Seoriin Jõgise
1. Kunstinädal kui kooli traditsioon
Kui 1987. aastal Tallinna 21. Koolis kunstinädalatele alus pandi, ei osanud keegi arvata, et see nii püsivaks ja elujõuliseks traditsiooniks kujuneb. Nüüd võib kinnitada, et 2011. aastal 25. juubelit tähistanud kunstinädal on kujunenud lõimimisnädalaks, kus lisaks ainealastele teemadele käsitletakse ka õppekava läbivaid teemasid. Õppekavas sisalduvatele kunsti- ja kultuuriajaloo mitmekülgsetele teadmistele annab täiendust pea iga aineõpetaja – nii on suurprojektiga hõivatud kõik kooliastmed. Paindlikkust ainealase töö temaatilise kunstinädalaga sidumisel ning osalustahet eeldab kunstinädal igalt õpetajatelt. Vajalik on ka oskus, siduda erialateadmised erinevate õpivaldkondadega ning teha meeskonnatööd.
Kunstinädala ettevalmistusega on enim seotud kooli huvijuht Maarika Paun, kunstiajaloo õpetaja Tiina Meeri ja humanitaarklass, viimane teeb valiku, millise maa ja rahva kultuuri ning elulaadi tutvustamisele nad 11. klassis pühenduda soovivad. Korraldajatele tähendab selline suurejooneline ettevõtmine tihedaid vaheajapäevi koolis, mis mööduvad paljudes kauplustes vidinaid ostes ning kaunistuseks materjale valides, kostüüme tehes ja riideid kombineerides, erinevaid materjale lõigates, voltides, kleepides ning arvukaid näidendiproove tehes. Tuhat pisiasja tuleb ju üksipulgi läbi mõelda, ette valmistada, kokku leppida ning teoks teha. Õpilaste sõnul on see üsna pikk ja vaevarikas protsess, mille käigus üksteist paremini tundma õpitakse. See on ühistöö, millesse kaasatakse lapsevanemad, ka vanavanemad, kes annavad ära kõik ehted, riidetükid ega pahanda, kui laps on (elab) koolis esmaspäeva hommikust reede õhtuni. Uue kalendriaasta esimene nädal on kunstinädal. Kui õpilased koolivaheajalt saabuvad, siis näeb ja tunneb kunstinädala hõngu, lõhnu, värve, emotsioone, vaimu ja sümboleid koolimaja keldrikorruselt kuni aatriumi klaaslaeni. Tavapärane koolikellahelin asendub rahvusmuusika valikuga, mida saab kuulata ka vahetundides.
Oma kooli ja kogukonnatunnet hoiavad jätkusuutlikuna ka kooli vilistlased, nendega on kooli huvijuht Maarika Paun tihedas kontaktis, nii leiame alati huvitavaid esinejaid, oma ala häid spetsialiste, kes kodukooli meelsasti esinema tulevad, tänaseid õpilasi ja õpetajaid oma töötubades, ateljees, kunstikojas vm õpetavad. Uut luues meenutatakse olnut ja sünnivad ideed tuleviku tarvis – selles on töökultuur, väärtusõpetus ja soe inimlik kontakt, mida pelgalt õpiku või arvuti vahendusel inimesele pakkuda ei saa.
Kunstinädala väljakujunenud tegevustik
- Kogu koolimaja kujundamine
- Kunstinädala maskottlooma valmistamine
- Moedemonstratsioon
- Elavad pildid (vastava maa rahvast tutvustav ajalooline näidend), selle tarbeks lavadekoratsioonide ja kostüümide valmistamine.
- Viis päeva eriteadlaste (erialainimeste) loenguid koos illustreeriva materjaliga.
- Muuseumide, näituste, ateljeede, töökodade jne külastamine – aktiivne osalus erinevate töölehtede täitmise, meisterdamise, maalimise vm praktiliste tööde näol.
- Teemakohaste isetegevuskollektiivide, artistide ning oma õpilaste esinemised koolis.
- Joonistusvõistlused (karikatuurivõistlus), temaatilised omaloomingunäitused.
