Õppimine laiendab põhikoolis omandatut ning põhineb väärtustel, millest lähtub elukestev õpe:
Vastutus – inimesed mõistavad, et õppimine ja enesearendamine on nende endi teadlik valik ja vastutus.
Vajadused – õpe lähtub õppija huvidest ja võimetest, toetab tema arengut ja arvestab tööturu vajadusi.
Võimalused – elukestva õppe süsteem pakub inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid, paindlikke ja õppija erivajadusi arvestavaid õpivõimalusi.
Üldhariduse omandamisel kehtib Eestis ühtne süsteem. See tähendab, et kõikidel haridustasemetel toimub õppetöö, sõltumata keelest, ühtsete õppekavade alusel. Üldkeskhariduse standard on kehtestatud riiklikes õppekavades, mida rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi gümnaasiumides.
Riiklike õppekavade tuumaks on üldpädevused, mille arendamist peab toetama kogu õppeprotsess. Pädevus on teadmiste, oskuste, väärtushoiakute ja -hinnangute kogum, mis tagab valmisoleku elukestvaks õppeks ja suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult ja loovalt tegutseda. Üldpädevuste kujunemist toetavad lisaks ainevaldkondade õppe- ja kasvatuseesmärkidele ka ainete lõimimine ja läbivate teemade õpe.
Rõhuasetus on nihkunud õpetamiselt õppimisele, mida toetab kujundav ehk õpilase õppimist ja arengut toetav hindamine. Peetakse oluliseks, et õpe oleks korraldatud õpilase tervisest ja jõuvarudest lähtuvalt ning kasutataks õpilaste individuaalseid eripärasid arvestavat metoodikat. Lisaks füüsilisele õppekeskkonnale on õpilase arenguks tähtis ka sotsiaalne ja vaimne õppekeskkond. Õpetajale ja koolile on jäetud piisavalt vabadust korraldada õpetamine ja kasvatamine õpilaskeskselt, kooli eripära ja ressursse arvestades. Senisest enam tähtsustatakse riiklikus õppekavas õpilaste loovust ja eeldatakse õpetajate suuremat panust selle kujundamisel.
Gümnaasiumis on õppeained üles ehitatud kohustuslike ja valikkursustena. Ainekavad on koondatud seitsmeks ainevaldkonnaks. Ainevaldkonnakavade üldsätted käsitlevad valdkondliku ja valdkonnaülese lõimingu võimalusi, läbivate teemade rakendamist, õpitulemuste hindamist ühtsetel alustel.
Eesti gümnaasiumi lõpetajalt eeldatakse valmisolekut toimida loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.