2010
Kai Habakukk, Tallinna Ülikool
Imbi Henno, Tallinna Ülikool
Õpilasuurimuse koostamine on saanud gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks ja GLOBE’i õpilasuurimistööde koostamise pikast kogemusest oleks nii mõndagi õppida, siis selle artikli eesmärgiks on tutvustada neid õpilasuurimistööde vajakajäämisi, mis on ilmnenud aastast aastasse. Artiklis kajastatakse nii sisulisi kui ka vormindamisega seotud probleeme. Üldistuste tegemisel tuginetakse gümnaasiumiõpilaste aastatel 2001–2010 GLOBE’i uurimistööde konkursile esitatud töödele.
Sissejuhatus
Rakenduma hakkav uus õppekava on koostatud väljundipõhiselt, mis tähendab, et õpilane peab omandama teatud toimetulekusuutlikkused eluks. Uue gümnaasiumi riikliku õppekava (2011) gümnaasiumi sihiseades rõhutatakse, et gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes. Samuti sätestatakse § 5-s – Gümnaasiumis taotletavad pädevused –, et gümnaasiumi lõpetades kasutab õpilane erinevaid õpistrateegiaid ja oskab koostada uurimistööd. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (2010) § 31-s kehtestatakse gümnaasiumi lõpetamise tingimused. Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama rahuldavalt õpilasuurimuse või praktilise töö. Seega on gümnasistil nii kooli lõpetamiseks kui ka selleks, et tal kujuneksid vajalikud elus toimetuleku pädevused, vaja koostada uurimistöö. Kuidas aga alustada uurimistöö koostamist ja millest juhinduda või mida peaks õpetaja õpilasuurimistööde juhendamisel silmas pidama – nende küsimuste näol on Eesti õpilaste ja õpetajate ette kerkinud uued väljakutsed.
Esimeseks põhiprintsiibiks peaks olema arusaam, et uuriva õppimise ning õpetamise eelduseks on kõigepealt teadmised uurimistöö olemusest ja selle läbiviimise põhireeglitest. Kindlasti tulevad kasuks teadmised õpilasuurimistööde koostamisel ilmnevatest põhiprobleemidest ja tüüpvigadest, sest valutum oleks ju õppida teiste, mitte enda vigadest.
Õpetaja rolliks on olla hea ja pädev juhendaja. Õpetaja jaoks on oluline tunnetada, et uurimistöö on individuaalõppe vorm, mis annab võimaluse õpilase arengu positiivseks suunamiseks, ning see peaks toimuma õpilase ja juhendaja aktiivse suhtlemise teel. Enamikul juhtudel õpilased „alluvad“ juhendamisele ja püüavad täita ettekirjutusi. Kui klassi ees võib aineõpetaja õpilaste jaoks inimesena küllaltki kaugeks jääda, siis nende õpilastega, kelle juhendamisse on õpetajal olnud võimalus sügavuti panustada, jäävad tal tihedad ja südamlikud suhted pikkadeks aastateks. Hästi juhendatud uurimistöö on eduelamus ka õpetaja jaoks ja õpilase kordaminek pakub kõige suuremat rahuldust õpetajatöös.
Tuginedes ühe autori aastatepikkusele õpilasuurimistööde retsenseerimise kogemusele, võib väita, et see, kuivõrd palju või vähe on juhendaja panustanud juhendamisse, ilmneb kohe tööga tutvumisel. Ühe ja sama kooli õpilaste aastast aastasse korduma kippuvad samatüübilised vead ei ole niivõrd seotud õpilaste, kui just juhendamise puudujääkidega. Selleks et rahulolu oleks mõlemapoolne, tutvustame õpetajatele õpilasuurimistöödega seotud probleeme.
Õpetaja jaoks on õpilasuurimistööde esimeseks murekohaks uurimisteemade leidmine ja soovitamine. A. Toots (2010) rõhutab, et uurimisteemade ja -probleemide leidmisele aitab kaasa riiklik õppekava sisuteemade ja õpitulemustega. Teemade ja uurimisprobleemide sõnastamisel sobivad suurepäraselt lähtekohaks RÕKis määratletud õpitulemused. Õpetaja tööd kergendab just see, kui teemasid valitakse ainekava raames. A. Toots rõhutab, et uurimistöö pole mingi eraldiseisev tegevus, vaid üks viis läbida ainekava.
