A A A

Õpilaste ealised psühho-füsioloogilised iseärasused ja nende arvestamine kehalises kasvatuses

Kadri Muoni, Tallinna Lastehaigla, 2010

 

Noorem kooliiga 7–11 aastane
Keskmine kooliiga 12–15 aastane (murdeiga)
Vanem kooliiga 16–18 aastane

Kasvamine ja murdeiga

Nooremas koolieas suureneb õpilase kehakaal keskmiselt 3 kg ja pikkus 6 cm aastas. Kasvamine toimub tsükliliselt (3–6 kiire kasvu perioodi aastas). Kasvu reguleerivad kasvuhormoon ja kilpnäärmehormoonid, puberteedi ajal mõjutavad oluliselt suguhormoonid. Pikkuse kasvu ja kaalu dünaamikat jälgitakse kasvugraafikute abil, mis aitavad õigel ajal märgata kõrvalekaldeid.

Bioloogiline vanus iseloomustab laste kehalist küpsust – luustiku arenguastet, sugulist küpsust, kehaliste võimete taset. Aeglase kehalise arenguga noortel (retardandid) võib bioloogiline vanus jääda kalendaarsest 1–2 aasta võrra maha, kiire arenguga noortel (aktselerandid) aga vastupidi, edestada seda. Nii aktselerante kui retardante on oma vanusegrupi laste hulgas 13–20%. Luulise vanuse määramine (käelabast ja randmest tehtud röntgenpildi põhjal) näitab lapse kasvupotentsiaali ja annab arenguastmest hea ülevaate. Oluline on arvestada, et aktselerantide südame-veresoonkonna areng jääb ülejäänud organismi arengust mõnevõrra maha, mistõttu ülekoormuse puhul võivad tekkida tervisehäired.

Murdeeas toimuvad kiired muutused lapse/nooruki kehaehituses, füsioloogias, psüühikas. Puberteedi vallandajaks on luteiniseeriva hormooni taseme tõus organismis. Puberteedi hindamiseks kasutatakse Tanneri skaalat, mille 5 staadiumi kirjeldavad pubitaalkarvastiku ja poistel genitaalide, tüdrukutel rinnanäärmete arenguastet.

Tüdrukutel on esimeseks puberteedi ilminguks rinnanäärmete suurenemine 10.–13. eluaasta vanuses. Siis algab ka kasvuspurt, mis tipneb keskmiselt 11–12-aastaselt. Järgneb karvakasv esmalt pubitaal-, siis aksillaarpiirkonnas. Menarhe toimub paar aastat peale puberteedi käivitumist, umbes 13 a vanuses. Kasv aeglustub tüdrukutel tavaliselt 15. eluaastal. Puberteedieas tüdrukute keha rasvaprotsent märgatavalt suureneb, poistel vastupidi, väheneb. Tütarlaste kehakaal, sh keha rasvaprotsent, on tihedalt seotud menstruatsiooni algusega. Iga aasta tugevat treeningut enne puberteeti aeglustab seda 6 kuu võrra. Liig suur treeningkoormus võib peatada menstruatsiooni toimumise, põhjustada östrogeenide madalat taset organismis. Viimane soodustab aga luude hõrenemist ja suurendab stressimurdude riski.

Poistel on puberteedi alguse märgiks testiste suurenemine 12.–14. eluaastal. Umbes aasta hiljem järgneb peenise mõõtmete suurenemine, iseeneslike seemnepursete teke. Karvastik ilmub enamasti viimasena. Erinevalt tüdrukutest jääb poistel kiireima kasvamise aeg puberteedi keskpaika (vanusevahemikku 14–15 a) ja kasv aeglustub 16.–17. eluaastal. Kasvuspurdi ajal võivad lapsed kahe aastaga kasvada kuni 15 cm. Östrogeenide suhtelisest liiast tingitud mõningast rinnanäärmete suurenemist esineb 40–65% puberteedieas poistest. Günekomastiat ehk rinnanäärmete sedavõrd märgatavat suurenemist, mis põhjustab noormeestele ebamugavustunnet ja piinlikkust, esineb vähem kui 10% poistest. Häälemurre algab keskmiselt 13 aasta vanuselt ja mehehääl kujuneb välja tavaliselt kahe aastaga. Suguhormoonide taseme tõus stimuleerib rasunäärmeid, soodustades akne teket. Higinäärmete aktiviseerumise tõttu muutub ja tugevneb keha lõhn. 17.–18. eluaastaks on 95% noortest pubitaalkarvastik, peenise mõõtmed ja rinnad välja kujunenud. Meeste näo ja rindkere piirkonnas kujuneb karvastik hiljem.

