalusi eesti keele õppes kolme projektitöö näitel.
Projektitöö „Inimesed meie ümber”
1. Korralduslikud andmed
Osalejate arv: kogu klass rühmadeks jaotatuna
Ülesande orienteeruv kestus: ligikaudu 10 akadeemilist tundi
Tehnilised vahendid: laserprojektor, mikrofon, videokaamera, diktofon
2. Eesmärgid, õppesisu ja -tegevus
Arendatavad pädevused: väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus, enesemääratluspädevus.
Lõiming: ajalugu, eesti keel, kirjandus, muusika- ja kunstiajalugu.
Läbivad teemad: kultuuriline identiteet, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus.
Õppetegevuse valdkonnad:
- suuline ja kirjalik suhtlus – kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine, kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine;
- teksti vastuvõtt – eesmärgistatud lugemine ja kuulamine, kokkuvõte konkreetsest materjalist, kuuldu konspekteerimine, trükistes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine;
- tekstiloome – loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt, lühiettekande esitamine, oma kogemusest kirjutamine või minavormis jutustamine.
3. Projektitöö käik
I. Kirjandusteose valimine. Rolli sisseelamine.
Õpilane valib koostöös ajaloo-, muusika- ja kunstiõpetajaga, kes esitavad nimekirjad soovitatavatest teostest, talle huvipakkuva isiku. Lugemise ajal teeb õpilane märkmeid. Rolli sisseelamise hõlbustamiseks ja lugemise juhtimiseks võiks vaheülesanne olla näiteks mõne tekstilõigu minavormis jutustamine.
II. Pressikonverentsiks valmistumine
Moodustatakse rühmad, nn toimetused (õpetajal on toetav-soovitav roll). Rühmad valivad väljaande, keda esindatakse. Toimetused istuvad ümber laudade, millel sildid väljaande nimega.
Konverentsi juhtimiseks valmistumine.
Kaaslastele väljaande tutvustamine.
III. Pressikonverents
Ühes õppetunnis võiksid kõnelejad kuuluda ajateljel enam-vähem samasse aega. Iga esineja kõneleb isikust, keda ta kehastab ja tutvustab valdkondi, millest ta rääkida soovib.
Toimetused esitavad küsimusi vastavalt väljaande formaadile ja teevad märkmeid. Kasulik on lasta teha märkmeid kõigil nn toimetuste liikmetel.
Valik pressikonverentsi keskustelu toetavaid küsimusi
Selgitavad küsimused
- Kas sa võiksid tuua mulle selle kohta ühe näite?
- Kas sinu põhiseisukoht on … või … ?
Oletusi kontrollivad küsimused
- Sa näid arvavat, et …
- Miks sa arvad, et see on enesestmõistetav?
- Kas see on alati nii?
Põhjusi ja tõendusi uurivad küsimused
- Kuidas me võiksime järele uurida, kas see on tõesti tõsi?
- Kas on põhjust kahelda selle tõenduses?
Küsimused arvamuste või nägemuste kohta
- Kuidas võiksid sellele küsimusele vastata teised inimrühmad ja -tüübid? Miks? Mis neid mõjutab?
- Kuidas võiksid need inimesed, kes selle arvamusega nõus pole, oma seisukohta argumenteerida?
Tagamõtteid ja tagajärgi uurivad küsimused
- Mis mõju sellel oleks?
- Kui asjalood on sellised ja sellised, mis peaks siis veel tõene/ tõsi olema?
Küsimused küsimuste kohta
- Millistele küsimustele tuleks meil kõigepealt vastata, et leida vastus esitatud küsimusele?
- On see sama teema/asi kui … ?
IV. Väljaande valmimine
Toimetuse liikmed teevad pressikonverentsil kõnelenutest valiku. Jagatakse tööülesanded. Iga rühmaliige kirjutab ühe loo. Kui märkmeid napib, võib kasutada teatmeteoseid, internetti. E-kirjadena jõuavad artiklid peatoimetaja kätte. Järgneb toimetamine, korrektuur, kujundamine. Reklaame, kuulutusi võivad kirjutada ja väljaandesse lisada kõik rühma liikmed.
V. Väljaande esitlemine.
Töörühmad esitlevad valminud väljaandeid. Seejärel esitavad küsimusi teiste rühmade liikmed ning annavad omapoolse hinnangu. Võib lasta kirjutada ka lühiarvustuse.
VI. Projektitöö aruande koostamine
Projektitöö aruande koostamiseks antakse järgmisi juhtnööre.
1) Nimeta projektitöö toimumise aeg.
2) Kirjuta loetud teose autor ja pealkiri.
3) Reasta (tähtsuse järjekorras) kümme huvitavat fakti isikust, kellest lugesid
4) Esita viis fakti isikust, kellest kirjutasid väljaandesse artikli.
5) Kirjelda rühma tegevust väljaande valmimisel
6) Mida eluks vajalikku õppisid?
VII. Hindamine
Toimub projektitöö sisehindamine. Kuna töö on pikaajaline ja mahukas, on õpilaste hindamiseks mitmeid võimalusi. Näiteks hinne esinemise eest pressikonverentsil, hinne artikli koostamise eest, hinne õpetaja projektitöö aruande eest.
4. Kokkuvõtteks
Lisaks eluks vajalike praktiliste oskuste omandamisele tutvuti projektitöö käigus paljude suurkujudega. Seega, pikem projektitöö on huvitav ja arendav kogemus nii õpilasele kui ka aineõpetajale.
Projektitöö „Juhtumi uuring Paluküla talispordikeskuse näitel“
1. Korralduslikud andmed
Osalejate arv: kogu klass rühmadeks jaotatuna
Orienteeruv kestus: ligikaudu 4 akadeemilist tundi
Tehnilised vahendid: laserprojektor, mikrofon, videokaamera, diktofon
2. Eemärgid, õppesisu ja -tegevus
Arendatavad pädevused: väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus, enesemääratluspädevus
Lõiming: ajalugu, eesti keel, kirjandus, geograafia.