Juhendaja peaks aitama püstitada töö eesmärki ja kavandada töö ülesehitust, aitama koostada uurimistöö kalenderplaani, andma suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks, konsulteerima õpilast uurimistöö käigus, kontrollima töö valmimist osade kaupa, suunama töö sisulist ja kirjalikku vormistamist ning hindama õpilase tööprotsessi (Ahuna jt 2007).
Haridus- ja teadusministri määrus „Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord gümnaasiumis“ (2011) defineerib õpilasuurimuse: Õpilasuurimus on õpilase poolt õppekava raames ettevalmistatud teaduslikule tööle esitatavaid nõudeid järgiv kirjalik töö. Õpilasuurimus on algupärane, objektiivne ja süsteemne, uurimuse tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud. Õpilasuurimuse kavandamisel püstitatakse uurimisprobleem ja sõnastatakse uurimisküsimus(ed). Järgnevalt toimub andmete kogumine uurimisprobleemile vastava ja uurimisküsimustele vastata võimaldaval viisil sobivat andmekogumismeetodit kasutades. Seejärel andmeid analüüsitakse, valides selleks sobiv meetod ja viis. Uurimistulemusi tõlgendatakse ja seletatakse. Õpilasuurimus põhjendab probleemivalikut, annab ülevaate uurimuse taustast, püstitab uurimisküsimused; põhjendab meetodi valikut, kajastab andmeid ja tõendusmaterjali kogumist, kirjeldab tulemusi; esitab tulemuste analüüsi, järeldused ja kokkuvõtted kahes keeles. Uurimistöö kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu refereerimisega. Võiks ju arvata, et kui kõik on täpselt määratletud, siis õpilasuurimused saavad olema parimatest parimad. Ometigi eksisteerivad nii korduma kippuvad küsimused kui ka korduma kippuvad vead.
Uurimistöö koostamine on keeruline, erinevaid tegevusi ning etappe siduv pikaajaline protsess. See eeldab püsivust, järjekindlust, arutlemisoskust ja loogilist mõtlemist. Samas annab uurimistöö õpilasele hea võimaluse tegelda teda huvitava teemaga sügavuti. Uurimistöö kirjutamine on väga arendav ja hõlmab kõikide keelealaste osaoskuste (lugemine, kuulamine, rääkimine, kirjutamine) funktsionaalset ning kompleksset rakendamist (Sõrmus 2010). Uurimistöö kirjalik aruanne kajastab õpilase oskust iseseisvalt mõelda ja sisaldab õpilase omi seisukohti.
Õpilasuurimistööde konkursid
Õpilasuurimistööde koostamise ja hindamise valdkonnas on Eestis pikaajalised kogemused. Üks pikemaajalisi üleriigilisi kogemusi on seotud Tallinna Loodussõprade majaga, mis alustas tegevust 1952. aastal ning kus koostati õpilasuurimistöid juba 1960ndate aastate alguses. Neid koostati ka 1970ndatel ja 1980ndatel Õpilaste Teadusliku Ühingu tegevuse raames. Pärast iseseisvumist on Tallinna Loodusmaja ning selle õigusjärglased korraldanud jätkuvalt üleriigilisi õpilasuurimistööde konkursse, lisandunud on ka GLOBE’i programmi õpilasuurimistööde konkursid. Lisaks korraldab õpilaste teadustööde konkursse ja Õpilaste Teadusliku Ühingu tegevusi SA Archimedes.