Kui puberteedi ilmingud tekivad tüdrukutel enne 8. ja poistel enne 9. eluaastat, on tegu enneaegse puberteediga. Kui aga hiljem kui 13. eluaastal (tüdrukutel) ja 14. eluaastal (poistel), siis puberteedi hilinemisega. Puberteedi hilinemist võivad põhjustada nii geneetiline eelsoodumus, suur füüsiline koormus, kehvad sotsiaal-majanduslikud olud, psüühiline stress jm. Enneaegne puberteet on levinum tütarlastel, puberteedi hilinemine aga poistel.
Kasvuspurt algab distaalselt ehk esmalt kasvavad labakäed ja labajalad, siis käed-jalad ja viimasena rindkere. Seetõttu ilmneb ajutine suhteline pikakäelisus ja pikajalgsus. Taoline eripära muudab noorukid kohmakaks, kannatab nende koordinatsioon, uute motoorsete oskuste omandamine on aeglasem. Kiire kasvu perioodil vajab keha treeningujärgseks taastumiseks rohkem aega. Kasvuperioodil suureneb oluliselt tüdrukutel puusade, poistel õlgade laius. Laiad puusad tagavad keha parema stabiilsuse ja tasakaalu, laiad õlad vastupidi. Tüdrukud võivad nüüd hakata jooksu ajal n-ö kandu külje suunas loopima.

Luustik ja lihaskond

Nooremas ja keskmises koolieas kujunevad välja lülisamba kõverused: 7. eluaastaks kaelalordoos ja rinnaküfoos, 12. eluaastaks nimmelordoos. Skeleti luustumine on pooleli ja seetõttu tekivad kergemini vigastused. Luustumine toimub eri kehapiirkondades erinevas vanuses. Nii on enne 11.–12. eluaastat ülekoormuse suhtes eriti tundlikud randme- ja pöiapiirkonna luud. Vältida tuleks liialdusi toeng- ja hüppeharjutuste tegemisel. Suguhormoonide taseme tõus puberteedieas kiirendab luustiku ja lihaste arengut ning mõjutab ka kasvuplaatide sulgumist. Luustumisprotsessid jõuavad lõpule naistel 20., meestel 25. eluaastaks.

Kasvuea tavalisemad skeletisüsteemi probleemid on rühihäired, lampjalgsus, X- ja O-jalgsus. Rühihäirete tekkele ollakse vastuvõtlikud, sest välja arenemata on lülisamba piirkonna seljalihased, sideaparaat ja kõhrkettad ning pooleli lülide luustumine. Kõige sagedasem rühihäire on rühiviga ehk halb kehahoid, mille korral ei ole veel tekkinud luulisi muutusi.

Küfoos ehk kumerselgsus (küürselgus) kipub enamasti tekkima 13–19-aastastel, põhjuseks halb kehahoid ja seljalihaste nõrkus. Esineb sagedamini poistel.

Lordoos ehk nõgusselgsus on rohkem tütarlaste probleem (vaagna ja nimmeosa erinev ehitus). Soodustajaks halb rüht, nõrgad kõhulihased, ülekaalulisus, pidev kõrgete kontste kandmine.

Scheuermanni haigus on kasvuea lõpp-perioodil (tüdrukutel 13–15 a, poistel 15–17 a) ilmnev selgroolülide kasvutsoonide luustumishäire, mis põhjustab küürselgsust. Põhjus ebaselge. Sagedus 3–6%, kuid kergetel juhtudel võib jääda üldse diagnoosimata. Poistel neli korda rohkem. Rindkere piirkonna 3–5 lüli on muutunud kiilukujuliseks (eesosas madaldunud). Erinevalt hoiaku ehk harjumuslikust küürselgsusest ei õnnestu antud haiguse puhul selja sirutamisega küüru kaotada. Kaebusteks koormuse ja sundasendite puhul tekkiv valu lülisamba rindkere osas, seljaliigutuste jäikus, väsimine ja seljavalu pikalt istumise tagajärjel. Ravivõimlemine, ujumine, raskematel juhtudel ortoos. Raskejõustiku alad on vastunäidustatud.

Skolioosi (vildakselgsuse) puhul on tegemist lülisamba külgsuunalise kõverdumisega, mille suurus on üle 10 kraadi Cobbi järgi. Sirgete põlvedega ette kummardudes on üks abaluu kõrgemal kui teine. Levimus on 2–3% ja tüdrukutel esineb skolioosi kuni 10 korda enam ja eriti just raskemaid vorme. Sagedasem on skolioos rindkere osas. Kujuneb kiire kasvu perioodil, tütarlastel 10.–12. eluaastal, poistel paar aastat hiljem. Soodustajateks nõrgad selgroolihased, pidev lohakas kehahoid, raskuste kandmine ühe käe otsas, keha asümmeetriline koormamine treeningutel. Esineda võib seljalihaste spasmist tingitud seljavalu, kaugele arenenud juhtudel rindkere deformatsioonist tingitud südame- ja hingamishäireid. Ravi: seljalihaste tugevdamine võimlemise ja ujumise abil, raskematel juhtudel korrigeerivad ortoosid, korsetid. Ja kui kõverus on üle 40 kraadi, kirurgiline ravi.