- Kostümeeritud (stiili)pidu võistlusmängude, ringtantsude ja teemakohase esinemisega.
- Näidend draamat õppivalt humanitaarklassilt, teistelt etüüdid ja lühietteasted.
Sobivaid üritusi, ettevõtmisi on alati kõigi vanuseastme õpilastele nii koolis kui ka väljaspool, nii kunstihingedele, nutikaile kui ka spordisõpradele.
Oma osa on kunstinädalal ka kooli kokkadel, kes koolinädala toidumenüüs püüavad lähtuda vastava kunstinädala teemast, näiteks
- Hiina kunstinädalal pakkusid kokad hiinapärast koolilõunat, mida ettevõtlikumad ka pulkadega süüa proovisid;
- Islandi kunstinädalal maitsesime islandi samblikust teed – oli väga mõru;
- Portugali kunstinädalal keskenduti toitlustamistunnis selle maa rikkaliku rahvusköögi kalaroogadele, maitsvaid suupisteid, salateid ning nende häid retsepte jagati ka õpetajatega, rääkimata paljudest koolikaaslastest.
Kunstinädalate raames on korraldatud ühiskülastusi eri rahvusrestoranidesse. Meeldivatele maitseelamustele lisaks on kuulatud külalisesinejaid, vahetusõpilasi või palutud peakokal oma töövaldkonda ning vastava rahva toitumisharjumusi tutvustada. Interjöör, hõrgud road, huvitavad jutuajamised – kõik see õpetab käituma, suhtlema, annab kogemusi ning loob ühisosa kooliperes.
Stiilipeol on alati avatud õpilaskohvik, kus lapsed saavad omavalmistatud kookide, pirukate vms üksteist üllatada. Hiina tee lõhn, maitsvad hõrgutised, mitut sorti seemnekesed, suhkrus puuviljad – kõik sobisid tekitamaks õdusat olemist ning loomaks meeleolu, meenutatakse möödunud hetki. Külla kutsutud lapsevanemad olid laste tegemiste ja toimetamistega silmnähtavalt rahul.
Eri kunstinädalatel on õpitud mitmete rahvaste tantse, loodud kunstipäraseid pildiseeriaid – neid sõnakunstis avatud, filmitud värvika õpilaskonnaga järg Mehhiko seebiseriaalile, tantsitud, lauldud, näideldud koos õpetajatega. Imetlust on äratanud mitme klassi üksmeel, kui õmmeldi endale ise või muretseti vastava maa rahvarõivad, milles siis kunstinädalal koolis käidi.
Õpetajatel on inimestena väga erinevaid harrastusi ja oskusi – seega on kunstinädal üks võimalus tutvustada pedagoogide hobisid, kogumishuvisid, kuulata reisimuljeid, isiklikke kontakte erinevate rahvaste ja kultuuridega, näiteks 2006. aastal oli kooli fuajees kunstiõpetaja Kätlin Stahli tööde näitus.
2. Hiina kunstinädal
Valik tegevusi Hiina kunstinädala raames:
- nooremale kooliastmele: Hiina müüri joonistamine, laternate valmistamine, hiina muinasjutu illustreerimine, moedemonstratsioon, etendus „Liikuvad pildid Hiinast“, draakonijooks;
- keskmisele kooliastmele: praktilised tunnid tarbekunsti- ja disainimuuseumis, mälumängud, otsimis-leidmismäng vanalinnas, firmas Scan Cristall saadi teada, kuidas valmivad klaasnõud; külastati Tallinna Keraamikatehast;
- vanemale kooliastmele: Hiina võitluskunsti treeningtunnid, Hiina ajalugu, kultuuri ja keelelisi iseärasusi tutvustavad loengud, karikatuurikonkurss, mälestuseks osalejaile kingiti kõigile Hiina pildid konfutsianistlike ja taoistlike mõtteteradega, mille kujunduses kasutas Hiinale tüüpilisi figuure.
Koostöös saadi targemaks, oli võimalik hinnata nii paaris-, rühma- kui ka individuaaltööd paljudes õppeainetes, kuid numbritest olulisem oli emotsioon ning kõnekas tagasiside lastelt.
