Enel Pärs – Paldiski Gümnaasiumi õppealajuhataja ja karjäärikoordinaator
Praeguses Eestis räägime üha rohkem, et iga õpilane (isiksus) on väärtus ja et ta peab leidma pärast kooli endale ning oma võimetele, natuurile ja tervislikule seisundile sobiva töökoha. Põhihariduse ülesanne on kasvatada õpilasest loov ja harmooniline isiksus, kes saab hiljem oma elurollides hästi hakkama, oskab teha vajalikel eluetappidel enda jaoks ainuõigeid otsuseid ja suudab nende eest ka vastutada. Seega valmistame tulevasi kodanikke ette elukestvaks õppeks. Et elus edasi minna, peab inimene oskama vajaduse korral informatsiooni leida ja seda ka kriitilise pilguga hinnata.
Tulevaste kodanike toimetulekule peaks kaasa aitama üks värske õppekava teadlikest uuendustest: ainekavasid läbiv elukestva õppe ja karjääri planeerimise teema.
Karjääriõpetus õppeainena peab toetama ja kinnistama õpilase minapilti, et noor oskaks ennast analüüsida, tal oleks adekvaatne enesehinnang (tugevad ja nõrgad küljed) ja ta kasutaks neid teadmisi oma karjääri planeerimisel. Õpilane peab tundma oma võimeid, huvisid ja oskusi.
Ennast tundma õppima hakkab laps juba esimeses kooliastmes, kui näiteks emakeeles jutustatakse endast ja oma perekonnast, kirjeldatakse oma välimust, huve ning meelistegevusi. Loodusõpetuses on kinnistavaks tegevuseks praktiline enesevaatlus (mõõtmine). Samuti teadvustab õpilane juba esimeses kooliastmes, et inimesed on erinevad.
Nende tegevuste kaudu hakkab lapsel tekkima minapilt. Ta saab aru, et inimeste arvamused ja väärtused erinevad. Kuid samas oskab ta juba teha koostööd, tunneb käitumisreegleid, väärtustab ausust, hoolivust ja õiglust. Esimeses kooliastmes puudutatakse ka põgusalt raha teenimise temaatikat: mil moel keegi raha teenib ja mis ameteid on olemas.
Teises kooliastmes on lugemispalasid, mis jutustavad loodusest. Nende tekstide kaudu saab õpilastes kasvatada huvi ja ka armastust looduse vastu, et neist saaksid keskkonnateadlikud kodanikud. Õpilased kuulavad ka eluslooduse hääli, kasutades audiovisuaalseid vahendeid. Kui mõnes õpilases tekib sügavam huvi loodusainete vastu, siis on õpetaja ühe oma eesmärkidest saavutanud. Sel juhul jääb juba karjääriõpetuse õpetaja ülesandeks pakkuda, milline võiks olla konkreetne tulevane eriala ja kus seda õppida saab.
Kui teises kooliastmes on loodusõpetuses ette nähtud õppekäik oma kodukohas, et tutvuda asula elustikuga, siis teadvustab õpilane esimest korda, missugused asutused ja ettevõtted on tema kodukohas. Kui loodusõpetuses räägitakse kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemidest, võib arvutiõpetuse tundides lasta õpilastel selle teema kohta infot otsida.
Esimeses ja teises kooliastmes tehakse ära nii-öelda eeltöö karjääriõpetuse tundideks, et seal õpilane juba kinnistaks oma minapilti, leiaks kinnitust oma tulevase eriala valikule ja saaks juhtnööre tööturul orienteerumiseks ning muudeks elurollideks.
Õpitegevustest kasutatakse erinevates tundides nii rühma- kui ka individuaalset tööd. Seega jõuab õpilane arusaamisele, kas tema tulevane elukutse eeldaks kollektiivset tegutsemist või pigem vaikuses ja üksinda töötamist.
Õppekavavälistest tegevustest toetab otsuste langetamist ka õpilasesinduse töös osalemine, mille käigus on vaja otsustada, analüüsida, põhjuseid leida, ideid genereerida ja vastutada. Õpilane saab õpilasesinduses olla juhtival kohal ja praktiliselt proovida, kas talle sobib juhtiv või pigem n-ö käsutäitja roll.
Erinevate ainetundide käigus jõuab õpilane selgusele, kui suur on tema pingetaluvus. See teadmine aitab tal karjääriõpetuses endale elukutset valida.
Karjääriõpetust võib lõimida näiteks ühiskonnaõpetuse, eesti keele ning kirjandusega.
