Lana Randaru Töötukassa teenusejuht nõustamisteenuste alal
Karjäärinõustajate Ühingu juhatuse esinaine
Pärast põhikooli lõpetamist langetab õpilane esimese iseseisva teadliku otsuse. Kuna eeldatakse, et õpilane jätkab pärast põhikooli oma haridusteed järgmise taseme õppeasutuses, siis teeb ta valiku, mida, miks ja kus edasi õppida. Põhiharidus ei anna õpilasele piisavalt ettevalmistust tööturule sisenemiseks, seepärast keskendub karjääriõpetus selle haridustaseme lõpus karjäärivalikutele mis toetavad haridustee jätkamist.
Karjääriotsuste langetamiseks on vaja osata hinnata oma eeldusi õpinguteks ja hilisemaks töötamiseks valitud erialal. Seepärast on tähtis, et õpilane tunneks ennast, saaks aru tööturu olukorrast ja selle peamistest arengutest ning oskaks võtta vastu otsuseid.
Enesetundmine ja selle tähtsus karjääri planeerimisel
Enesetundmine algab isiksuseomaduste tundmaõppimisega. Isiksuseomadustega on tähtis arvestada nii õppimisvõimaluste, eriala kui ka töökoha valikul, sest isiksuslik sobivus tagab rahulolu tehtud valikutega. Õpilast suunatakse nägema, millistes valdkondades on tal enda isiksuseomaduste tõttu paremad eeldused hästi hakkama saada ja millistes võivad tekkida takistused.
Isiksuseomadused: temperament ja iseloom
Karjääriõpetuse käigus suunatakse õpilast arendama teadlikkust iseendast: milline on tema temperamenditüüp, iseloomuomadused, nende arendamise võimalused ja kuidas see seostub karjäärivalikutega. Temperamendiomaduste põhjal kujuneb iseloom ja iseloomuomadused võivad õpinguid ning töötamist nii soodustada kui ka takistada. Õpilased õpivad ära tundma nii oma isikupärast tulenevaid võimalusi kui ka tööalasid, mille nõuetele nad teatud põhjustel ei vasta.
Karjääriõpetus peaks kujundama õpilastes järjekindlust ja põhjalikkust kõrvuti loovusega, mis koos aitavad tööülesannetega hakkama saada ning kohaneda olukordadega tööturul ja muus elus.
Isiksuseomadused: väärtused, vajadused, emotsioonid
Väärtussüsteemi kaudu õpib inimene tähtsustama olulist ja eristama seda ebaolulisest. Õpingud ja töötamine on elus tähtsal kohal ning seda saab karjääriõpetuse kaudu rõhutada.
Põhikooliõpilaste väärtussüsteemi on võimalik karjääriõpetuse kaudu kujundada ja noortele näidata, et elus ja karjääriteel hakkama saamiseks on oluline väärtustada põhilist (nt sõprus, perekonna turvalisus, eneseteostus).
Kui õpilane ei tunne emotsionaalset seost enda tegevusega, siis on tal raske ennast eesmärgi saavutamise nimel kokku võtta. Nii positiivsete kui ka negatiivsete tundmuste väljendamine on loomulik. Negatiivsete emotsioonidega on võimalik hakkama saada, kui neid õpitakse juhtima. Enda emotsioonide tundmine aitab vältida impulsiivseid tegusid ja valesid valikuid, sealhulgas haridustee ning tööga seotud eksisamme.
Isiksuseomadused: võimed, huvid ning üld- ja erioskused
Põhikooli lõpetajatele on väga tähtis teema õpingute jätkamine ja sellega seoses enda võimete tundmine ning nende arendamise võimalused. Näiteks kui õpilasel on ülekaalus keelelised võimed ja samas tagasihoidlikud matemaatilised võimed, siis seda teades saab ta arvestada, et reaalainete omandamisel tuleb tal pingutada.
Tööandjad pööravad suurt tähelepanu meeskonnatööle, mille käigus tuleb suhelda erinevate inimestega. Seepärast on suhtlemisoskuse arendamine oluline. Kõrvuti arusaamaga üldoskuste (nt suhtlemisoskus) vajalikkusest kujunevad õpilasel teadmised selle kohta, milliseid erioskusi (nt kindlate arvutiprogrammide tundmine) nõuab tema tulevane amet. Koolis on oluline kasutada võimalusi huvidega tegelemiseks, sest huvitegevusest võib kasvada välja eriala ja õnnestunud tööalane karjäär.
