A A A

Praktilisi näiteid kooli ja piirkondliku teavitamis- ning nõustamiskeskuse koostöövõimalustest

Sirli Kriisa Türi Gümnaasiumi karjäärikoordinaator
Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse karjäärinõustaja

 

Õpilase pädevuste kujundamisel saab karjääriõpetuse õpetaja teha koostööd teavitamis- ja nõustamiskeskusega (TNK). Mitmeid õpitulemusi on keeruline saavutada (näiteks tööturu ja õppimisvõimalustega tutvumine) üksnes karjääriõpetuse ainetundides, seepärast on TNK karjäärispetsialistide kaasamine oluline.
Väga tulus on karjääriõpetuse aine kolme peateema (enesetundmine, õppimisvõimaluste ja tööturu tundmine ning planeerimine ja otsustamine) sissejuhatuseks või kokkuvõtteks ning igapäevase eluga seostamiseks kasutada karjäärinõustaja või karjääriinfo spetsialisti abi. Karjäärinõustaja aitab õpilasel hinnata tema eeldusi, soove ja võimalusi ning näha karjääriotsuste tegemisel alternatiive. Karjääriinfo spetsialist aitab õpilasel tööturu ja õppimisvõimaluste kohta infot koguda, süstematiseerida ning analüüsida, mõista ameti ja eluviisi vahelisi seoseid, tööturu muutumise ja eluaegse õppimise kontseptsiooni.

 

Järvamaa TNK koostöö koolidega
Järgnevalt toon mõne näite koolide koostöökogemusest TNK spetsialistidega.
Sotsiaalse pädevuse kujundamiseks oleme kasutanud karjääripäeva võimalusi. Näiteks ühel karjääripäeval kandis koolipere erinevaid ametirõivaid. Tegevused aitasid karjääriõpetuse õpitulemuste saavutamiseks lõimida mitmeid õppeaineid.
Algklassides toimus elukutseteemaline joonistusvõistlus, mille tulemusena said kõik näha huvitavat näitust ja ise töid hinnata.
8. klassi õpilastele korraldas keskuse karjääriinfo spetsialist infoseminari „Kes ei tööta, see ei söö”. Teema andis noortele ülevaate ametite paljususest ja mitmekesisusest muutuval tööturul. Vestluse käigus selgus, mis töövaldkondadega õpilased soovivad tutvuda. Tänu sellele sai karjääriinfo spetsialist koostada kutsepäevadeks huvide järgi diferentseeritud ajakava (kutsepäevast tuleb juttu allpool).
9. klassi õpilastele korraldas karjäärinõustaja samal ajal kutsesobivustesti ja rollimängu „Firma loomine”. Kutsesobivustest aitas õpilastel mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi ning andis tõuke pöörduda vajaduse korral individuaalnõustamiseks keskuse karjäärinõustaja poole.

 

Enesemääratluspädevust kujundav rollimäng aga arendas nii loovust, ettevõtlikkust kui ka meeskonnatöö oskusi. Firma loomiseks jaotasin õpilased juhuslikkuse põhimõttel viieliikmelistesse rühmadesse. Iga rühm sai ülesande: genereerida äriidee (arvestades grupi liikmete huvide ja võimetega). Grupp pidi mõtlema välja firma nime, kirjeldama lühidalt oma tegevust ja põhjendama, miks on Eestile vaja just sellist firmat . Ülesanded tuli jagada grupis liikmete huvide, võimete ja oskuste järgi.

 

Ettevõtlikkuspädevuse kujundamiseks on õpilasel rollimängudes alati võimalus harjutada iseseisvust ja algatada tegevusi, ta saab ise otsustada ja valida, milline tulemus on tema jaoks parim.

 

Õpipädevust kujundades lähtusime õppimisvõimaluste tutvustamisel just valdkondadest, mitte koolidest. Õpilase oskust hankida õppimiseks vajaminevat teavet on kõige parem arendada keskuses toimuval infoseminaril. Keskuses on olemas väga rikkalik valik infomaterjale, mis võimaldab diferentseerida tegevust huvide ja valdkondade järgi.
Infoseminariks oli 9. klassi õpilastel vaja eelnevalt teatada tegevusvaldkond, milles nad ennast tulevikus näevad tegutsemas. Selle järgi valmistasime ette infomaterjalid ehituse, meditsiini, põllumajanduse ja turisminduse kohta (need olid sel korral eelistused). Ettevalmistatud materjalide hulka kuulusid ametite klassifikaator (sealt otsiti erineval astmestikul asuvaid ameteid konkreetses valdkonnas), kutse- ja kõrgkoolide teatmikud (saadi infot, kus üht või teist ametit õpetatakse) ning tööpakkumistega ajalehed ja netiaadressid (sai kohe vaadata, kas sellises valdkonnas on vabu töökohti). Rühmadel olid töölehed küsimuste ja viidetega, kust võiks vastuseid leida. Seminari lõpus tutvustasid kõik rühmad oma tulemust.