Rahvusvaheline alg-, põhi- ja keskkooliõpilastele mõeldud uurimuslikku õpet ja praktilisi tegevusi pakkuv haridus- ja teadusprogramm GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) on korraldanud üleriigilisi õpilasuurimistööde konkursse alates 1999. aastast. GLOBE’i algatas 1994. aastal USA asepresident Al Gore ja see käivitati „Maa päeva“ ürituste raames. GLOBE’i visiooniks on edendada ja toetada õpilaste, õpetajate ning teadlaste koostööd keskkonna ja Maa kui süsteemi uuringute valdkonnas läbi uurimuslikku õppe. Eesti ühines GLOBE’i programmiga 1996. aastal. GLOBE on aidanud Eestimaa koolides mitmekesistada õppeprotsessi, pakkunud mitmekülgseid võimalusi riiklikust õppekavast lähtuvate üld- ja valdkonnapädevuste ning õpitulemuste ellurakendamiseks. Õpilastel on programm võimaldanud teha usaldusväärseid teadusuuringuid, kasutada Internetti oma mõõtmistulemuste edastamiseks, kasutada GLOBE’i kodulehe vabavara ja interaktiivseid võimalusi ning teha koostööd teadlaste ja teiste GLOBE’iga liitunud koolidega kogu maailmas. Õpetajatele on programm pakkunud professionaalset arengut toetavat täienduskoolitust, metoodilisi materjale ning ülemaailmset koostööd õpetajate, õpilaste ja teadlastega (Henno 2005, 2008).
Nende aastate jooksul on GLOBE’i uurimistööde konkurssidele laekunud arvukalt töid, mida on hinnatud kolmes vanuseastmes: 5.–7., 8.–9., 10.–12. klass. Kuigi aastast aastasse on nii õpilastele kui ka nende juhendajatele-õpetajatele antud ülevaade õpilasuurimuste vigadest, kipuvad teatud vead korduma.
Järgnevad üldistused tuginevad gümnaasiumiõpilaste poolt aastatel 2001–2010 koostatud uurimistööde analüüsile. Kokku laekus neil aastatel konkursile 306 tööd, millest 103 olid gümnaasiumiõpilaste koostatud. Antud analüüsis eristatakse nii sisulisi kui ka vormistuslikke vigu. Koostati kirjeldav statistika ja arvutati vigade esinemissagedus.
Uurimistööde hindamine
Uurimuse kriitilised kohad on uurimuse eesmärk, meetod ja tulemuste tõlgendamine. Hirsijärvi ja Huttunen (2005) leiavad, et kõige lihtsam on nõudmisi esitada uurimismeetodile, kuid lõppkokkuvõttes teevad uurimuse väärtuslikuks just leidlikult valitud teema ja huvitavad tulemused. (Virkus 2011)
GLOBE’i õpilasuurimuste puhul hinnatakse nii sisulist kui ka vormistuslikku külge. Arvesse võetakse töömaht, sisu vastavus pealkirjale ja töö eesmärkidele, töö teaduslikkus ning originaalsus, kõikide vajalike struktuuriosade olemasolu (tiitelleht, sissejuhatus, meetodite kirjeldus, arutlus, tulemused, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu) ja ka õpilase enda arutluse osakaal. Hindamisel on oluline roll korrektsel vormistusel (etteantud lehekülgede piiridesse jäämine, jooniste olemasolu ja otstarbekus, kasutatud kirjanduse ja veebimaterjalide valik, viitamise korrektsus). Retsensendid hindavad ka keelekasutust ning visuaalset üldpilti. (GLOBE Eesti 2011)
Sisulised vead
Antud artiklis on õpilasuurimistööde vead süstematiseeritud lähtuvalt üldistest uurimistöödele esitatavatest nõuetest. Need langevad näiteks kokku Jõgeva Ühisgümnaasiumi uurimistööde koostamise juhendiga (Jõgeva Ühisgümnaasium). Uurimistöö struktuur näeb ette järgmisi osi: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisu põhiosa, kokkuvõte, kirjanduse loetelu ja vajadusel lisad.
Paljudes GLOBE’i konkurssidele saadetud töödes ei olnud terviklikku struktuuri. Puudus kas sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, meetodite kirjeldus või järelduste osa. Enamikus töödes olid need struktuurielemendid olemas, kuid sageli koostatud nii puudulikult, et töö ei mõjunud terviklikult.
