Tiina Trampärk SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse karjääriõppe spetsialist
Karjääriõpetuse ainekava näeb ette, et õppetegevust korraldades laiendatakse õpiruumi väljapoole kooli tavapärast õppekeskkonda: käiakse ettevõtetes ja järgmise taseme õppeasutustes, korraldatakse ainetunde arvutiklassis, muuseumis, looduskeskkonnas, näitustel jm.
Põhikooli riiklik õppekava omakorda rõhutab, et vaimne, sotsiaalne ja füüsiline õppekeskkond peavad toetama õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks ning õpikeskkonnad peavad toetama õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arengut. Põhikooli riikliku õppekava paragrahvis 6 on selgelt ja hästi kirja pandud, mida vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna toetava koosluse all mõistetakse.
Karjääriõpetuse tunde planeerides tuleb õpikeskkonna kavandamisel lähtuda ainekavas loetletud õpitulemustest. Kui teema „Enesetundmine ja selle tähtsus karjääri planeerimisel” õpitulemustena peab õpilane suutma analüüsida enda isiksust ja eristama oma tugevaid ning nõrku külgi, peaks klassiruumis valitsev õhkkond toetama kõigi õpilaste emotsionaalset heaolu. Seda tüüpi isiklikku informatsiooni avaldades ja analüüsides peab õpilane tundma end turvaliselt. Õpetaja ülesanne on siin kaasa aidata toetava ja ühistegevust soodustava õpikeskkonna kujunemisele. Juba esimestes ainetundides tuleks õppegrupis kokku leppida reeglid arvamuste aktsepteerimise, konfidentsiaalsuse, üksteise kuulamise jm kohta.
Teema „Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine” õpitulemuste paremaks omandamiseks on vaja õpilasi suunata kasutama asjakohaseid karjääriinfo allikaid. Otstarbekas on sellised tunnid pidada arvutiklassis või koostöös piirkondliku teabe- ja nõustamiskeskuse (TNK) karjääriinfo spetsialistiga.
Koostöö TNK karjääriinfo spetsialistidega on oluline selliste õpitulemuste saavutamiseks nagu „oskab leida tööturuinfot” või „tunneb tööturu üldist olukorda, teab prognoose jne”, sest nimetatud spetsialistid koguvad, analüüsivad ja vahendavad just sedalaadi infot. Alati on mõttekas eelnevalt asjaosaliste vahel läbi rääkida potentsiaalse loengu või tunni sisu ja koht (arvutiklass, TNK ruumid vm).
TNK-d korraldavad ka ise üritusi: karjääripäevi, töövarjupäevi, konverentse ja ettevõttekülastusi. Tehes koostööd TNK-ga, saab õpetaja suunata õpilasi neil üritustel osalema. Alati ei pea see olema ainetund koolikeskkonnas, kus tööturu kohta uusi teadmisi ja kogemusi saadakse.
Kuigi ainekavas ei ole ette nähtud suurt mahtu ettevõtte külastustele, võivad käigud ettevõtetesse kujuneda õpilastele väga kasulikuks ja meeldejäävaks. Erinevate ametite, töötingimuste ja -võimaluste tutvustamiseks ongi parim just tegelik töökeskkond. Mida erilaadsemaid ettevõtteid on võimalik näha, seda laiema üldpildi õppija saab tööelust, tegevusaladest, ametitest ja ametialastest positsioonidest.
Õppekäigul ettevõttesse kogeb õpilane töökeskkonda kogu selle ehtsuses: ruumikujundus, töötajate meeleolu, töötempo, müra, valgus, lõhnad jne. Saadud muljed ja kogemused jäävad õpilastele hästi meelde ka seetõttu, et on õppetöös vahelduseks ning võimaldavad olla väljaspool harjutud õppekeskkonda. Et õppekäik kujuneks oluliseks sündmuseks õpilasele ka karjääriplaanide tegemise kontekstis, tuleb õpetajal osata õppekäiku arukalt planeerida, korraldada ja ka vastavaid järeltegevusi teha (nt tagasiside kogumine, õppekäiku kokkuvõttev arutelu vm).
Eeltööna võiks õpetaja enne ettevõttesse minekut tutvustada õppekäigu konkreetset eesmärki ja suunata õpilasi jälgima ettevõtte tööprotsessis teatud aspekte. Abistavaks materjaliks on siin mitmesugused õpiülesannetega töölehed, mis on avaldatud valikaine õpetajaraamatus.
Sama oluline on õppekäigul saadud teadmisi ja kogemusi hiljem klassis ühiselt jagada: teha ettekandeid, korraldada arutelusid, anda tagasisidet täidetud töölehtede kohta jne.
Ühe võimalusena võib kaaluda õppekäigu korraldamist nii, et eelnevalt on välja selgitatud õpilaste huvid teatud tegevusalade või ettevõtete vastu. Sel juhul arvestatakse õppekäigule minnes juba tekkinud huvigruppide eelistustega. Kui valik eri tegevusaladega ettevõtete vahel ei osutu võimalikuks, saavad huvide alusel tekkinud grupid õppekäigul ühes ettevõttes tutvuda eri osakondade või ametikohtadega.
Ka igal teistsugusel autentsel kokkupuutel töömaailmaga (nt mõne ameti esindaja kutsumine tundi) on õpilaste hoiakute ja teadmiste kujunemisele olulisem mõju kui ametikirjelduste või töötingimuste ülelugemine õppekirjandusest või interneti teabesüsteemidest.
Uuendatud riiklikud õppekavad võimaldavad õppekeskkonda laiendada väljapoole kooli ja see toetab igati karjääriõpetuse valikaine õpetamist. Näiteks hästi ettevalmistatud ja tagasisidestatud õppekäigud pakuvad arvukalt võimalusi tutvuda erinevate ametitega vahetus töökeskkonnas.
Põhikooli valikaineraamat KARJÄÄRIÕPETUS 2010