A A A

ÕPPETEGEVUSED KIRJANDUSTUNNIS

Sirje Nootre

 

Kirjanduse ainekava õppe-eesmärkidest ja õpitulemustest lähtuvalt on kirjandustunni õppetegevuste keskmes ilukirjanduse ja kultuuriteemaliste teabetekstide, sh esseistika lugemine, analüüs ja tõlgendamine, ent ka suuline ja kirjalik väljendusviis. Lugeja- ja tekstikeskse kirjandusõpetusega asetub esikohale lugemine ning sellega seotud tegevused. Kirjandustunnis kasutatakse eri kirjandusteaduslikke meetodeid lähilugemisest võrdlev-ajalooliseni. Õppetegevused peavad aitama loetusse süveneda, loetut analüüsida, sünteesida, võrrelda, hinnata ja praktilises tegevuses kasutada. Kirjandusega tegeldes tuleks vältida meetodi ühekülgsust. Järgnevas esitatakse analüüsiaspektist lähtuvalt rühmitatud ülesandeid ja küsimusi, mida võiks kirjandustundides vastavalt vajadusele sobivas kontekstis kasutada.

 

Kirjandusteose analüüs ajastu kultuuritervikus, seoses ajaloo, kunsti ja filosoofiaga

  • Kujutle ennast ühte tekstimaailma, kirjelda seda ajastust lähtuvalt. Jutusta, kuidas oleksid tegelasena mingis situatsioonis käitunud või loo selle põhjal tekst.
  • Kuidas sa mõistad Goethe ütlust „See, kes ei oska arvestada möödunud 3000 aastaga, elab vaid peost suhu“? Mis sa arvad, kas inimkond on järginud Goethe ütlust? Põhjenda oma arvamust. Milliseid kultuuri või kultuursuse/ kultuuritusega seotud ütlusi veel tead? Kommenteeri ka neid tänapäeva seisukohalt.
  • Milliseid ajastut iseloomustavaid motiive on teoses? Missuguseid ajastule omaseid tõekspidamisi väljendab tegelaskõne?
  • Missugused on sinu arvates olulised eesti rahvuskirjanduse teosed, mis võiksid ajast aega lugejaile huvi pakkuda? Mõtle ka raamatutele, mida lugesid või sulle loeti, kui olid väike. Koosta nimekiri. Töötage edasi rühmades. Koostage nimekirjade põhjal ühine raamatute loetelu. Põhjendage suuliselt oma valikut. Koostage rühmatööde põhjal klassi ühine nimekiri eesti rahvuskirjanduse TOP-10. Leidke üheskoos iga teose puhul kolm põhjust, miks see peaks kuuluma eesti kirjanduse kullafondi.
  • Arutle selle üle, kas ja miks on kirjandust inimesele ja ühiskonnale vaja, missugune  roll oli varem ja on tänapäeval kirjandusel, kas ja kuidas on arvutiajastul kirjandus ja lugeja muutunud.
  • Viimaste aastate eesti kirjandust iseloomustab memuaristika rohkus. Uuri, mida tähendavad järgmised mõisted: autobiograafia, biograafia, memuaarkirjandus, omaelulooline kirjandus, mälestuskirjandus. Missugused neist on sünonüümsed? Nimeta memuaarteoseid, mida oled lugenud. Kasuta raamatukogude või -kaupluste veebipõhiseid otsingusüsteeme ja nimeta neid mälestuskirjanduse teoseid, mis võiks sulle huvi pakkuda. Põhjenda valikut.