Minapilt ja enesehinnang
Minapildi suhteline stabiilsus toetab noore inimese väljakujunemist ja eneseteostust. Kõik teadmised enda kohta on aluseks minapildile ja enesehinnangu kujunemisele. Selles vanuses õpilaste enesehinnang on veel väga habras ja vajab väljakujunemisel toetust ning julgustust. Tänu enda isiksuseomaduste tundmaõppimisele karjääriõpetuse käigus suudab õpilane toetuda karjääri planeerimisel oma tugevatele külgedele. Õpilane on teada saanud ka enda nõrkused ja oskab neid vajaduse ning võimaluse korral ületada.
Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus karjääri planeerimisel
Karjääriõpetuse käigus saab õpilastes kujundada teadmist, et Eesti majandust ja sellega seotud tööturgu mõjutab rahvusvahelinemajandus ning selle muudatused. Ei ole olemas eraldatud majandusruumi.
Põhikooli lõpus ei ole inimene tihtipeale nii küps, et oskaks põhjendatud valikuid teha. Siinjuures on oluline rõhutada, et igaüks teeks valiku enda võimete ja õpitulemuste järgi, mitte ei läheks õppima sinna, kuhu lähevad sõbrad. Õpingute jätkamise teema juures on tähtis selgitada õpilastele, mis kaasneb koolihariduse katkemisega. Samas on noorel hea teada, et mingil põhjusel katkenud õpinguid saab jätkata tänu sellele, et haridussüsteem on piisavalt paindlik.
Muutuv tööturg: hetkeolukord, suundumused, prognoosid, tööandjate ootused, töösuhteid reguleerivad õigusaktid
Tänapäeva tööturg on pidevas muutumises. Erialad ja ametid muutuvad: mõni eriala saab uue sisu (nt trükitööde tegemisel kasutatakse nüüd arvutiprogrammide abi), mõni kaob hoopiski. Õpilastel kujuneb tööturust ja selle arengusuundadest realistlik pilt, mis aitab teha valikuid ning ületada ajuti esinevaid raskusi.
Õpilased saavad karjääriõpetuse käigus ettevalmistuse, et oma tööelu jooksul toime tulla mitmete rollidega (ka töötuna).
Kõigis majandussektorites on suurenenud nõudlus kvalifitseeritud, heade ja mitmekülgsete kutseoskustega (nt oskab telereid parandada, hästi suhelda, hästi autot juhtida ja valdab võõrkeeli) töötajate järele, kes on tööandjale lojaalsed. Oluline on õpilastel näha seda, millised võimalused avanevad pärast hariduse omandamist tööturule sisenedes. Võib juhtuda, et õpitud amet annab väga vähe võimalusi tööd leida ja selle nimel tuleb kõvasti pingutada.
Töösuhteid reguleerivad õigusaktid. Õpilased omandavad karjääriõpetuse käigus põhilised teadmised töösuhteid reguleerivate õigusaktide olulisemate punktide kohta (nt millised on töötaja õigused ja kohustused).
Põhikooli lõpetajale tuleks tutvustada töölepingu liike ja tuua välja nende erinevused, sest siis ta on teadlik töölepingu sõlmimise vajalikkusest ja erinevate lepingutega seotud sotsiaalsetest garantiidest.
Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon
Tööjõuturg võib olla olenevalt ajast erinevas arengujärgus: perioodid, mil valitseb tööjõupuudus, võivad vahelduda tööpuuduse perioodidega. Õpilased mõistavad tööjõuturu muutumist ja selle põhjusi.
Õpilased oskavad näha, milliste omadustega töötajate järele on nõudlust ja kas need omadused on neil olemas või saab neid omadusi arendada (pühendumus, kaasamõtlemine tööandja eesmärkide saavutamisele jms). Õpilased mõistavad karjääriõpetuse käigus, et konkurents on tänapäeva tööjõuturul loomulik olukord ja omandavad oskusi konkurentsitingimustes hakkamasaamiseks. Õpilased teadvustavad hariduse omandamise olulisust ja enda pideva arendamise vajalikkust elukestva õppe käigus, sest see aitab paremini töökohta leida ja olla valmis ümberõppeks.
Tänapäeval ei taga ükski haridustase pärast kooli lõpetamist automaatset rakendust tööturul. Üldharidus on põhi, millele tuginedes on võimalik edasi õppida ja ühiskonnas tulemusliku rakenduse leidmiseks omandada eri-, kutse- ja ametialane ettevalmistus.
Tähtis on rõhutada elukestvat õpet ja seda, et kooliõpingute lõppemisega õpingud läbi ei saa. Elu jooksul võib inimene juurde või ümber õppida ja omandada hoopis uue eriala. Rääkides põhjustest ehk motivaatoritest, miks inimesed töötavad, mõeldakse enamasti ennekõike järgmist: palk, füüsiline ja emotsionaalne kliima ettevõttes. Karjääriõpetuse käigus õpitakse tähtsustama sisemist motivatsiooni, sest oluline on endas leida soov panustada valitud töökohta.
