Ivika Hein, 2010
Näide projektitööst III kooliastmes
- Projekt on ühekordne, tähtajaline ning kindlaks määratud tulemusega õppeülesanne.
- Rühmade sobivaim suuurus on kolm inimest, kuid töötada võib ka kahekaupa.
- Etteantud teemal (nt „Unenägu“, „Öö“, „Sinine“ vms) tuleb komponeerida erižanrilisi ilukirjanduslikke loovtöid. Žanri võib iga rühm endale ise valida, aga õpetaja peaks jälgima, et ühes žanris liiga palju töid ei tuleks. Kaks-kolm samažanrilist lahendust on isegi hea, sest tekib võrdlusvõimalus ja on võimalik näha, kui erinevalt võivad olla lahendatud sama teemal ja žanris tehtud loovtööd.
- Valminud tööd kantakse klassis ette, kasutades mõju suurendamiseks sobivat heli- või pilditausta.
- Enne loovtöö ettekannet tutvustab keegi varem kokku lepitud rühmaliige valitud žanri tunnuseid.
- Kuidas projektitöö tulemuse esitamine toimub, on rühma liikmete kokkuleppe küsimus. Näiteks sonetti või ballaadi võib ette kanda üks inimene, teine tutvustab žanrit ja kolmas kindlustab heli- või pilditausta. Komöödiat ja tragöödiat on mõistlik ette lugeda ositi.
Projektitöö planeerimise faasis teavitavad kõik rühmad õpetajat oma liikmete vastutusaladest: kes vormistab loovtöö kirjalikult õpetaja jaoks, kes sõnastab ja esitab žanritutvustuse, kes esitab/esitavad loovtöö, kes kujundab heli- või visuaalse tausta. Projekti ajaliselt planeerides tuleks nõuda, et loovtöö laekuks õpetajale kirjalikult vähemalt päev enne klassis ette kandmise tähtaega.
Loovtöö žanriteks võiks pakkuda näiteks järgmisi: sonett, ballaad, muistend, muinasjutt, I vaatus komöödiast, viimane vaatus tragöödiast, novell, õudusjutt, katkend detektiiv- või kriminaalromaanist, ulmejutt, valm jne.
Projektitöö puhul on õpilastel kohustus oma tööprotsessi reflekteerida, soovitavalt kirjalikus vormis. Kindlasti tuleb rühmasiseselt jälgida, et kõik saaksid anda oma panuse.
Uurimistööst III kooliastmel
Uurimistöö on aeganõudev, kuid arendav meetod, mis võimaldab eriti põhjalikku süvenemist valitud teemasse ja arendab oskust aega planeerida, materjali koguda ja süstematiseerida, olulist ebaolulisest eristada, oma tööd optimaalselt üles ehitada ja järeldusi teha.
III kooliastmes teevad kõik õpilased läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö kas uurimuse, projekti või kunstitööna. Loovtöö tematika valib kool, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Kui õpilane soovib teha uurimistööd, tuleb arvestada, et uurimus nõuab palju aega nii juhendavalt õpetajalt kui ka õpilaselt. Uurimuse esitamise tähtaeg tuleb õpilasele varakult teatavaks teha ning aeg-ajalt kontrollida, millises etapis uurimistöö on, sest õpilastel puudub sageli aja planeerimise oskus. Uurimistöö juhendamise kohta on artikkel käesolevas valdkonnaraamatus (vt link 37).
Uurimistöö valinud õpilane võib teha uurimuse kirjandusest kas mõne läbiva teema kontekstis või seostatuna keele, kunsti või muusikaga. Uurimistöö teema võib valida õpilane ise või soovitada õpetaja. Kirjanduse valdkonnas on III kooliastme õpilastele jõukohased näiteks uurimused, mille sisuks on kahe autori/teose võrdlus või sõnavara/kujundite analüüs.
Kaheaastaste vahedega korraldatakse vabariiklikke kirjandusolümpiaade, milles saavad osaleda õpilased alates 7. klassist ja mille esimene etapp on uurimistöö koostamine. Eelmise kirjandusolümpiaadi teemad on teaduskooli kodulehel nähtavad järgmisel aadressil: http://www.teaduskool.ut.ee/eki.
Soovituslik kirjandus
Hiisjärv, P. Uurimine kui õppimisviis- – Haridus, 2004, nr 6–7.
Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Medicina, 2007.
Salumaa, T., Talvik, M. Ajakohastatud õppemeetodid. Merlecons ja Ko OÜ, 2004.
Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. Uurimistöö kirjutajale. Tartu, 2008.