Heiko Väät, Audentese Spordiklubi, 2010
Loomuliku viske omandamine toimub juba lapsepõlves eakohaste viskemängudega. Märkiviskamised ja viskemängud peaksid suunama ja soodustama loomuliku üleõla viskeliigutuse väljakujunemist ning aitama viskevõime arengut. Nendele eeldustele rajaneb hilisem sportliku visketehnika õppimine.
Ettekujutuse palliviske tehnikast annab kinogramm või näitab seda tehniliselt õigesti ette õpetaja või mõni õpilane.
Ohutustehnika
Visked tennise- või viskepallidega toimuvad ainult ühes suunas ja õpilastel peab olema üksteisega ohutu vahe. Pallide tagasitoomine platsilt toimub õpetaja loal alles siis, kui kõik õpilased on oma viske sooritanud. Pehmete pallidega võib viskeid teha ka paarides, jälgides piki- ja külgvahet.
Soovitusi
Palliviske algõpetuseks sobivad suuremad platsid (väljakud), kus pole segavaid faktoreid (viskesektor, äraviskejoon jne). Palliviske tehnika omandatakse kiiremini, kui näidatakse ette põhiasendid ja juhitakse tähelepanu olulistele liigutustele.
Palliviske õpetus paremakäelistele õpilastele
I kooliaste – rõhutada käe viskeliigutust (viskemängud) ja viset juurdevõtusammuga.
II kooliaste – vise ristsammudelt ja väikeselt hoolt.
III kooliaste – vise täishoolt.
Pallivise tähendab kiirenevalt hoojooksult palli äraviskamist endast võimalikult kaugele. Pallivise koosneb hoojooksust, ristsammust, palli tahaviimisest (jätmisest), äraviskest ja tasakaalustamisest.
Pallihoid
Palli hoitakse kolme keskmise sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale). Juurdeviiva harjutusena kasutada palli mahaviskamist (sõrmed saadavad palli).
Palli kandeasend
Palli hoitakse 10–15 cm kõrgusel peast, käsi on küünarliigesest kõverdatud. Kandeasend peab soodustama palli jõudmist õigesse äraviske-eelsesse asendisse.
Palli äravise
- ülalt (lihtsaim ja enim kasutatav);
- ülalt-eest alt-kaarega (see on hoogsam, kuid ei sobi kõigile);
Palli tahaviimine (jätmine) ja äraviske-eelne asend
- Viskekäe tahaviimist (jätmist) õppida alguses paigalt, seejärel kõnnilt ning hoojooksult.
- Sammseis, vasak jalg ees, parema jala pöid umbes 45° nurga all. Pall äraviskeasendis, vasak käsi (pöial suunaga alla) näitab viskesuunda, vaade suunatud ette. Ülakeha pöördub hoojooksu suunaga paralleelseks (paremale) ja palliga käsi sirutatakse õlast otse ülalt (või ülalt-eest alt-kaarega) nii kaugele taha, kui saab.
Äravise
- Äravise sooritatakse ette-üles (umbes 40° nurga all) nii, nagu osutataks näpuga palli lendu võimalikult kaua.
- Äraviset õpitakse alguses paigalt, seejärel kõnnilt ja hoojooksult.
Vise paigalt
- Näoga viskesuunas. Põlvedest veidi kõverdatud õlgadelaiune harkseis, väike kerekallutus taha (vibuasend) ja pall kandeasendis. Jalgade sirutus peab kokku langema äraviske lõpphetkega. Vibuasendi ja viske tunnetamiseks on seda harjutust hea sooritada ka vasaku ja parema jala astega ees.
- Sammseis, parem jalg ees (pöid umbes 45° nurga all), pall kandeasendis. Vasaku jala sammul ette (täistallale, pöid viskesuunas) pöörata keha paremale ja viia pall äraviske-eelsesse asendisse. Alustada aktiivset parema puusa ettepööramist ja sooritada vise. Hetkeks tekib vibuasend ja palli äraviske lõpphetk peab langema kokku vasaku jala energilise ja täieliku sirutusega.
Vise kahelt sammult
- Sammseisus vasak jalg ees, ülakeha pöördunud umbes 75% ulatuses paremale. Pall äraviske-eelses asendis, vasak käsi näitab viskesuunda (pöial suunaga alla), vaade ette.
- Parema jala ristsamm ette (pöid umbes 45° nurga all).
- Vasaku jala samm ette täistallale (pöid viskesuunas), ülakeha on lõplikult pöördunud ja saavutanud ideaalse äraviske-eelse asendi. Alustada aktiivset parema puusa ettesurumist („viin naba kaugele ette”) ning sooritada vise (sõrmed saadavad palli).
Vise neljalt sammult
- Sammseisus vasak jalg ees. Pall kandeasendis, vaade ette.
- Parema jala sammul ette pöördub ülakeha veidi paremale. Alustatakse viskekäe sirutamist taha ja vasaku käe etteviimist.
- Vasaku jala sammul ette on ülakeha lõplikult pöördunud paremale ja saavutanud ideaalse äraviske-eelse asendi.
- Parema jala ristsamm ette (pöid umbes 45° nurga all).
- Vasaku jala sammul ette (täistallale, pöid viskesuunas) alustada aktiivset parema puusa ettesurumist („viin naba kaugele ette”) ja sooritada vise.
Vise hoojooksult
Viimasele neljale sammule lisada järk-järgult pikenev ja kiirenev hoojooks, mida tuleb arendada paralleelselt visketehnika täiustamisega.
Pärast palli äraviset pidurdatakse hoogu
- ümberhüppega paremale jalale;
- sammudele parem-vasak (kahe kõnnisammu kaugusel äraviskejoonest).
Soovituslik kirjandus
Torim, H. (1985). Palli-, granaadi- ja odaviske tehnikast, õppimisest ja õpetamisest. Tallinn: TPedI Kirjastus
Võistlusmääruste veebilehti:
http://www.koolisport.ee/public/files/Voistlusmaarused.doc
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli kehalise kasvatuse valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9118-0-6