Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis võeti läbivad teemad põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas kasutusele juba 1996. aastal. 2002. aastal rakendunud uues õppekava versioonis kirjeldati eelmisega võrreldes üsna sarnast teemade ringi. Siis kuulusid sinna „Keskkond ja säästev areng“, „Tööalane karjäär ja selle kujundamine“, „Infotehnoloogia ja meediaõpetus“ ning „Turvalisus“. Kui 1996. aasta õppekava kirjeldas läbivaid teemasid võrdlemisi napilt ning ilmselt võis neist vähemalt osade puhul eeldada soovi kiirelt juhtida õppetöös tähelepanu uute oluliste valdkondade õpetamisele aineõppe kõrval, siis 2002. aasta õppekavas on läbivate teemade roll ja seosed kooli õppetöö erinevate aspektidega enam läbitöötatud ning nende teemade osas on väljatoodud ka selgepiirilisemad eesmärgid ja sihiks seatud pädevuste kirjeldused. Mõlemad õppekava versioonid nägid ette läbivate teemade käsitamist erinevates õppeainete ning nende eesmärkide saavutamist eri õppetöö osade sünergia läbi. Näiteks 2002. aasta õppekava, käsitledes läbivaid teemasid ühe olulise integratsiooni vahendina, kirjeldab otseselt eri teemade seosed õppekava üldiste eesmärkide ja õppeainepädevustega.
Seega on 1990-ndate aastate teisest poolest Eesti üldharidusõpingute korraldamisel kasutatud läbivaid teemasid nii õpetuse kaasajastamiseks kui õppetöö erinevate osade soovitud koosmõju määratlemiseks samasugusel viisil nagu seda tehti samal perioodil mitmete arenenud riikide uuendatud õppekavades. Läbivate teemade kasutuselevõtmine ei tähenda ainuüksi muudatusi õppekava tekstis. Oluline on propageerida uute sõnumite levitamist, luua õppematerjalid ja – vahendid, kujundada võimalused vajaliku oskusteadmise kujundamiseks ja levitamiseks jms. Seni kasutatud läbivate teemade osas saab tuua mitmeid häid näiteid nii loodushariduse, infotehnoloogia – ja karjääriõpetuse vallas, kus erinevate asutuste, projektide ja võrgustike kaudu ressursse vahendades on suudetud luua koolides kasutatavaid vahendeid, koolitada õpetajaid või kujundada otse õpilastele suunatud õpivõimalusi. Samuti on koolides kujunenud omad tavad läbivate teemade käsitlemiseks. Samas tuleb tõdeda, et siiani ei ole erinevate läbivate teemadega seoses toimunud arendustegevusi tervikuna täpselt koordineeritud ning puudub küllaldane ülevaade koolide tegevuse kohta teemade rakendamisel ja sealjuures saavutatud tulemustest. Seda laadi teavet on siiani võimalik saada pigem eraldivõetult kindla teema kohta, kas siis arendustöid suunavast keskustest, sama valdkonna ekspertidelt või ka mõningatest uuringutest, mis on seni keskendunud pigem üksikute teemade õppetöös kaasamise viiside selgitamisele.
Käesoleval aastal kinnitatud põhikooli õppekavas esitatud läbivate teemade õppe- ja kasvatustöös käsitlemise põhimõtete ja teemade endi määratlemisega asuti Tartu Ülikooli õppekava arenduskeskuse juures tegelema 2005. aastal, mil alustati konsultatsioone erinevate alade ekspertidega, et selgitada kasutatavate teemade ajakohasust ja seatud nõuete sobivust koolipraktikas. Samuti keskenduti nii Eestis kui rahvusvaheliste organisatsioonide arengukavadele ja haridussüsteemide ülevaadetele ning neis toodud soovitustele üldharidusõpingute eesmärkide ja valdkondade kohta. Väga oluliseks osutus suhtlemine võimalike uute läbivate teemade vallas juba vastavasuunalisi õppetegevusi Eestis tutvustavate organisatsioonide esindajate ning ekspertidega. Siiski ei leidnud 2006. a. koostatud projekt kohest kasutamist ning töö viidi lõpule hiljem samas kohas, mis oli saanud uue nime – Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. Arendustegevuse teostamiseks loodi keskuse juures ekspertidest töögrupp kuhu kuulusid Piret Jamnes, Imbi Henno, Annika Remmel, Epp Vodja, Annika Kommsaar, Kardi Ugur, Mart Laanpere, Urve Sellenberg, Maie Alas, Pille Valk ja Olga Schihalejev.
Läbivaid teemasid on põhikoolis õppekavas senise nelja asemel kaheksa:
- „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine―,
- „Keskkond ja jätkusuutlik areng―,
- „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus―,
- „Kultuuriline identiteet―,
- „Teabekeskkond―,
- „Tehnoloogia ja innovatsioon―,
- „Tervis ja ohutus―,
- „Väärtused ja kõlblus―.