Töömaailmaga tutvumist ja otsuste tegemist karjääriõpetuse aine seisukohalt soosib näiteks alljärgnev tegevus, mis annab paju infot noorele, kes soovib minna õppima õigusteadust (nt advokaadiks saada). Ühiskonnaõpetuse tunnis tutvub õpilane kohtusüsteemiga ja eesti keeles omandab kõnepidamise ning väitlemise oskuse. Seejärel kasutatakse kirjandustunnis ühe õpimeetodina kirjanduslikku kohut, mille aluseks on konkreetne teos ja karakter, kelle rolli õpilane asub (näiteks romaani „Hüljatud” peategelase Jean Valjeani roll). Üks õpilane on süüdistatava rollis ja ülejäänud klass esitab talle küsimusi ehk on süüdistajad. Oluline on siin üksteise kuulamine ja aktsepteerimine ning sallivus. Keegi õpilastest võib proovida ka sekretäri rolli ja kohtuistungit protokollida. Sel juhul on tegevusse lõimitud ka infotehnoloogia.
Karjääriõpetust on hea lõimida informaatikaga, et toetada õpilase minapilti ja väärtushinnanguid ning tutvustada talle töömaailma. Karjääriõpetuses suunatakse infot otsima ja vastav praktikum võikski toimuda informaatika tunnis.
Aga on ka teisi lõimimisvõimalusi. Näiteks 9. klassis võib proovida järgmist. Kui karjääriõpetuses lasta teha õpilastel, kasutades šokimetoodikat, enda tagaotsimiskuulutus, siis informaatikas peavad nad tegema vastava kodulehekülje, mis nõuab korrektse eesti keele kasutamist.
Kui eesti keele tunnis on õpilasel selgeks saanud avalduse, motivatsioonikirja ja CV kirjutamise võtted ning see, kuidas tööle kandideerida ja mis dokumente on vaja täita, siis karjääriõpetuse tunnis saab neid toiminguid, näiteks tööintervjuud, praktiliselt proovida. See teema pakub lõimimisvõimalusi inglise keelega, kus 9. klassis võib läbi mängida telefoni teel peetava töövestluse. Harjutuse rõhuasetus ei ole mitte ainult töövestlus inglise keeles, vaid üksikasjalikuma info saamine otsitava töö kohta ja küsimuste esitamine tulevasele tööandjale. Samas toetab kirjeldatud harjutus rollimängu, sest üks õpilane on tööandja ja teine tööotsija rollis. See ülesanne ja ainetevaheline lõiming peaks näitama, kas õpilasel on adekvaatne enesehinnang ning mida ta väärtustab.
Karjääriõpetust saab lõimida ka ajalooga. Ajaloo mõistmiseks on oluline osata panna ennast kellegi teise rolli ehk siis arendada empaatiavõimet. Samuti on vaja kujundada kriitilist suhtumist mitmesugustesse mõtteviisidesse ja teadvustada inimeste erinevust. Selleks saab teha ajaloos rollimänge nii, et õpilane paneb end mõne minevikus elanud inimese olukorda ja püüab leida vastuseid järgmistele küsimustele: „Kas ta käituks nii, nagu toimis see ajalooline isik, või mitte?” ja „Kas ta võtaks vastu samu otsuseid või teeks midagi teisiti?”. See harjutus õpetab analüüsima, otsuseid vastu võtma ja nägema maailma läbi teise inimese silmade.
Ettevõtlikkust arendava ning otsustamist ja planeerimist toetava õppekavavälise üritusena julgen soovitada laadapäeva, mille korraldamisel saavad kaasa lüüa kõik õpilased – algklassilastest (õpetaja peab veidi juhendama ja aitama) gümnasistideni välja.
Minu arvates on see üks kõige rohkem erinevate ainete vahelisi lõimimisvõimalusi pakkuv koolisündmus. Algab kõik sellest, et idee tuleb paberile panna. Seejärel hakatakse planeerima, mida ja kuidas teha. Moodustatakse meeskonnad, need omavahel teevad koostööd ja kaasatakse ka lapsevanemaid. Oma toodetele tehakse reklaami ja sõlmitakse lepinguid. Lõpuks toimub muidugi ka ost ja müük, mille käigus saavad õpilased olla nii ostja kui ka müüja rollis. Pärast laadapäeva tuleb teha kokkuvõte tuludest ja kuludest, esitada kirjalik aruanne ehk siis analüüsida müügitehinguid.
Arvan, et sellise praktilise tegevuse käigus saab õpilane väga rikastava kogemuse, mis aitab tal tulevikus otsuseid vastu võtta.
Laadapäev annab juurde ka planeerimis- ja suhtlemisoskust. Mõnel õpilasel võib tekkida huvi hakata ettevõtjaks. Pärast sellist (karjääri)päeva on õpilasel palju suurem õpimotivatsioon, ta teab, kelleks ta tahab saada, ja näeb selle nimel vaeva ehk õpib.
Karjääriõpetuse väärtuseks on praktilisus: õpilased saavad teha harjutusi ja ülesandeid, mängida läbi rolle, proovida ning katsetada ja osaleda õppekäikudel.
Põhikooli valikaineraamat KARJÄÄRIÕPETUS 2010