Vastutus – inimesed mõistavad, et õppimine ja enesearendamine on nende endi teadlik valik ja vastutus.
Vajadused – õpe lähtub õppija huvidest ja võimetest, toetab tema arengut ja arvestab tööturu vajadusi.
Võimalused – elukestva õppe süsteem pakub inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid, paindlikke ja õppija erivajadusi arvestavaid õpivõimalusi.
Üldhariduse omandamisel kehtib Eestis ühtne süsteem. See tähendab, et kõikidel haridustasemetel toimub õppetöö, sõltumata keelest, ühtsete õppekava alusel. Põhihariduse standard kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas, mida rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides.
Riikliku õppekava tuumaks on üldpädevused, mille arendamist peab toetama kogu õppeprotsess. Üldpädevuste kujunemist toetavad lisaks ainevaldkondade õppe- ja kasvatuseesmärkidele ka ainete lõimimine ja läbivate teemade õpe.
Rõhuasetus on nihkunud õpetamiselt õppimisele, mida toetab kujundav ehk õpilase õppimist ja arengut toetav hindamine. Peetakse oluliseks, et õpe oleks korraldatud õpilase tervisest ja jõuvarudest lähtuvalt ning kasutataks õpilaste individuaalseid eripärasid arvestavat metoodikat. Õppekavas on lisaks füüsilisele õppekeskkonnale rõhutatud sotsiaalse ja vaimse õppekeskkonna tähtsust õpilase arengus. Õpetajale ja koolile on jäetud piisavalt vabadust korraldada õpetamine ja kasvatamine õpilaskeskselt, kooli eripära ja ressursse arvestades. Senisest enam tähtsustatakse õpilaste loovust ja eeldatakse õpetajate suuremat panust selle kujundamisel.
Põhikooli ainekavad on koondatud ainevaldkondadeks. Ainevaldkonnakavade üldsätted käsitlevad valdkondliku ja valdkonnaülese lõimingu võimalusi, läbivate teemade rakendamist, õpitulemuste hindamist ühtsetel alustel.
Eesti põhikooli lõpetajalt eeldatakse valmisolekut toimida loova, mitmekülgse isiksusena, kes suudab end täisväärtuslikult teostada perekonnas, tööl ja avalikus elus ja kellel on kujunenud valmisolek elukestvaks õppeks.