 

Kirjandusteose teksti struktuuriosade suhete ja tähenduste uurimine

  • Muuda teksti struktuurielemente, nt tegevust iseloomustavaid tunnuseid (nt aeg ja ruum), jutusta lugu uuesti.
  • Kirjuta tekstile uus lõpp, nt halvasti lõppev variant tekstile, mis tegelikult õnnelikult jätkub, ja vastupidi.
  • Muuda teksti kompositsiooni, nt alusta loo rääkimist lõpust.
  • Kirjuta teksti ülesehitust järgides oma tekst. Laienda tegevuse arengust lähtuvalt teose struktuuri – tegevuse luustikule liha pealekasvatamine.
  • Korrasta lõigud, mis on teksti koostajal segamini läinud. (Mõni lõik võib üle jääda, mõned varieeruda jne).
  • Katkesta teksti lugemine, mõtle, kuidas võiks lugu edasi minna, lõppeda. Kirjuta kaks lõppu, üks hästi ja teine halvasti lõppev.
  • Tuleta meelde muinasjutu tunnused. Loe uuesti üle oma lapsepõlve armsaim muinasjutt ning uuri selle vastavust muinasjutu üldistele seaduspärasustele.
  • Meenuta mõnd oma elus ette tulnud olukorda, kus sa oled kogenud hirmu, häbi, nördimust või viha, oled millestki innustunud või enda üle uhke olnud. Meenuta, kus ja millega seoses sa seda kogesid. Kirjuta endast ja oma kogemusest ulmejutustus. Vaata iseennast ja endaga toimunut kõrvalt: kirjuta 3. isikus, kasutades kõiketeadja jutustaja vaatepunkti. Täienda toimunut ulmekirjanduse arsenali kuuluvate motiivide ja detailidega.

 

Kirjandusteksti analüüs jutustuse seisukohalt: loo aeg ja tegevuskoht, tekstiruum, süžee ja faabula seosed, narratiivsus

  • Muuda teksti nii, et esitad selle kellegi teise silme läbi toimununa, nt minavormis, välja mõeldud tegelase või  olemasoleva tegelase fookusest nähtuna.
  • Laienda tegelastevahelist dialoogi või dialogiseeri kogu tekst.
  • Mõtle välja kiri, mille tegelased oleksid võinud teineteisele saata, või kirjuta selline kiri, mille lähetaksid mõnele tegelasele oma nimel.
  • Kirjuta mõne tegelase päevikulehekülg.
  • Mõtle välja tegelase sisemonoloog.
  • Visanda ühe tegelase elulugu.
  • Esitle tegelast minavormis, karakteriseeri teda, lähtu tegelase sisemisest minast või teksti aegruumist.
  • Kirjuta lugu, mis oleks eellooks tegelasele.
  • Mõtle ise välja mõni tegelane ja lase tal kohtuda teksti tegelastega.
  • Korralda kohtumine, kus saavad kokku erinevate lugude tegelased.
  • Võta tegelane välja oma aegruumist ja pane ta tegutsema teise keskkonda.
  • Mõtiskle selle üle, milline on tegelase asjademaailm. Kirjuta talle soovitus, millest ta võiks loobuda ja mida teisiti kasutada.
  • Analüüsi kirjandusteose peategelast järgmise skeemi alusel:
  • bioloogiline aspekt: tegelase päritolu ja välimus;
  • psühholoogiline aspekt: mõtted, soovid ja lootused, mis suunavad tema käitumist. Tegelase suhe iseendaga: enesehinnang, suhtumine minevikku ja tulevikuootused, oma käitumise motiivide teadvustamine, sisekonflikt;
  • sotsiaalne aspekt: tegelase ühiskondlik positsioon (amet, elukoht, varanduslik seisund, klassikuuluvus). Mida peab tegelane elus oluliseks, mida väärtustab? Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased, kuidas tema suhtub teistesse?
  • kujundlik aspekt: mida ütleb tegelaskõne tegelase kohta, kujundid, mille abil kirjanik tegelast iseloomustab.
  • Analüüsi looduskirjelduste osa novellis: kuidas need aitavad edasi anda tegelase hingeseisundit, püüdlusi, tegevuse pingestumist.
  • Kirjuta loole uus või jätkuv lõpp.
  • Visanda tekstis kirjeldatud sündmustele eellugu.
  • Kirjuta loo ühe võtmesituatsiooni põhjal tekst, anna sellele stseenist, olukorrast, karakterist vms lähtuv kuju.
  • Algusel ja alustamisel on meie teadvuses eriline roll – inimesed väärtustavad asju ja nähtusi, millel on algus ja lõpp. Küllap seepärast otsitakse oma juuri, peetakse riigi ja iseenda sünnipäeva, meenutatakse koolitee algust, peetakse koolilõpupidusid jne. Kõik maailma rahvad tunnevad ka maailmaalguse müüte ning räägivad lugusid maailma lõpust. Mõtle, milliseid algusi ja lõppe on sinu elus ette tulnud. Kuidas nad on omavahel põimunud? Miks on need sulle olulised? Kõnele, joonista või kirjuta sellest.
  • Loe läbi luuletus. Joonista lehele selles luuletuses kujutatud tekstiruumid ja iseloomusta neid mõne sõnaga. Pane tähele, missugused on luuletuse ruumisuhted. Millise tähenduse need luuletusele annavad? Missugused sõnad või read kannavad erilist emotsionaalsust? Kuidas need mõjutavad luuletuse mõistmist?
  • Selgita, kuidas on seotud teksti süžeelisusega piiri mõiste.
  • Teoses võib piiriks olla ka sündmus, mille toimumise järel hakkab tegelane teistmoodi maailma mõistma, käituma, oma tegevust eesmärgistama. Arutlege rühmas viimati loetud teose põhjal, millised on selles olevad sündmustepiirid ja kuidas need tegelaste toimimist muutsid.