Õpilaste arvamuslugusid resümeerides selgus, kuidas hindavad nad kunstinädalal toimunut:
- see oli suureks vahelduseks üldisele rutiinile,
- kujundus oli ilus ja informatiivne, mulle meeldis, et oli õpetajaid, kes oskasid ja viitsisid oma ainetunnid kunstinädalaga siduda;
- igal hommikul oli põnev kooli tulla, see oli sujuv üleminek vaheajalt õppetööle;
- feng-shui pani mind mõtlema elule ja inimsuhetele hoopis uut moodi, toredad olid filosoofilised kirjandustunnid Hiina mõttetarkadest ning elulaadist taoismi ja konfutsianismi vaimus;
- üllatavad maitseelamused Hiina restoranis;
- vahetusõpilaste muljed olid põnevad;
- ajalooline pillide tutvustus sai värvi, kui meie õpilastest moodustati ansambel;
- loengud avardasid silmaringi;
- lauatenniseturniir muutis vahetunnid väga hoogsateks, ühisvõimlemine oli tõesti naljakas;
- karikatuurid meie õpetajatest hiinlastena tõstsid meeleolu;
- kõige toredam oli õppinud koka (Gert Johansoni) juhendamisel kodundusklassis Hiina roogasid valmistada, ilmselt muudan ka kodust menüüd;
- minus tärkas soov võitluskunsti õppima hakata;
- parim oli õpetaja Tiina Meeri tervitus- ja avaloeng, kus ta oma reisimuljeid ja teadmisi Hiinast jagas, samuti tema draakonikostüüm stiilipeol;
- õppisime üksteist paremini tundma;
- kohtusime paljude tuntud inimestega, saime teada, et enamik külalistest on meie oma kooli vilistlased;
- õppisin kunstinädalal väga paljude erinevate meetodite ning praktiliste tööde ja õppekäikude kaudu rohkem kui tavatundides.
3. Portugali kultuurinädal
Portugal oli 2011. aasta kultuurinädala teema.
Kultuurinädala raames:
- said õpilased teadmisi maateadusest, Portugali kultuurist ja ajaloost,
- kuulati ja lauldi fado-muusikat,
- maaliti portselanile ning kahhelplaatidele,
- valmistati ning maitsti rahvustoite,
- meisterdati Barcelose kukekese / Galo legendil põhinevaid kukki,
- kuulati portugali muinasjutte (määrasime lihtsas rahvaloos lauseliikmeid, otsisime muinasjutule omaseid tunnuseid, illustreerisime teksti ning analüüsisime tegelasi),
- loeti Fernando Pessoa (portugallaste Juhan Liiv) luulet;
- lavastati näidend;
- toimus temaatiline mälumäng;
- võisteldi jalgpallis;
- kohtuti vilistlastega;
- toimus traditsiooniline stiilipidu.
Ülesandeid ja töövõtteid eri õppeainete lõimimiseks kunstinädalal
- Lauamängu koostamise ülesanne (9.–10. klassile, lõimitud õppeained: kunst, käsitöö, ajalugu, geograafia, kirjandus)
Koostage rühmatööna lauamäng, kus kasutate Portugaliga seonduvat infot. Eesmärgiks on pigem anda infot kui selle omandamist kontrollida. Seega, mängulaual liigutakse edasi olulisi kultuuriloolisi paiku, traditsioone, ajaloosündmusi vms silmas pidades. Iga rühm võiks koostada erineva rõhuasetusega mängu, näiteks ajalooteemaline, loodusteemaline vm.
Õpilased jaotuvad rühmadesse, õpetaja jagab tööülesandeid selgitava juhise. Lepitakse kokku aeg jne. Alustuseks peaksid rühmakaaslased saama vestelda, väikese ajurünnaku teha, et siis juba oma tööülesandele kitsamalt orienteeruda.
Mängu koostamiseks vajalik info otsitakse ja leitakse kas kooli raamatukogus, arvutiklassis, vastavates ainetundides (ajalugu, geograafia, bioloogia, kirjandus) või jääb ettevalmistav töö kodutööks. Mängu valmistamine (lõikamine, kleepimine, reeglistik, nupud, täringud vms) peaks kõik toimuma ainetundides (tööõpetus, kunstiõpetus, kirjandus, keeleõpetus).