Sisukord peab vastama töö sisule, sisaldama kõikide peatükkide ja alapeatükkide, sh lisade pealkirju ja leheküljenumbreid. Ligi viiendikul töödest ei langenud sisukord kokku töö sisuga. Enamasti puudusid sealt kas sissejuhatus, kokkuvõte või lisad.
Sissejuhatuses tuleks põhjendada teemavalikut, püstitada töö eesmärgid ning hüpotees ja/või sõnastada uurimisküsimus. Sagedamad vead, mida eesmärkide sõnastamisel tehti, olid kas tööle seatud valed eesmärgid või olid eesmärgid väga laialivalguvad. Viimane eksimus ilmnes ligi kümnendikus töödes. Töö maht ei võimaldanud sellisel juhul vastata kõikidele eesmärkidele või neisse süüvida ja seega käsitleti selliseid eesmärke väga pealiskaudselt. Samuti esines töid, kus püstitatud eesmärgid olid küll asjakohased, kuid autor kas ei saanud neist ise aru või ei osanud koostada eesmärkidest lähtuvat analüüsi .
Uurimuse teoreetiline ehk sisuosa peab sisaldama järgmisi alajaotisi: probleemi teoreetiline taust, materjal ja metoodika, tulemused, arutelu ja järeldused. Uurimistöö on oma olemuselt sisuliselt uurimata või vähe uuritud materjali analüüs ning selle korrektne ja loogiline kirjapanek. Töö tuleb liigendada alateemadeks, millele antakse vastavalt sisupealkirjad. Peatükkide pealkirjad olenevad lahtikirjutuse iseloomust. Mõnedes töödes ei olnud osa peatükke piisavalt informatiivsed, et neid oleks tulnud eraldi käsitleda. Tüüpveaks oli see, et pealkiri ei vastanud töö sisule. Ligi kümnendik töid ületas juhendis ette antud mahu raamid. Sellisel juhul peaks tegema valiku, mida jätta töösse ja mida paigutada lisadesse. Hinnatakse oskust eristada olulist ebaolulisest. Esines ka töid, kus töömahu suurendamiseks oli vahele pikitud liigset teksti, lausete vahel puudus seos või korrati tarbetult ühte ja sama mõtet.
Uurimistöö koostamise üheks eesmärgiks on arendada õpilase allikate kasutamise ja informatsiooni hindamise oskust. Teemakohane kirjanduse valik tõstab töö sisukust ja teaduslikkust. Töödes kasutati sageli kas liiga vanu allikaid ja andmeid või ei olnud info pärit usaldusväärsetest allikatest. Viimane juhtub siis, kui enamik materjali võetakse internetist. Samuti on tüüpiliseks probleemiks lehekülgede kaupa teksti kopeerimine.
Materjali ja metoodika peatükis tuleb võimalikult täpselt anda ülevaade sellest, kuidas, kus ja millal uurimistööd tehti ning millises mahus koguti materjali. Välja tuleb tuua ka meetodid/vahendid, mida kasutati. Sellise olulise info puudumisel ei ole võimalik antud katset/uuringut korrata ning tulemused ei ole usaldusväärsed. Teadusuuringute koostamise põhireegel on see, et uuringut ja üldistusi peab olema võimalik korrata. Näiteks, kui oma vaatlustele ja mõõtmistele tuginedes väideti töös, et puude kõrgus on 20 meetrit, siis tuleb näidata ka viis, kuidas puude kõrgust mõõdeti. Või kui räägitakse teatud keskkonna liikide arvust, siis on oluline esitada ka info, kuidas ja millal liike määrati ning kes määras. Lugeja peaks saama tööst tervikpildi, mõistma koostaja panust ja võimalikke vigu.
GLOBE’i konkursi uurimistööde tulemuste esitamises sisulisi vigu ei esinenud, küll aga esines vigu tulemuste analüüsis. Uurimistöö tulemuste osas ei tuleks kirjutada enam millestki muust, kui konkreetse töö analüüsitulemustest. R. Mänd (2002) väidab, et tihti on tulemuste osa üldse kahjuks kõige lühem uurimistöö osa.