Teemade lõplik nimekiri moodustus Eesti ja teiste riikide õppekavades toodud aineüleste elementide võrdluste ja õpetajate hulgas läbiviidud uuringu põhjal ning eri valdkondade eksperte ühendanud läbivate teemade töögrupi omavahelise koostöö tulemusel. Seekordsel õppekava muutmise ettevalmistamisel püüti pöörata suurt tähelepanu tehtava töö lähtekohtade määratlemisele ning visiooni loomisele läbivate teemade rakendamisest. Selleks, et tagada läbivate teemade osas tehtavate muudatuste otstarbekus ja sihipärasus, olid arendustegevuse eesmärgid järgmised:
- haarata läbivate teemade loendi kaudu õppekavasse tänases ühiskonnas aktuaalsed teemad, mille käsitlemine ei ole võimalik konkreetsete õppeainete raames;
- leida lahendus probleemile, kus läbivate teemade õppetegevusse integreerimine on ainekavade tasandil vähemärgatav ning nõuab õpetajatelt suurt lisatööd;
- muuta läbivate teemade roll õppekavas paremini määratletuks nii õppekava erinevate komponentide suhtes kui ka kooli õppetegevuse erinevate komponentide suhtes;
- luua eeldused läbivate teemade sisukale rakendumisele koolis.
Nende eesmärkide järgmise tagamiseks peeti vajalikuks (a) määratleda läbiva teema roll õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ning eritleda viisid, mille kasutamine kooli poolt läbiva teema rakendamisel toetaks soovitud tulemuste saavutamist, (b) võtta arvesse erinevate riikide vastava ala kogemused ning (c) seostada õppekava eelnõu koostamise perioodil läbivate teemadega tehtav töö ainekavade arendustööga. Läbivate teemade funktsionaalse rakendamise võimaluste määratlemiseks viidi läbi analüüs, mille tulemusi kajastati artikli näol (vt Harro-Loit, Kello; Ugur, Kõiv, Luisk, 2007). Selle töö tulemusel võeti tegevuse aluseks järgmised lähteseisukohad:
- pädevuste kujundamiseks on vaja kooli õppekavas jõuda üle ainepiiride: õpitakse kogu õpikeskkonnas (õppevara, vahetund, kogu kooliruum);
- läbiv teema ei saa olla asi iseeneses, näiteks mingi uue õppesisu lisamise viis, vaid peab olema vahend, mis aitaks õpilaste koormust vähendada efektiivsuse tõstmise (sünergia loomise) abil ning võimaldaks arvestada pädevuste vajalikkust kiiresti muutuvas ühiskonnas.
Ühtlasi võeti töös arvesse, et kaasaegne õppeprotsessi kavandamine tähtsustab eesmärke õppesisu kõrval ja on orienteeritud seatud väljundite saavutamisele, vaatab tulevikku, toetub integratsioonile ja partnerite vahelisele koostööle (nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori institutsioonid), ning säilitab avatuse arendustegevusele.
Arvestades neid raamtingimusi, kirjeldati kõiki läbivaid teemasid avades iga teema sisu järgmiste märksõnade kaudu: (1) õppeaine eesmärkidega seonduv, (2) õppesisuga (teemakäsitlused) seonduv, (3) õpitulemuste ja hindamisega seonduv (kohustuslikud – ja valikained), (4) kogu koolikeskkonnaga seonduv (sh kooli igapäevane tegevuskorraldus ning ainetevaheliste projektide ja uurimustega seonduv), (5) tunnivälise tegevusega seonduv, (6) koolivälise tegevusega seonduv (koostöö partner-organisatsiooniga, kooli roll kogukonnas). Sellisel viisil läbitöötatud rakendmaisvõimaluste kirjeldused peaksid aitama paremini mõista iga läbitöötatud teema toimimist koolis tervikuna.
Ainekavade töörühmadele viidi 2008-2009 läbi neli tööseminari, mille sihiks oli vahendada teadmisi läbivate teemade käsitlemisvõimalustest ainekavades, neid analüüsida ning selgitada välja võimalikke murekohti läbivate teemade rakendamisel koolis. Samuti harjutati seminaridel õpitulemuste ning ainesisu seostamise meetodeid. Selle tulemusel arendati ja täiendati õppekava üldosa läbivate teemade lisa, koostati läbivate teemade õpitulemuste loend ning muudeti kohati ka teemade kirjeldusi. Läbivate teemade sisu ja taotlusi võeti arvesse nii ainevaldkonnakavade eesmärkide kui taotletavate õpitulemuste sõnastamisest. Ainekavade valmimise järel korraldas TÜ keskus ka nende retsenseerimise läbivate teemade rakendamise seisukohalt. Selle tulemusel tehtud ettepanekuid kasutati kavade täpsustamiseks.
Oluliseks suunaks praeguses läbivate teemadega seotud õppekavatöös on toetavate juhendmaterjalide koostamine. Kuigi mitme teema puhul on vähemalt osaliselt juba olemas sobivaid materjale, hõlmab uue õppekava teemade ring valdkondi, mis vajavad täiendavat tutvustamist ja koolis kasutamiseks soovitatavate lähenemisviiside kirjeldamist. Ka käesolev kogumik on koostatud ühena neist vajalikest tugimaterjalidest.
Andes soovitusi koolides töö korraldamiseks, on oluline omada ajakohast ülevaadet, kuidas läbivate teemad rakendamise erinevaid viise on seni õnnestunud kasutada. Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel on Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuses käivitatud rakendusuuring „Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegiad koolis―. Uuringus on võetud vaatluse alal 2002. aasta õppekava läbivate teemadega koolides tehtav töö. Põhieesmärgiks on uurida kooli kui terviku strateegiaid läbivate teemade käsitlemisel – kuidas koolid on korraldanud õppekava läbivate teemade õpetamiseainetundides ja kogu kooli tegevuses, milliseid struktuure on koolides selleks tarbeks loodud ning milliseid ressursse läbivate teemade õpetamine koolidelt nõuab.