Mängides õpitakse, järelikult tuleb valminud mänge ka läbi mängida, omavahel vahetada, üksteisele tagasisidet anda, kas mängu juhend oli üheselt mõistetav, kas mäng pakkus teadmisi, oli huvitav, välimuselt esteetiline jne. Nimetatud aspektidele tuleb õpetajal töö alguses tähelepanu juhtida, sest nende põhjal kujuneb hinne, hindamisprotsessis saavad aga õpilased juba ise aktiivselt osaleda.
- Tõlkeülesanne (jõukohane gümnaasiumi humanitaarklassile, lõimitud õppeained: inglise keel, vene keel, eesti keel)
Tõlkige muinasjutt inglise keelest eesti keelde, vene keelde või vastupidi. Töövormiks sobib hästi rühmatöö (teksti tõlkida lõikude kaupa), rühmatunnid arvutikasutamise võimalusega, mis tõlketööd ja keelelist enesekontrolli hõlbustavad.
Tagasiside ja hea tõlketöö on siin väga oluline, sest rühmatööna loodud eestikeelset teksti kasutati kunstinädalal noorema vanuseastme kirjandustundides. Algklassiõpilased kuulasid lugu ja illustreerisid teksti; 5. klass kirjutas loole lõpu, muinasjutu tunnuseid järgides; 7. ja 8. klass määras alust, öeldist ning otsis muinasjutule iseloomulikke tunnusjooni; 9. klass kirjavahemärgistas teksti ja otsis muinasjutule iseloomulikke tunnusjooni.
- Juhan Liivi ja Fernando Pessoa loomingu lõimitud käsitlus (2 tundi 9. klassis, lõimitud õppeained: kirjandus, eesti keel, ühiskonnaõpetus)
Kuna 9. klass käsitleb J. Liivi elu ja loomingut, siis sobis Fernando Pessoa ehk portugallaste Juhan Liiv väga hästi kunstinädala kirjandustundide teemaks.
Kahele õpilasele oli eelnevalt antud ülesanne: tutvustada lühidalt ja atraktiivselt piltide, märksõnade, mõne tekstinäite varal nii Liivi kui ka Pessoa elu ning ajastut, pidades silmas üldjoontes silmas ka ajaloolist ja ühiskondlikku konteksti.
Tutvunud Pessoa elu ja käekäiguga, lugedes tema loomingut, leidsid õpilased sarnaseid teemakäsitlusi, motiive ning ka kujundeid, mis autorite maailmapilti ja tundmusi edasi andsid. Üsna raskemeelne ja valuline elutunnetus ühendas kaht maailma nii erinevas paigas elanud meest. Küsimus, kas ja kuidas väljendub heitlik meel või meeleheide tänases kirjanduses, tänapäeva inimestes, pakkus võimalusi möödanikku oma kaasajaga lõimida, mõistmaks, et eluolu on paljuski muutunud, kuid inimene on oma põhiolemuselt suhteliselt samasugusena püsinud. Tõdeti, et üksikinimese mured on sageli seotud tema staatusega ühiskonnas, majanduslike võimaluste ja ka keskkonnaga, milles ta kujuneb. Mõtteid jätkus ulatuslikumaks arutluseks ühiskondlikel teemadel ka ühiskonnaõpetuse tundidesse. Häälestus ning äratatud vaim leidis väljenduse kirjandis teemal „Julgus olla mina ise“ või „Raske on mõista, kerge on hukka mõista“, kusjuures hinde sai õpilane nii ühiskonnaõpetuses kui ka eesti keeles.
4) Pessoa luulevaliku illustreerimine (2 tundi, lõimitud õppeained: kirjandus, muusika, kunst)
Loetud Pessoa luulevalikule pidi õpilane vabal valikul joonistama juurde illustreeriva pildi, võis ka lõigata, kleepida, joonistada pildiseeria, teha fotosid, mis teksti või lugeja meeleolu edasi annaks. Samas tuli mõnd helisalvestist taustaks kasutada või mängida ise mingi pala, näiteks mängiti kitarril, klaveril. Selle ülesande juures me sõnalist osa ei kasutanud, õpilane valis luuletused, illustreeris luulevaliku pildi ja muusikaga ning sai hinde.