Läbivad teemad: kultuuriline identiteet, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Õppetegevuse valdkonnad:
- suuline ja kirjalik suhtlus – kaasõpilase eesmärgistatud kuulamine, kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine, arvamuse avaldamine ja põhjendamine, kaaslase tööle põhjendatud hinnangu andmine.
- teksti vastuvõtt – eesmärgistatud lugemine ja kuulamine, kokkuvõte konkreetsest materjalist, kuuldu konspekteerimine, trükistes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.
- tekstiloome – loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt, lühiettekande esitamine, oma kogemusest kirjutamine, artikli, uudisloo kirjutamine.
3. Projektitöö sisu ja käik
Juhtum
Rapla maakonnas Kehtna vallas asub Paluküla hiiemägi. Tegu on ajaloolise Harjumaa kõrgeima mäega. Siinse liigirikka looduse kaitseks on loodud Kõnnumaa maastikukaitseala. Hiiemäel asub Tõnniauk, kuhu tuuakse siiani ohvriande. Taarausulistel on suur austus selle mäe vastu. Hiiemäele soovitakse rajada suusakeskust, mis pakuks tööd ja edendaks eesti rahva tervislikke eluviise. Huvigrupid on kogunenud vallamajja koosolekule.
Osalejad: suusakeskuse rajajad, looduskaitsjad, kohalikud elanikud, vallavalitsuse liikmed, koosoleku juhataja, ajakirjanikud
Tegevused
1. Huvigrupid sõnastavad oma argumenteeritud seisukoha;
2. Ajakirjanikud valmistuvad küsimuste esitamiseks ja väitluse kajastamiseks.
3. Koosoleku juht valmistub avaliku väitluse läbiviimiseks.
4. Toimub televäitlus.
Ajajaotus
1. tund – Ajurünnak tegevusprogrammi sõnastamiseks ja vormistamiseks. Kodune ülesanne: koostada huvigrupi seisukohti kajastav kõne.
2. tund – Koduste tööde analüüs. Seejärel koostatakse rühmatööna põhjalikum programm. Grupid valmistuvad esinemiseks kodus.
3. tund – Kandidaatide väitlus, küsimuste esitamine sõnavõtjaile, hääletamine ja hääletamise tulemuste teatamine.
4. tund – Avaliku debati videoanalüüs. Kodus: kirjutada sündmuse kohta uudislugu, -nupuke, artikkel.
Projektitöö „ Töö kiidab tegijat“
1. Korralduslikud andmed
Osalejate arv: kogu klass rühmadeks jaotatuna
Orienteeruv kestus: ligikaudu 4 akadeemilist tundi
Vahendid: Internet, päeva- või maakonnalehed, A-1 joonistuspaber
2. Eesmärgid, õppesisu ja -tegevus
Arendatavad pädevused: väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus, enesemääratluspädevus
Lõiming: ühiskonnaõpetus, eesti keel, kunstiõpetus
Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tehnoloogia ja innovatsioon
Õppetegevuse valdkonnad:
• suuline ja kirjalik suhtlus – kaasõpilase eesmärgistatud küsitlemine ja kuulamine, kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine;
• teksti vastuvõtt – eesmärgistatud lugemine ja kuulamine ning vajaliku teabe leidmine;
• tekstiloome – loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt, oma kogemusest kirjutamine, tarbetekstide koostamine.
3. Projektitöö käik
Tegevused
1. Ajurünnaku teel ametite nimetamine, millega vastava klassi õpilane tuleks toime.
2. Nimetatud elukutsete vajalikkuse üle arutamine.
3. CV, avalduse, motivatsiooni- ja vastuskirja kirjutamine.
4. Tööintervjuu
Ajajaotus
1. tund – Rühmade moodustamine, ajurünnak 5 meelisametite väljaselgitamiseks, nt lapsehoidja, ajalehe- või jäätisemüüja, koduõpetaja jne. Töökuulutuste lugemine, nõuanded kuulutuse koostamiseks. Kodune ülesanne: töökuulutuste valmistamine.
2. tund – Tööintervjuu korra selgitamine, küsimuste koostamine, CV, avalduse, motivatsioonikirja koostamine arvutiklassis. Kodune ülesanne: koostada intervjuu küsimused, vaadata läbi laekunud avaldused.
3. tund – Vastuskirjade saatmine, rühmad arutavad läbi koduse töö ja otsustavad, mida kandidaatidelt küsida, alustatakse tööintervjuudega.
4. tund – Tööintervjuud, otsuste langetamine, vastuskirjade kirjutamine. Kodune ülesanne: individuaalse projektiaruande koostamine.
Juhtnööre projektitöö aruande koostamiseks
1) Nimeta projektitöö toimumise aeg.
2) Kirjelda rühmatöö käiku (tööülesannete jaotus, kuulutuse valmimine, vastuskirjade kirjutamine jne.)
3) Sinu panus rühmatöösse.
4) Mida eluks vajalikku õppisid?
5) Missugust tagasisidet said teistelt?
Soovituslik kirjandus
Pädevustest õpetajale. Tallinn: HM Metoodika ja Koolituskeskus, 1996.
Ugur, K. Meediaõpetus põhikoolis. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004.
Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava. Tallinn, 2003.
Nahkur, A. Rollimäng: mis, milleks ja kuidas? – Muutused õppeprotsessis. Tallinn: Haridusministeerium, Tallinna Pedagoogikaülikool, 1996, lk 87–92.
Nõmm, E., Valgmaa, R. Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere, 1995.