 

Võtmesõnade lahtimõtestamine; oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine; tekstist olulise leidmine; teabe struktureerimine ja graafiline kujutamine

  • Kirjuta kirjandusteksti lugemisel tekkinud assotsiatsioonid märksõnade abil üles, jätka oma mõtete väljendamist defineerides, joonistades, reklaamklippi luues või muul moel.
  • Koosta tekst, lähtudes pealkirjast või võtmesõnadest.
  • Kirjuta esseest välja sinu arvates kolm kõige olulisemat mõtet. Vali üks nendest ja kirjuta seda jätkates lühike arvamus. Pealkirjasta kirjutis ise.
  • Iseloomusta tegelaste väärtushoiakuid. Visualiseeri oma vastus graafiliselt.
  • Sõnasta tegelaste peamised probleemid, tsiteeri ja refereeri oma väidete kinnitamiseks teksti.
  • Arutle teksti põhjal, kuidas kirjandus avab ja väljendab maailma, loob uusi seoseid; missuguseid väärtusi kirjandus vahendab, kuidas inimest toetab; kuidas kirjandus kujundab esteetilisi ja eetilisi tõekspidamisi.
  • Loe luuletusi, vali neist üks või mitu ja joonista luulepilt: illustratsioon, koomiks, reklaam, kollaaž või muu visuaalne nägemus. Võid luuletust illustreerida ka sobiva fotoga või animeerida (vt nt DVD-d „Must lagi“). Võta nägemise kõrval appi ka teised meeled.

 

Teabe võrdlemine ja vastandamine, ühiste ning eriomaste joonte esiletoomine

  • Lühenda, kontsentreeri teksti, jäta sellest välja kõik liigne.
  • Joonista lehele modernismi sümbol: modernism kui peata rõõmus hulkur; hirmunud vaba hulkur, rõõmus tundmatu hulkur, hirmunud tundmatu hulkur suurlinnas.
  • Milliseid raamatuid loed sina? Liigita need endale sobival moel ning nimeta nende ühis- ja eritunnused.
  • Uurides Kreutzwaldi eepost “Kalevipoeg”, Dostojevski romaani “Kuritöö ja karistus” ja Shakespeare´i tragöödiat “Hamlet”, võime märgata, et esmapilgul täiesti erinevates teostes on üsna palju sarnast. Kalevipoeg, Raskolnikov ja Hamlet on hingesugulased, keda seob saatuslik veresüü motiiv. Ei Hamletil ega Kalevipojal pole oma nime – esimene neist on oma isa nimekaim, teine vaid Kalevi poeg. Kumbki neist pole oma isa väärilised ega suuda hoida riiki, vaid mängivad selle maha. Mis seob veel nimetatud tegelasi?
  • Võrdle postmodernset kirjandust modernsega. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkad?