Seda tööd võib korraldada nii paaris- kui ka rühmatööna, andes õpilastele valikuvabaduse, kaasame nad aktiivsemalt õpiprotsessi ja suuname ka oma valikute eest vastutust võtma. Õpilastele meeldis enim seda ülesannet paaristööna teha.
Pessoa luule sobis 12. klassis võõrandumise mõiste avamiseks ja illustreerimiseks. Kümmekond õpilast said valiku luuletusi ja lugesid neid ette, kaasõpilased kuulasid ja kirjutasid järgneva 10 minuti jooksul järjest üles kogu mõtte- ja emotsioonidetulva, mis kuuldu neis tekitas, paberile. Seejärel luges üks osa õpilasi oma mõtted teistele ette.
Lõpuks taandus kuuldu võrdlemisi sarnastele märksõnadele: üksindus, võõristus, mittemõistmine, hüvastijätt eluga, pettumus, kes ma olen, miks ma olen, käest libisenud aeg, elu, purunenud unistused, kodu, hüljatus, valu, mask, ma ei ole mina ise, öö jne.
5. Islandi kunstinädal
1) Õppeainete lõimimise võimalusi kunstinädala raames (5. klass, lõimitud õppeained: eesti keel, kirjandus, kunst, käsitöö)
Eesti keel (1 tund). Õpilased loevad järjest valjult lausehaaval ette teksti Islandist. Järgmisena märgitakse igas lauses öeldis, vahetatakse pinginaabriga töö ja õpetaja ettelugemisel kontrollitakse kaaslase töö, antakse tagasiside.
Järgneb väike vestlusring sellest, mida Islandile iseloomulikku on õpilased kooli kunstinädala väljapanekutelt, kujundusest leidnud, märganud. Õpetaja juhendamisel kirjutatakse märksõnu vihikusse, võib koostada mõisteskeemi, kasutades uut infot loetud tekstist, koolis iseseisvalt hangitud infot ja õpilaste üldteadmisi.
Kodutööna otsivad õpilased internetist, raamatukogust infot trollide kohta. Teevad leitud materjali põhjal mõnelauselise tutvustuse, kokkuvõtte kaaslastele esitamiseks.
Kirjandus (2 tundi). Õpetaja tutvustab tunni eesmärki, milleks on üksteiselt saada võimalikult palju uut infot trollide ning nendega seotud pärimuste kohta, koostöös peaks kuuldu põhjal valmima kokkuvõte kaaslastele esitamiseks, iga õpilane teeb vihikusse kaaslast kuulates märkmeid. Õpilased jaotuvad rühmadesse, iga rühma liige annab ülevaate oma materjalist, tehakse märkmeid ja valmistutakse kokkuvõtte esitamiseks.
Teises tunnis juhib õpetaja tähelepanu kuuldu märksõnadena üles kirjutada. Iga rühm saab võimaluse vastata, kas esineb üks õpilane või antakse sõna igale rühmaliikmele, selle võivad õpilased ise otsustada. Tunni lõpuks on õpilased saanud vestelda, uut infot kuulata ja ka märkmeid oma vihikusse teha. Järgnev tund on küll kunstiõpetuse ja käsitööga seotud, kuid haakub eelneva informatsiooniga. Pole oluline, et need tunnid samal päeval oleks, materjalide otsimise ja uue teabe kinnistumise huvides on isegi parem, kui meisterdamistöö toimuks mingil teisel päeval.