Tulemuste tõlgendamisel püstitatud uurimisülesande seisukohalt tuleks osata mainida ka teisi tõlgendusvõimalusi (Mänd 2002). Tulemuste interpreteerimise sagedaimaks veaks oli kas tulemusi käsitleva osa puudumine või tulemuste väga vähene analüüs. Selline puudujääk ilmnes ligi viiendikus töödes. Tüüpiline oli see, et olulist informatsiooni rõhutati vähe ning seda ei eristatud kõrvalisest teabest. Tulemusi käsitlev osa puudus praktiliselt 6%-l töödest. Küllaldaselt esines vigu, mis seostusid saadud andmete hulgaga. Uurimistöös oli saadud palju andmeid, kuid neid ei analüüsitud piisavalt, samuti ei tehtud nende põhjal korralike järeldusi. 11% töödes ei tõstnud tulemused töö sisukust ega teaduslikkust. Enam kui kümnendikus töödes oli tulemuste analüüse tehtud liiga väheste andmete põhjal või selliste andmete põhjal, mis ei olnud usaldusväärsed või mille kohta üldistuste tegemine oli üldse lubamatu. Näiteks ei saa teha üldistust terve Eesti kohta, kui kasutatakse ainult Tartu kohta kogutud andmeid.
Tulemuste kõrval on töös väga tähtsad arutelu ja järeldused. Uurimistöö peab kajastama õpilase enda uurimistulemusi ja seisukohti ega tohi piirduda vaid refereerimisega. Õpilase tekstiloomet ja arutlust oli töödes sageli vähe, kuigi seda peaks olema umbes pool töö mahust. Enamasti tugineti analüüsi koostamisel ainult kirjandusele. Uurimistulemusi tuleb tõlgendada ja lahti seletada, tuleb arutleda tulemuste usaldusväärsuse ja võimalike vigade üle. Juhendaja ülesandeks on jälgida, et töö koostaja mõistaks ka ise enda ülesandeid, ja aidata õppijal teema piires püsida. Jälgida tuleb, et järeldused põhineksid tulemuste analüüsil ning mõtted oleksid sõnastatud loogiliselt ning täpselt ilma uurija emotsioonideta.
Sisukokkuvõte peaks olema 1–2-leheküljeline lühike ülevaade tööst, selle eesmärkidest, käsitletavatest probleemidest, uurimismetoodikast, tulemustest ja järeldustest. Kokkuvõttes antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele ning kirjeldatakse probleeme, mida on vaja edaspidi uurida. Rohkem kui viiendikus analüüsitud töödest oli kokkuvõte kas liiga lühike või puudusid sealt üldistused ja oluline info. Mõnes töös oli kokkuvõttesse lisatud uut teavet, mida töös ei olnud kajastatud.
Vormistusvead
Enim tehti GLOBE’i uurimistöödes vormistuslikke vigu jooniste ja tabelite kasutamisel. Põhireegel on see, et joonistel on allkirjad ja tabelitel pealkirjad. Ligi pooltes töödes puudusid joonistel allkirjad või numbrid. Ingliskeelsetest allikatest saadud joonistel puudusid eestikeelsed selgitused. Ei teata, et foto ja graafik tuleb samuti allkirjastada joonisena. Ligi viiendikus töödes puudusid tabelitel numbrid ja pealkirjad või ei olnud tekstis viidet joonistele. Kümnendikus töödes kasutati jooniseid uurimistöö mahu suurendamiseks ja seetõttu ei andnud illustreeriv materjal töö sisule midagi juurde. Visuaalselt rikkus üldpilti ka jooniste väga erinev suurus ja paljudel juhtudel ei olnud illustreeriv materjal (joonis, tabel) mõistetav ega täitnud seetõttu oma eesmärki.