 

Tekstidevahelise seose leidmine narratiivis, kompositsioonis, tegelastes, episoodides, motiivides, üksiksõnades, fraasides; arhitekstuaalsed seosed tegelastüüpides, süžeedes,  motiivides, väljendites

  • Kujutle, et sinu kirjanduslikke katsetusi harrastav sõber kavatseb kirjutada ühe tuntud teose põhjal uue, muundatud teksti, aga ta ei tea, kuidas seda teha. Anna talle nõu. Selleks kirjuta lühike kokkuvõte, kus selgitad, mis on alusteksti teisendamine ja jäljendamine, missuguse žanri ta võiks valida ja mida veel silmas pidada.
  • Arutlege rühmas, millist teose episoodi teine teos travesteerib; kuidas muutuvad sündmused, tekstiruum, aeg, tegelased, stiil jms.
  • Loe läbi veel mõni antiigimotiividel kirjutatud luuletus. Missuguseid intertekstuaalseid seoseid märkad?
  • Leia teoste süžeede, tegelastüüpide, motiivide, väljendite arhitekstuaalseid seoseid.
  • Loe läbi Mati Undi “Lõvi Jasmiinide all”. Kas võib öelda, et see on lugu esiemast, ürgemast ja tema tarkusest, mida me ära ei tunne. Millest lugu sulle veel räägib? Kas ja kuidas see lugu seostub sinu eluga?
  • Teisenda tekst teise žanrisse: koosta paralleeltekst, nt luuletuse põhjal samasisuline jutustus või kuulutus, kirjuta uudise põhjal jutustus, kirjuta teksti põhjal kuuldemäng või filmistsenaarium.
  • Kirjuta tekstile sisuline vastandtekst, nt idüllilise loodusluuletuse kõrvale reostusest kõnelev lugu. Loo teksti kontratekst nii, et muudad teksti sisu vastupidiseks.
  • Kirjuta teksti põhjal paroodia.
  • Loo kaks-kolm erinevat liiki teksti, milles sisalduksid järgnevad sõnad: mägi, järv, kalur, part, latikas, surnu, kallas, vesi, nuumsiga, tee. Sõnade vormi võid muuta.
  • Leia kaks erinevat teksti (nt luuletus ja EE artikkel, novell ja õpikupeatükk, jutustus ja juhend, luuletus ja iseloomustus), mis kõnelevad ühest ja samast nähtusest, esemest, sündmusest, ja teevad seda erineval moel. Missugused on kahe teksti põhilised erinevused ja sarnasused?
  • Valige paaris töötamiseks üks märksõna, näiteks isamaa, ekskavaator, kärbseseen, suitsetamine, päikeseloojang. Kirjutage valitud teemal eri žanris lugusid: aforism, uudis, mõistatus, õnnitluskõne, reklaam, retsept, selgitus, naljajutt või -salm vm.

 

Eri stiilide ja allkeelte analüüs, nende segunemine kirjandustekstis

  • Laienda, täpsusta teksti, muuda see lopsakamaks, detailsemaks.
  • Jutusta tekst uuesti, muuda selle stiili ja/või adressaati. Viimistle teksti pealiskaudselt sõnastatud osa, kirjuta see teksti loogikast lähtuvalt valmis.
  • Lisa teksti sealt  kaduma läinud sõnad või laused.
  • Mitmed fraseologismid on seotud sõnaga märk: näiteks märk küljes, märgitud olema, märki minema, märki otsa ees kandma, märki tabama Mille või kellega seoses neid kasutatakse ja mida need tähendavad?