Käsitöö (2 tundi). Individuaaltööna valmistavad õpilased paaristunnis eri materjalidest trolle. Joonistatakse papile, värvitakse, lõigatakse välja, heegeldatakse sabasid, kleebitakse lõngajuppidest juukseid, lisatakse erinevast tekstiilist või papist välja lõigatud kõrvad, nina, nahajääkidega kaetakse keha (õmblevad, kleebivad). Keha alusmaterjaliks võib kasutada ka mõnda plasttopsi, purgikest, plastiliini vm, millele saab täiendavalt saba, kõrvad jms lisada kleepides, õmmeldes vm moel. Trollid jäävad kooli, töö nendega jätkub. On hea, kui õpilastel on koduklass, siis on kogu materjal ühes kohas püsivalt.
Eesti keel (1 tund). Iga õpilane mõtleb oma trollile nime, kirjeldab teda ja kirjutab väikese iseloomustuse. Ta on valmis oma trolli kaaslastele tutvustama. Tunnis kuulatakse kaasõpilasi, ühtlasi arutletakse, kuivõrd käsitöös meisterdatud tegelaskuju kirjutatud iseloomustusega kokku sobib jne.
Kirjandus (2 tundi). Õpilased jaotuvad rühmadesse, iga rühm saab erineva ülesande. Rühmad moodustavad nn trollipere, neil on reaalselt käes omavalmistatud trollid, et tehtu inspireeriks ja leiaks ka rakendust. Igal perekonnal on ülesanne, mille nad ühistööna ette valmistavad ja pärast esitavad.
Ülesanded: koostage trollipere päevaplaan, mis tutvustaks nende elustiili ja suhtlemislaadi; koostage trollipere kolme päeva toidumenüü, milles arvestate looduskeskkonna võimalusi; kujutage trollirahvast ja nende riietumismoodi (öörõivad, töörõivad, piduriided, lasteriided), arvestades keskkonda ja ilmastikku; trollipere võimalikud probleemid, kes, mis võib neile muret valmistada, kuidas neid olukordi lahendada; trollipere traditsioonid, mis neid seob põlvkonniti, kuidas ja milliseid tähtpäevi nad tähistada võiks; trollilaste koolielu, õppeained, koolikord jne.
Eesti keel (2 tundi). Õpilased esitavad oma rühmatööd, oluline on loovus, sõnavara ja esinemisoskus, aga ka kõigi rühmaliikmete rakendamine ühistöö esitlusel. Esitlusaeg võib olla küll varem kokku lepitud, ent praktika näitas, et lapsed innustusid väga ja nende fantaasia on väga rikkalik, mõni rühm esines peaaegu näidendiga, milles nende meisterdatud trollid kehastusid väga põnevateks tegelasteks trolliperes, kus juhtus igasuguseid lõbusaid lugusid, aga oli ka probleeme ja pahandusi.
Kunstinädala raames valminud töid kuulasid, vaatasid ja hindasid võimaluste piires nimetatud ainete õpetajad ühiselt. Nii õpetajad kui ka õpilased olid veendunud, et nad õppisid juurde uusi oskusi, said täiendavaid teadmisi ja hästi palju rõõmu ühistööst.
Ideetasandil võiks siit jätkata mõttega kehalise kasvatuse ja muusikaõpetuse tarvis, kus siis trollideks kehastunult võiks õpilased rühmatööna ühe liikumistantsu või -mängu välja mõelda ning esitada, leides sinna juurde sobiva muusikasaate või luua ise üks lõbus trolliräpp.
Erinevaid töömeetodeid ja hindamisvõimalusi pakub selline atraktiivne ja läbiv teemadering rohkesti.
Arvestades õpilaste vanust ja võimeid, saab kunstinädala infoküllust kasutada ka järgmiselt: õpetaja dikteerib või annab trükitult õpilastele 10 küsimust, millele õpilased koolimajas või klassis, saalis ringi liikudes peavad vastuse leidma. Otsimiseks antakse teatud aeg, töö võib korraldada ka rühmadena ja korruste kaupa. Tunni lõpus loetakse klassis küsimused ja vastused ette.
2) Tööleht Thor Vilhjalmssoni „Hetke“ käsitlemiseks gümnaasiumis (3 tundi)
Eesmärk: õpilane mõistab ilukirjanduslikku teksti, leiab vajadusel õppekirjandusest lisainfot, oskab määrata ilukirjandusliku teksti žanri, teab ja leiab tekstist kõnekujundeid, avab neid ja tõlgendab allteksti, arutleb teemakohaselt kaasõpilasega, suudab võrrelda ja analüüsida erinevaid seisukohti ning interpreteerida alustekstile tuginedes oma mõtteid.