Lampjalgsus – pöia pikivõlvide lamenemine. Seitsmendikul lastest. Kerge lamenemine kaebusi ei tekita, ravi ei vaja. Tõelise lampjalgsuse puhul liigesed ja selg ülekoormatud, soodumus rühihäirete tekkeks. Siis vajalikud tallatoed, ravivõimlemine, ortopeedilised jalatsid.

Perthese haigus on puusaliigese reieluu pähiku avaskulaarne nekroos, mille tekkepõhjused pole täiesti selged. Enamasti 4–12-a poistel, 10% haigus kahepoolne. Kaebusteks lonkamine ja valu puusaliigese, reie- või põlvepiirkonnas. Röntgenoloogilised muutused. Valuperioodil koormuse piiramine, kargud. Puusaliigese deformatsiooni vältimiseks ujumine, võimlemine. Haigusest n-ö kasvatakse välja 1–3 aastaga. Kuid sageli on vajalik ka kirurgiline ravi.

Nn kasvuvalud on 6–11-aastaste laste seas suhteliselt levinud kaebuseks. Valud esinevad enamasti sümmeetriliselt põlve-, sääre-, reiepiirkonnas. Kord valutab siit, kord sealt. Valu on rahuoleku ajal, mitte koormusel. Ja õhtuti-öösiti, mitte hommikuti nagu artriidi puhul. Lonkamist ega turset ei esine. Valu kestab 0,5–5 tundi. Kaasneda võib kalduvus pea- ja kõhuvaludele.

Laste lihased on täiskasvanu omadest erineva koostisega – veerikkamad, samas valgu- ja rasvavaesemad. Lapsed väsivad kiiremini, kuid kiiremast ainevahetusest tulenevalt taastuvad ruttu. Märkimisväärsed muutused lihaskonna arengus (lihaskiudude paksenemine) hoogustuvad alles seoses puberteedi algusega. Lihaste arenemine lõpeb tütarlastel 15–16 a vanuses, poistel seoses androgeensete hormoonide kõrgema tasemega lihasmassi hulk selles vanuses veel suureneb. Nooremas koolieas on sobivad kiirust ja osavust arendavad harjutused, mitte aga jõuharjutused. Lihasjõud tugevneb peamiselt keskmises ja vanemas koolieas. Vastupidavus areneb välja kõige hiljem. Siis, kui seoses südame ja veresoonkonna ning hingamiselundkonna arenguga ja hemoglobiini väärtuse tõusuga tagatakse parem lihaste varustamine hapnikuga ja täiustub närvisüsteem. Lapseeas esinev väiksem anaeroobne võimekus ehk madalam võime töötada hapnikuvõlas kaitseb organismi (eriti südant) ülekoormuse eest. Mida nooremad lapsed, seda väiksem on nende suutlikkus tajuda ülepingutamise piiri. Treenimata tütarlaste kehalised võimed on kõrgeimal tasemel 16–18 a vanuses, noormeestel 18–20 a vanuses. Sporditehniliste võtete omandamisel on aga soodne vanus 11.–14. eluaasta, kui liigutuskoordinatsioon ja täpsus on väga head.

Südame-veresoonkond ja hingamiselundkond

Lapse kasvades suurenevad südame mõõtmed ja südamelihase jõudlus kasvab – ühe löögiga suudab süda varasemast rohkem verd korraga ringlusse paisata. See lubab langetada löögikiirust. Normaalne pulsisagedus 5–12-aastastel on 80–120 x/min, üle 12 a vanustel aga 60–100 x/min (poistel pisut madalam kui tüdrukutel). Lastele on omane respiratoorne arütmia ehk kiirem südametegevus sissehingamisel ja madalam välja hingates. Vererõhu väärtused on lastel enne murdeiga madalamad kui täiskasvanutel (soole, vanusele ja pikkusele vastavad normid). Laste hingamine on pinnapealsem ja kiirem kui täiskasvanutel. Väikelapsel ja eelkooliealisel on hingamissagedus 20–30 x/min ja koolilapsel 15–20 x/min. Kopsumahu kiire suurenemine toimub 12–14 aasta vanuses. Hemoglobiini väärtus on lastel murdeeani madalam.

