Einike Pilli Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse konsultant
Õpitulemuste hindamine on otseses seoses õpitulemustega, sest hindamise eesmärk on saada ja anda infot õpitulemuste omandatuse kohta. Hindamise keskne mõte on toetada õppija õppimist. Kuid hindamine on vajalik ka õpetaja jaoks: selle kaudu saab ta tagasisidet ja võib korrigeerida õppemeetodeid ja õppekeskkonda. Peale selle on õpitulemusi vaja hinnata ka administratiivsetel põhjustel: et teada, kuidas õppeprotsess on õnnestunud.
Õpitulemuste hindamist kavandades tuleb paralleelselt mõelda kahele asjale: hindamise meetoditele ja kriteeriumidele.
Hindamismeetodite valikuks annab jällegi hea vihje õpitulemuste verb. Kui õpitulemuseks on näiteks „oskab analüüsida ja väärtustada enda isiksust”, siis sobib hindamismeetodiks essee (kokkuvõte, analüüs), milles õppija analüüsib enda isiksuseomadusi ja toob välja valdkonnad, mida ta soovib endas arendada.
Hindamismeetodi juurde tuleb kirjutada hindamiskriteeriumid, mis täpsustavad õppijale seatud ootusi ning on konkreetsemad kui kavandatud õpitulemused. Näiteks sobivad eelpool kirjeldatud õpitulemuse hindamiseks essee põhjal järgmised hindamiskriteeriumid.
- Toob esile enda positiivseid jooni, võimeid ja oskusi.
- Nimetab enda eeliseid ja tugevusi ning takistavaid nõrkusi.
- On seostanud isiksuseomaduste-põhist eneseanalüüsi ametivalikuga.
Kui neid hindamiskriteeriume võrrelda uuesti hinnatava õpitulemusega „oskab analüüsida ja väärtustada enda isiksust”, siis on seos ilmne. Selline tagasi seostamine ongi hindamiskriteeriumide ja hindamismeetodi õnnestunud valiku tunnuseks. Hindamiskriteeriumid on kirjutatud kindlas kõneviisis. Kui õpitulemusena on kirjas, et „oskab analüüsida”, siis hindamiskriteeriumid kirjeldavad detailsemalt, kuidas me teame, et ta analüüsib: „toob esile”, „nimetab”, „on seostanud”. Hindamiskriteeriumide põhjal peab saama öelda, kas õpilane vastab sellele kriteeriumile või ei. Kui vastavus on täielik, on sooritus õpitulemuse tasemel.
Tähelepanekud ja soovitused hindamise kavandamiseks
- Karjääriõpetuses tasub kaaluda mitteeristavat hindamist (sooritatud/sooritamata). On väga keeruline panna hinnet õppija loetelule tema positiivsetest joontest, võimetest ja oskustest. Veel keerulisem on hakata hindama, kas need vastavad tõele. Kui õppija on tööülesandes nõutud asjad kirja pannud, siis ongi tegu hindamismeetodile vastava sooritusega.
- Hoiakuid võib hinnata üksnes kujundavalt. Kui õppija näiteks ütleb, et tema jaoks on oluline saada rikkaks ja teiste aitamine ega ühiskonna edendamine teda ei huvita, siis tasub kaaluda, kui palju sellele üldse reageerida.
- Igale õpitulemusele pole vaja eraldi hindamismeetodit. Seoste ja terviku tekkimise huvides on oluline isegi see, mitut õpitulemust korraga hinnatakse. Mõistlik suhe õpitulemuste ja hindamismeetodite vahel sõltub mitmetest asjaoludest, kuid üks-kaks hindamismeetodit nelja-viie õpitulemusega tervikteema kohta võiks olla orientiiriks.
Põhikooli valikaineraamat KARJÄÄRIÕPETUS 2010