Majandustegevusalad, kutsed, ametid, kutsestandardid: elukutsete ja ametite liigitamine
Karjääriõpetuse käigus tutvuvad õpilased majandustegevusaladega, kutsete ja ametite süsteemiga. Õpilased hakkavad väärtustama oskust leida informatsiooni nii www.rajaleidja.ee ametite andmebaasist kui ka mujalt, sest sealt saadud teadmised on olulised järgnevate karjäärivalikute tegemiseks.
Eesti majandustegevusalade kohta saab informatsiooni Statistikaameti kodulehelt www.stat.ee.
Ühel kindlal tegevusalal töötamiseks on vaja enamasti kutsealast ettevalmistust ja eeldusi. Tööturul ei pruugi samade elukutsete järele pidevat vajadust olla ja varem omandatud kvalifikatsioon võib osutuda kasutuks, sest uued nõuded eeldavad uusi oskusi.
Teise kutse omandamine osutub üha sagedamini möödapääsmatuks. Karjääriõpetuse käigus mõistavad õpilased, et elukutsete ja nende omavaheliste seoste tundmine on eeldus, mis võimaldab muutuvates oludes eluteed planeerides teha uusi valikuid.
Kutseteadmised, -oskused ja vilumus omandatakse õppides ning vastaval kutsealal töötades.
Õpilased omandavad teadmise, et kutsetunnistuse saamiseks tuleb teha kutseeksam ja selle tegemiseks vajalikud nõuded on kirjas kutsestandardis.
Haridustee: erialad, haridussüsteem, formaalne ja mitteformaalne haridus, hariduse ning tööturu vahelised seosed
Õpilane saab karjääriõppe käigus teada, millise taseme haridus on tal praegu ja põhikooli lõpetades. Tähtis on noortele näidata hariduse jätkamise võimalusi ja tutvustada haridussüsteemi, et noor teaks, millised õppimisvõimalused on ja millistele inimestele need sobivad.
Noor saab haridusteed pärast põhikooli jätkata
- üldkeskhariduse suunal,
- kutsekeskhariduse suunal,
- täiskasvanute gümnaasiumis.
Eesti haridussüsteem on avatud ja igalt tasemelt saab edasi liikuda. Selleks, et leida endale sobiv eriala, õpivad noored kasutama veebilehte http://www.rajaleidja.ee, kus on olemas kutsehariduse ja kõrghariduse erialade loend.
Õpilased teadvustavad karjääriõpetuse käigus, et paljud teadmised, mis omandatakse väljaspool kooli või huvitegevuse käigus, võivad olla abiks erialavalikul ja tulevases tööelus.
Õpilased õpivad analüüsima enda põhikoolijärgseid valikuid selle alusel, millised õppeained neile rohkem ja ka vähem huvi pakuvad ning millistes õppeainetes on neil paremad teadmised. Õpilase hinnang peaks olema realistlik, et ta ei ehitaks õhulosse või ei alahindaks ennast. Noorte tähelepanu tuleks juhtida sellele, et heade tulemuste saavutamine koolis aitab tänu tööharjumusele ja saavutustahtele soovitud tulemusteni jõuda ka töös.
Hariduse ja tööturu vaheliste seoste kirjeldamisel on Eestis aluseks võetud ametite klassifikaator ISCO 88 (International Standard Classification of Occupations), seetõttu on oluline anda õpilastele ülevaade vähemalt selle klassifikatsiooni pearühmadest ja suunata neid soovi korral alarühmadega põhjalikumalt tutvuma veebiaadressile http://www.rajaleidja.ee.
Mida rohkem on noorel informatsiooni ja sellega ümberkäimise oskust, seda edukam on ta valikute tegemisel.
Soorollid ja ametid
Soolise võrdõiguslikkuse printsiip karjääriplaneerimisel tähendab seda, et valikuid saab teha enda soovide ja eelduste järgi ning valida saab ka neid elukutseid, mis traditsiooniliselt on olnud sooliselt eelistatud. Näiteks naine võib soovi korral töötada torulukksepana ja mees meditsiiniõe ametikohal. Karjääriõppes õpetatakse sallivust ja valikuvabadust. Tutvustatakse erinevaid ameteid, et õpilasel oleks võimalik valik teha sobivuse järgi. Räägitakse ka ametitega seotud terviseriskidest, et nii mehed kui ka naised teaksid valikuid tehes, milliste riskifaktoritega tuleb neil kokku puutuda.