Alates vanusest 10–12 aastat, ja eriti just tütarlastel, on küllalt levinud probleemiks vasovagaalne sünkoop ehk minestamine. See on tingitud süsteemsest vererõhu langusest, mille tagajärjel aju verega varustamine väheneb. Sünkoopi soodustavateks teguriteks on seismine, tühi kõht, umbne ja palav keskkond, valu või ärevus, koormusjärgne taastumisperiood jm. Esmaabiks on lamav asend ja jalgade tõstmine. Teadvus taastub kiiresti.

Närvisüsteem

Nooremas koolieas muutub laste käitumine tasakaalukamaks seoses ajukoore suurema kontrolli saavutamisega madalamate ajuosade üle. Lapsed on emotsionaalsed, uudishimulikud, mängulised. Tähelepanu maht on piiratud, tähelepanu suhteliselt hajuv. Huvi alalhoidmiseks on oluline tegevuse vaheldusrikkus. Üldistusvõime ja olulise eristamise oskus on puudulikud. Antavad juhtnöörid peavad olema võimalikult konkreetsed, näitlikud. Aja- ja ruumitaju veel arenevad.

Funktsionaalsed kõhuvalud esinevad 10–15% koolilastest, sagedamini just nooremas koolieas. Need on korduvad kõhuvalud, mille puhul uuringutega haiguslikke muutusi organites ei leita. Valusid seostatakse autonoomse närvisüsteemi düsfunktsiooniga, mida soodustavad stress, väärtoitumine jm. Haigust ei ole, kuid seedesüsteemi talitlus võib olla häiritud, millest ka kaebused. Neil lastel esinevad sageli ka peavalud, jalavalud, uinumisraskused. Valu on tavaliselt naba piirkonnas ja võib olla küllalt tugev, kuid üsna erineva kestusega (10 min – 1 tund). Kui lapsel esineb ka öine kõhuvalu, kaasuvad palavik või muud viited nakkusele, kaalu- ja kasvupeetus jm, tuleb otsida orgaanilist põhjust.

Keskmises koolieas areneb abstraktne mõtlemine, tähelepanu maht suureneb, tingitud refleksid kujunevad kergemini. Samas on omane kõrgenenud erutuvus, tõrksus, vähene enesevalitsemine, äärmuslikud meeleolu kõikumised, alanenud enesekriitika. Otsitakse tugevaid emotsioone ja vaheldusrikkust, taotletakse iseseisvust. Kujunevad ideaalid. Grupi mõju on väga suur. Ebakõla kalendaarse vanuse ja sugulise küpsuse vahel võib noorukites stressi tekitada. Seoses aktiivse kehalise arenguga suureneb murdeeas unevajadus.

Vanemas koolieas toimub rahunemine ja tasakaalustumine. Eelkõige on see iseenese leidmise periood, tulevikuplaanide tegemise aeg. Arenevad tahteomadused, oskus end valitseda, üldistusvõime, kriitiline mõtlemine, loomingulisus. Kujuneb eneseväärikus.

Soovituslik kirjandus

Behrman R. E., Kliegman R. M. , Jenson H. B. (2004). Nelson Textbook of Pediatrics 17th ed. Philadelphia: Saunders.
Grünberg, H., Adojaan B., Thetloff M. (1988). Kasvamine ja kasvuhäired. Tartu: Tartu Ülikool.
Lausvee, E. (Koost.) (1990). Lapse anatoomia ja füsioloogia I. Tallinn: E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut.
Lausvee, E. (Koost.) (1991). Lapse anatoomia ja füsioloogia II. Tallinn: E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut.
Loko, J. (Koost.) (1990). Noorsportlase treeningu iseärasused. Tartu: Tartu Ülikool.
Maasalu, K., Märtson, A. (2008). Õpilastel esinevad rühihäired, avastamine ning ennetamine koolitervishoius. Juhend koolitervishoiutöötajatele. Tartu.
http://www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_tervisedendus_kool_juhend1/R-hih-irete%20juhis.pdf
Männik, G. (2008). Spordivigastused jalgpalli näitel. Tallinn: Huma
Rägo T., Uibo, O. (1997). Retsidiveeruvad kõhuvalud lastel, Eesti Lastearstide Seltsi juhised. Tartu.
Viru, A., Oja, S., Vain, A., Loko J.(1987). Arengu ealised aspektid. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Weineck, J., Jalak, R.(2008). Kehalised võimed ja organism. Tartu: Medisport.
Üldarsti käsiraamat.(1999). Tallinn: Medicina.

 

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli kehalise kasvatuse valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9118-0-6