Ülo Kurig – Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetaja
Kehalise kasvatuse hindamisel lähtutakse õppeaine eesmärkidest ja saavutatud õpitulemustest, samuti ka Põhikooli Riikliku Õppekava üldosast ning hindamist reguleerivatest õigusaktidest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja kaasatöötamist tunnis, tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud pingutust ning püüdlikkust kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava eesmärkidele ning õpitulemustele. Hindamise eesmärgiks on õpilase arengu toetamine, tagasiside andmine tema arengu kohta, õpilase innustamine ja suunamine sihikindlalt õppima ja harjutama. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma:
- mida ja millal hinnatakse,
- milliseid hindamisvahendeid kasutatakse,
- millised on hindamise kriteeriumid.
Tervisest tingitud erivajadustega õpilasi hinnates arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest. Ka siin hinnatakse õpilase teadmisi spordist, liikumisest ja kehaliste harjutuste tegemisest. Praktilisi oskusi hinnates lähtutakse õpilase tervislikust seisundist: õpilane sooritab hindeharjutusena kontrollharjutuste lihtsustatud variante või raviarsti määratud harjutusi. Juhul, kui õpilase tervislik seisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita, koostatakse talle individuaalne ainekava, milles fikseeritakse kehalise kasvatuse õppe-eesmärk, õppesisu, õpitulemused ning nende hindamise vormid.
Uues õppekavas on kesksel kohal kujundav hindamine. See on õppe kestel toimuv hindamine, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid ja antakse tagasisidet seniste tulemuste ja/või vajakajäämiste kohta. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega ning oluliseks peetakse õpilase kaasamist hindamisprotsessi. Selle kaudu arendatakse tema oskust endale eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist nende alusel hinnata.
Põhikooli I ja II kooliastmel võib õpilase hindamisel kasutada ka kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid, millel puudub numbriline ekvivalent. Kirjeldavate sõnaliste hinnangute kasutamine koolis sätestatakse kooli õppekavas. Kokkuvõttev (veerandi-, poolaasta-, aasta- vm) hinne peab olema alati väljendatud numbriliselt.
I kooliastmes hinnatakse õpilase tegevust tundides (aktiivsus, kaasatöötamine, püüdlikkus, reeglite, hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine jms). Õpitulemustena esitatud liigutusoskusi hinnates arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase poolt tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud tööd.
II kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist, teadmiste rakendamist ning õpilaste koostööoskust. Kehalistele võimetele hinnangut andes peab tulemuse kõrval arvestama õpilase arengut ning tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel. Hinnata tuleb ka õpilase tunnivälist kehalist aktiivsust ning oma klassi ja/või kooli esindamist spordivõistlustel, tantsuüritustel jm.
III kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ja tunnivälises tegevuses. Õpilase teadmistele hinnangut andes tuleks eelkõige arvestada õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises tegevuses. Kehalistele võimetele hinnangut andes peab tulemuse kõrval arvestama õpilase arengut ning õpilase tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel. Kehalisele võimekusele hinnangut andes rakendatakse ka õpilase enesehindamist.
Kuidas aga vastata küsimusele, kas normatiivid on või ei? Vastus on ei ja jah.
Ei – puudub ühtne hindeskaala/normatiiv kõikidele klassi õpilastele.
Jah – õpilase arengu hindamiseks tuleb sooritada teste või harjutusi. Õpilase arengu objektiivse hindamise aluseks on võrdlusmaterjalid, mis sisaldavad tänaseid ja varasemate aastate saavutusi/tulemusi.
Soovitusi:
- hügieeninõuete järgimist võiks vajadusel hinnata I kui II kooliastmes igal veerandil, kuni õpilastel tekib harjumus vastavate nõuete täitmiseks;
- veerandi lõpu kehalise kasvatuse tunde võiks sisustada harivate loengutega kehalisest kasvatusest ja spordist;
- õpetaja võiks arvesse võtta kokkuvõtva hinde puhul ka õpilase omapoolset hinnangut liikumistegevusele ja saavutustele, samuti tuleks arvestada ka kaasõpilaste hinnangut (III kooliaste).
Põhikooli valdkonnaraamat KEHALINE KASVASTUS 2010