Planeerimine ja otsustamine
Karjääri planeerimine on tänapäeval pidev protsess. Olles ühe valiku langetanud, on tihtipeale vajadus keskenduda uutele, järgmistele sammudele. Õpilased mõistavad, et kuigi põhikooli lõpus tuleb esmalt valida oma võimetele vastav haridustee, on ka edaspidises elus vaja valmis olla pidevateks muutusteks, enesetäiendamiseks ning vajaduse korral ka ümberõppeks. Planeerimise ja otsustamise teema käsitlemise lõpus koostab õpilane isikliku karjääriplaani. Selleks, et leida oma võimetele, teadmistele ja loomuomadustele sobiv eriala, peab õpilane tegema endas ühe põhjaliku ekskursiooni. See tähendab endale sadade küsimuste esitamist, varem täidetud töölehtede ülevaatamist, nendest kokkuvõtete tegemist.
Karjääri planeerimine kui elukestev protsess: otsustamine ja seda mõjutavad tegurid, otsustamisraskused, karjääriinfo allikad, info otsimine, alternatiivid, sundvalikud, muutustega toimetulek, karjääriinfo, karjäärinõustamine
Karjääriõpetuse käigus omandatud teadmistele tuginedes saavad põhikooli lõpetajad vastu võtta otsuseid edasiste karjäärivalikute tegemiseks. Õpilased teadvustavad, et otsustamine on kõige lihtsam ja tulemuslikum siis, kui on piisavalt informatsiooni nii enda isikuomaduste, tööturu kui ka õppimisvõimaluste kohta. Noor inimene saab siin tugineda oma võrgustikule, kuhu kuuluvad pere, sõbrad ja karjäärispetsialistid. Karjääriõpetuse käigus leitakse sobivad otsustamise viisid (kas kaalutletud või kiired otsused), kuidas seostada enda kohta teadaolevaid asjaolusid võimaliku tulevase töise tegevuse ja selleks ettevalmistavate õpingutega.
Õpilased teadvustavad muutustega kohanemise vajalikkust, sest tööturu muudatused seavad pidevalt nende ette väljakutseid ja võimalusi. Siin on tähtis, et noor näeks nii enda aktiivsuse olulisust kui ka võimalust saada abi lähedastelt ja karjäärispetsialistidelt.
Õpilased oskavad kasutada nii elektroonilisi kui ka paberile trükitud karjääriinfo allikaid. Peamine elektrooniline teabeallikas on www.rajaleidja.ee, mille kasutamist õpetatakse karjääriõpetuse tundides. Ka karjääriinfo spetsialistide ja karjäärinõustajate võrgustiku kohta on võimalik infot saada Rajaleidja portaali vahendusel.
Õpilased tutvuvad oma kodukohale kõige lähema karjäärispetsialistide võrgustikuga, sest sealt saavad nad vajaduse korral abi otsida.
Isikliku karjääriplaani koostamine: elukestev õpe, karjäär, karjääri planeerimine, karjääriplaani koostamine, edu, elurollid, elulaad, õpimotivatsioon, vastutus, kandideerimisdokumendid
Kogu ainekursuse lõpetuseks koostab õpilane oma isikliku karjääriplaani, milles ta võtab arvesse kõik eespool õpitu: oma isikuomadused, oskused, huvid, väärtused, tööturu suundumused, haridusvõimalused ja isiklikud eesmärgid.
Õpilane teadvustab seda, et mitte ainult materiaalne edu ei ole edukuse kriteeriumiks. Tähtsad on huvitava alaga tegelemine, eneseteostus, uute oskuste õppimine ja nende kasutamine, head suhted ning perekonna heaolu. Noort õpetatakse nägema edukuse näitajana enda ette seatud eesmärkide saavutamist. Kiire edu on küllalt haruldane, edu nimel tuleb vaeva näha ja pingutada.
Õpilasi suunatakse arutlema elulaadi eri aspektide üle, seostama oma väärtusi, eeldusi ja reaalseid võimalusi tööturu tegeliku olukorraga, nägema valikute tegemisel alternatiive ning selle põhjal otsuseid langetama. Karjääriõpetuse raames saab õpilast valikute tegemisel toetada, kuid üks on kindel: valikud langetab ja vastutab nende eest ta siiski ise.
Õpilased tunnetavad hariduse tähtsust ning leiavad endale oma plaanide teostamiseks sobiva viisi – kas gümnaasiumi või kutsekooli. Selge siht silme ees peaks oluliselt suurendama ka õpilaste õpimotivatsiooni. Põhikooliõpilastele on oluline õpetada valmisolekut pidevõppeks, enesetäiendamiseks ja muutustega kohanemiseks.
Õpilasi tasub suunata mõtlema selle üle, kas ja kuidas elukestev õpe võib olla üheks lahutamatuks osaks isiklikus karjääriplaanis. Karjääri planeerimine kui läbimõeldud tegutsemine pärast põhikooli annab õpilasele kindlustunde ja tagab emotsionaalse stabiilsuse.
Põhikooli valikaineraamat KARJÄÄRIÕPETUS 2010