 

Kunstiteose poeetikaga tegelemine, oma lugemisoskuste, -eelistuste ja lugejaajaloo, erinevate lugejagruppide ning lugemismudelite uurimine

  • Nimeta kirjanikke, kellega oled isiklikult kokku puutunud. Mis mulje nad sulle jätsid? Mida sa nende elust ja kirjutatust mäletad? Kuidas nad on sind puudutanud? Kirjuta teemal “Koputus kirjaniku uksele”.
  • Kirjuta kirjanikule kiri, milles selgitad, kas ja miks oled/ei ole nõus tema seisukohtadega lugemise ja raamatute kohta. Kirjuta ka oma kogemustest seoses lugemise ja raamatutega.
  • Uurige rühmas töötades nais- ja meesautorite kirjandusteoste põhjal kirjutatud kriitikat, nt ühes üleriigilises ajalehes kuu aja jooksul ilmunud arvustusi: mitme mees- ja mitme naisautori teost on analüüsitud; mida on kirjanduskriitikud esile tõstnud nais-, mida meesautorite teostes; kas arvustuses on vihjatud ka autori soole, kuidas ja millises seoses; kas arvustuses on juttu lugejast ja tema soost, kuidas; kas analüüsitava teose probleemid on rohkem naisi või mehi puudutavad, millised need on; kas arvustatava teose tegelased on mehed või naised jne. Milliseid erinevusi märkad mees- ja naiskriitikute arvustuste stiilis, ülesehituses ja analüüsiaspektide valikus? Koostage eelneva põhjal kokkuvõte ja esitage see infotehnoloogia vahendeid kasutades klassile.
  • Mõni kirjanik ja tema teos saab lugejatele nii omaseks ja oluliseks, et seda võib võrrelda mõistujuttude koguga, mis on sama universaalne kui piibli tähendamissõnad või rahva oma mütoloogia. Seda loetakse, sellest kõneldakse, selles kujutatu omab tähtsust rohkem kui mõne lugeja jaoks. Siis võib öelda, et müüdiks on saanud raamat: selle sündmused, tegelased, selles kirjutatu. Missugused on tänapäevainimeste müüt-raamatud? Missuguseid erinevaid valdkondi need kajastavad (nt äriõpetus, eneseabi raamatud, huumorikogumikud, keeleõpikud, ilukirjandusteosed)? Võimalusel küsige erinevate elualade esindajatelt või eri vanuses inimestelt, missuguseid raamatuid nende ringkonnas on trendikas lugeda. Otsige neile küsimustele vastuseid koos pinginaabriga. Missugune on sinu enda kõige olulisem raamat? Võrrelge saadud tulemust neljaliikmelistes rühmades. Koostage klassi müüt-raamatute nimekiri. Tutvustage võimalusel mõnda neist klassis.
  • Loe luuletust tähelepanelikult. Jälgi oma lugemist ja arusaamist: mida tundsid lugemise ajal, missugused seosed ja mõtted tekkisid. Pane oma kogemus 4–5 reaga kirja. Jätka samamoodi teiste luuletustega. Mis luuletus sind kõige rohkem puudutas? Miks?
  • Koosta kõne teemal “Oskuslik lugemine – mida ja kuidas lugeda?”. Koosta oma esinemise teeskava: sõnasta viis teesi ehk väidet, mille põhjal kavatsed rääkida.
  • Kas ja mille poolest on tänapäeva lugejad muutunud? Võrdle näiteks enda ja kümme aastat tagasi gümnaaiumi lõpetanute  lugemiseelistusi ja -kogemusi. Koosta tänapäeva lugejate tüübinimekiri ja iga tüübi lühike kirjeldus.
  • Meenuta oma viimast kirjutamise kogemust. Mida on selleks vaja, et teksti loomine õnnestuks? Püüa ennast asetada kirjaniku rolli ja mõtle, millistel eeldustel sünnib huvitav lugu või luuletus.