Õpilase koostatud diagrammid või graafikud tuleks kujundada ühtses stiilis ja sarnaste värvilahendustega. Uurimistöö, et tohiks olla lapitekk, mille iga järgnev tükk/joonis erineb eelmisest veel värvilisemate mustrilahenduste või taustadega. Uurimistöö on akadeemiline töö ja see peab visuaalselt mõjuma korrektsena. Uurimistöö ei ole ka väljund, kus demonstreerida kõiki oma IKT-alaseid oskusi.
Väga palju vigu esines seoses viitamise ja kasutatud allikatega. Rohkem kui kolmandikus töödes olid viited valesti vormistatud või puudusid teksti sees või puudus fotodel viide autorile. Sageli kasutati tekstis materjali, mida allikate loetelus kirjena ei olnud. Ligi pooltes töödes oli kirjanduse loetelu koostatud valesti, ei järgitud tähestikulist järjekorda ega teisi üldisi nõudeid. Alati tuleb uurida, millised on viitamisnõuded, sest artiklitele, kogumikele ja raamatutele kehtivad erinevad viitamisnõuded. Sageli ei olnud internetiallikad loetelus eraldi märgitud või neil puudusid külastamise kuupäevad.
Kergemad vead olid seotud leheküljenumbritega. Need kas jäeti lisamata või oli numbrite järjekord segamini. Sageli kirjutati leheküljenumber tiitellehele, kuid see ei ole korrektne. Osades töödes esines kirjastiiliga seotud vigu. Näiteks ei järgitud töös ühtset stiili, joondust ja fondi suurust – kõik see rikub visuaalset üldpilti. Sisukorras kirjutati sageli numbrite ette lühend lk, mis ei ole tarvilik, või jäeti üldse numbrid märkimata.
Kui tekstis viidatakse isikutele, siis tuleb jälgida, et seda tehtaks ühetaoliselt kogu töö ulatuses. Ei ole sobilik näiteks ühes lauses kirjutada Linda Tamm, teises Tamm ja kolmandas L. Tamm. Keeleliselt oli segav, kui bioloogiaga seotud töödes kasutati kord eesti-, kord ladinakeelset liiginimetust. Esines uurimistööle mittekohast keelekasutust ja terminoloogilisi vigu. Peaaegu kõigis töödes leidus mõningaid trükivigu. Trüki- ja lauseehituse vigu, mis on tingitud ehk kiirustamisest, võib olla endal raske märgata. Seepärast on hea lasta töö kellelgi üle lugeda. Suur vigade arv viitab ka sellele, et töö juhendamine on olnud puudulik.
Pealkirjade mitteeristamine ülejäänud tekstist raskendab teksti mõistmist, nagu ka struktuuriosade järjestuse – sissejuhatuse, sisukorra, kasutatud kirjanduse ja kokkuvõtte – segamini ajamine. Raske oli lugeda töid, millel puudus köitmisvaru, lehed olid lahtiselt või olid kõik lehed paigutatud eraldi kiletaskutesse.
Arvestades kõiki ülaltoodud ja ka tulevikus esilekerkivaid võimalikke vormistuslikke ning sisulisi puudujääke ning ka selleks, et õpetajal juhendajana oleks lihtsam juhendatavaid suunata, peaksid kõik koolid tegema võimalikult täpse õpilasuurimistööde koostamise juhendi, panema kirja uurimistööde juhendamise, läbiviimise ja kaitsmise protseduuri, hindamise põhimõtted ning reeglid, mida teha siis, kui kellegi töö osutub plagiaadiks.
Kokkuvõte
Artiklis tutvustati õpilasuurimistöödes aastast aastasse korduma kippuvaid vigu. Enim eksitakse tööde vormistamisega. Uurimistöö koostamisel tuleb järgida täpselt juhendit, pöörata tähelepanu töö ülesehitusele, sidususele, viitamisele, jooniste ja tabelite all- ja pealkirjastamisele, vormistamisele, kirjastiilile jne. Vormistusvead on kerged tekkima ja torkavad ka kõige esimesena silma, eriti siis, kui neid on palju ja need kipuvad korduma. Sel juhul võivad vead saada suurema tähelepanu osaliseks ja hakata töö hindamisel mängima töö sisust suuremat rolli.