 

Selliselt diferentseeritud tegevus aitas õpilastel mõista, et mis tahes valdkond ootab väga erineva ettevalmistuse, võimete ja oskustega töötajaid, ning kinnistas õpitulemusi (õpilane teab haridustee jätkamise võimalusi, oskab näha hariduse ja tööturu vahelisi seoseid).
Seminari lõpus koondas karjääriinfo spetsialist temaatika kokkuvõtvasse esitlusse „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea”. Teema tutvustas lühidalt õpioskusi, -stiile ja -harjumusi, aitas mõista hariduse väärtust ja suurendada õpimotivatsiooni ning jagas näpunäiteid efektiivsemaks õppimiseks.

 

Lõimides sotsiaalseid pädevusi ettevõtlikkuse ja reaalse elu võimalustega, korraldasime kutsepäevi, kus arvestasime õpilaste huvidega.
Tööturu teema alguses kutsusime 9. klassi õpilasi ettevõtetesse tutvumispäevale. Kutsepäevad kohalikes ettevõtetes olid huvide järgi diferentseeritud. Igaüks sai valida kaheksa ettevõtte seast välja need, mida ta külastada tahtis. Keskuse infospetsialist käis kõikides ettevõtetes kaasas ja oskas suunavate küsimustega juhtida õpilaste tähelepanu ettevõtte töö spetsiifikale ja võimalustele.
Kutsepäeva käigus täitis iga õpilane külastuslehe, analüüsides, kas talle see amet sobib, mida ta sai teada jne. Tagasiside oli keskusele väga oluline. Märkasime, et selline meetod oli igati tulemuslik nii siis, kui tagasiside oli positiivne (lasteabikeskuse külastamise järel märkis üks neiu, et oli ka enne mõelnud minna õppima sotsiaaltööd, ja nüüd sai ta oma plaanidele kinnitust, et tõesti tahab sellist tööd edaspidi teha), kui ka siis, kui esialgne edasiõppimisplaan hoopis purunes (pangatööga tutvumise järel ütles üks noormees, et oli plaaninud minna pangandust õppima, nüüd aga selgus, et see töö nõuab palju paigal istumist ja pidevat tööd arvutiga, mis talle üldse ei meeldi). Ka see oli positiivne tulemus: õpilasele sai selgeks, et unistused ja reaalne töö on tihti erinevad.

 

Kui eelnevad näited hõlmasid grupitegevusi, siis enesetundmise ja karjääri planeerimise teemade juures on otstarbekas kasutada sotsiaalse pädevuse kujundamiseks ka individuaalnõustamise metoodikat.

 

Karjääriõpetuse õpetajal on hea võimalus näha neid küsimusi, mille puhul on vaja suunata õpilane nõustaja juurde. Ometi on senise kogemuse põhjal siiani olnud tulusam, kui õpilased kohtuvad keskuse spetsialistiga esialgu grupinõustamisel või karjääriinfo tunnis. Pärast neid kohtumisi oli alati märgata, et individuaalnõustamist hakkasid soovima just rühmatunnis või -nõustamisel osalenud õpilased.

 

Õpilased ootasid nõustajalt konkreetset vastust, mida täpselt ja millises koolis peaks õppima. Noorega vesteldes jõudsime arusaamisele, et eneseanalüüsi tulemusena, oma tugevate ja nõrkade külgede seostamisel erinevate kutsealade võimalustega ning karjääri planeerimisega saab esialgu selekteerida välja need valdkonnad ja variandid, mis tema puhul kõne alla tuleksid. Otsustama peab aga noor ise. Ka otsustamisjulgust tuli tihtipeale erinevate meetoditega arendada. Kogemusele tuginedes võin öelda, et individuaalnõustamine aitab õpilastes kujundada ka suhtluspädevust.

 

Põhikooli valikaineraamat KARJÄÄRIÕPETUS 2010