Kõige probleemsem on viitamine ja kasutatud kirjanduse loetelu koostamine. Õpilased ei oska kasutada teiste koostatud materjale ja neid tsiteerida. Kui rikutakse autoriõigusi, saab teksti käsitleda kui plagiaati. Joonistega seonduv problemaatika tekitab eksimusi enamikus töödes. Vormistusvigu saab juhendit järgides vältida.
Sisu poolelt on õpilastel kõige raskem sõnastada töö eesmärke ja uurimisküsimusi, järgida töö eesmärke ja koostada lahtikirjutus lähtuvalt töö pealkirjast. Eesmärkide pinnapealne käsitlus on enamasti tingitud laialivalgumisest või teema keerukusest. Täpselt peab olema kirjeldatud ka töö metoodika osa. Enamikule õpilastest tekitab raskusi tulemuste analüüsimine ja järelduste tegemine, mis ongi töö sisuline eesmärk. Kokkuvõttes peab kajastuma lühidalt, kuid täpselt kogu töö sisu, sealhulgas töö eesmärgid, uurimisküsimused, meetodite lühiülevaade, tulemused ja järeldused ning kindlasti vastused püstitatud uurimisküsimustele või hüpoteesidele.
Töö vormistusnõuete ja ülejäänud reeglite järgimine sõltub uurimistöö koostaja panustamisest ning pühendumusest töösse. Oskuslikult valitud teema ja huvitavad tulemused teevad töö väärtuslikuks. Uurimistöö puhul tuleb küll jälgida teaduslikkust, kuid see pakub ka uurimis- ja avastamisrõõmu. Hästi koostatud teadustööst saavad eduelamuse nii õpilane kui ka teda juhendanud õpetaja.
Kasutatud kirjandus
Ahuna, H., Tiits, A., Saar, E., Luuk, T., Roht, J., Raa, A. (2007). Uurimistöö juhend Tallinna Reaalkooli õpilastele. [WWW] http://huvitav.wikispaces.com/file/view/Uurimistoo_juhend_2007.pdf (25.08.2011)
GLOBE Eesti (2011). [WWW] http://www.globe.ee/globe/konkurss/ (24.08.2011)
Henno, I. (2008). Eessõna. – Üleriigilise GLOBE keskkonnalaste uurimistööde konkurss-konverentsi materjalid: Tallinna Reaalkoolis 19.–20. septembril 2008. Tallinn: Reaalkool.
Henno, I. (2005). Uurimuslik õpe GLOBE programmi näitel. – Loodusainete õpetamisest koolis I osa. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, lk 93–101.
Hirsijärvi, S., Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Medicina.
Jõgeva Ühisgümnaasium. (2011). Jõgeva Ühisgümnaasiumi uurimistöö juhend. [WWW] http://pedja.edu.ee/paul/sites/default/files/uurtoojuh.doc (25.08.2011)
Katt, N. (2011). Uurimistöö alused. [WWW] http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/uurimused/Uurimistoo_alused_2011.pdf
Mänd, R. (2002). Näpunäiteid uurimistöö koostajale (rõhuga loodusteadustele). [WWW ]http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/ftp/napunaiteid_uurimustoo_koostajale.pdf (27.08.2011)
Sõrmus, K. (2010). Uurimistöö juhendamine põhikoolis. – Põhikooli valdkonnaraamat EESTI KEEL JA KIRJANDUS. / Kadakas, M. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. [WWW] http://www.oppekava.ee/images/7/76/Link_37._Uurimist%C3%B6%C3%B6_juhendamine.doc (25.08.2011)
Toots, A. (2010). Uurimistöö põhikoolis. – Põhikooli valdkonnaraamat SOTSIAALAINED / Oja, M. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. [WWW] http://www.oppekava.ee/index.php/Uurimist%C3%B6%C3%B6_p%C3%B5hikoolis (25.08.2011)
Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2011). Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 2 [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002 (17.08.2011)
Virkus, S. (2010). Infokäitumise, info hankimise ja otsingu ning infopädevuse uurimise meetodid. [WWW] link (25.08.2011)