Meetodid: individuaal- ja paaristöö, suuline ja kirjalik töö teksti mõistmiseks ja sõnavara arendamiseks.
Planeeritav aeg: koolis töö tekstiga 2 õppetundi, 3. tund kodutöö kontroll + tagasiside
I tund
- Ennusta tekstist pärinevate fraaside põhjal, millest võiks lugu jutustada.
rahvas istus ja lõi klaase kokku
vaevu julges ta ringi vaadata
valgest kipsist maskid
härjavõitlus
Louvre
portselanglasuuriga hambad
läbitungiv klaasiklirin
Vaheta tööleht pinginaabriga, vaata, millised mõtted, ootused tekkisid temal.
- Loe nüüd terviktekst läbi, tee tekstis märkmeid, jooni oluline alla ja vasta küsimustele. Vajadusel kasuta klassis olevat õppe- või teatmekirjandust.
- Selgita järgmiste sõnade tähendust.
Ramb – …………………………………………………………………….
Umisema – ……………………………………………………………..
Hoomama – ………………………………………………………………
Kohuma –………………………………………………………………….
Sfäär – ……………………………………………………………………..
rituaalne draama – …………………………………………………….
- Mida tellis jutustaja baaris?
- Millal ja millega pälvis mees kaasinimeste tähelepanu? Kuidas ta sellesse suhtus? Too näide tekstist.
- Mida ütles oja rännumehele? Kuidas võiks seda mõista? Selgita.
- Kirjelda oma sõnadega, mida nägi jutustaja joobnuna enda ümber?
- Leia ja kirjuta tekstist kõnekäänd/väljendverb ning ava selle tähendus.
- Määra loetud pala žanr, too välja iseloomulikud tunnused.
- Milliseid mõtteid ja tundeid loetu sinus tekitas? Leia tekstis sõnad, mis neid emotsioone tekitasid, ja jooni alla.
- Palas toimuv on reaalne/tinglik ja alateadvuslik, sest …
- Selgita, mis võiks see kõik olla, mille loodus on inimesele andnud, ning mille närtsimist jutustaja tajub.
- Kuidas mõistad fraasi need hambad ähvardavad sind sügavikku tõmmata? Ava, selgita.
II tund
- Vaheta pinginaabriga tööleht. Kuulates õpetaja selgitusi ja kommentaare, märgi küsimuste 1.–7. õige vastuse juurde +, pooliku juurde v ja vale juurde –. Tööd on võimalik ka hinnata, kui kriteeriumides on kokku lepitud.
- Loe 8.–11. küsimuse vastuseid ning märgi sinu arvamusega sarnaste mõtete juurde +, erinevate juurde –, huvitavate mõttekäikude juurde ! ning ebaselgete juurde ?. Nüüd arutle loetu üle pinginaabriga.
Lõpetuseks kuula õpetaja ja klassikaaslaste seisukohti, tee täiendusi oma töösse.
Õpetaja annab järgmise koduse ülesande.
Kodutöö
Ilukirjandus on kujunditerohke. Leia ja kirjuta loetud tekstist välja 3–5 epiteeti, 3 võrdlust, 3 metafoori ning 3–5 isikustamist.
EPITEEDID (epiteedile tõmba joon alla, lisa ka põhisõna):
- …………………………………………………………..
- …………………………………………………………..
- …………………………………………………………..
- …………………………………………………………..
- …………………………………………………………..
VÕRDLUSED:
- ………………………………………………………………………………………………………..
- ………………………………………………………………………………………………………..
- ………………………………………………………………………………………………………..
ISIKUSTAMINE:
- ………………………………………………………………………………………………………..
- ………………………………………………………………………………………………………..
- ………………………………………………………………………………………………………..
- ………………………………………………………………………………………………………..
- ………………………………………………………………………………………………………..
METAFOORID (ava ja selgita):
- ………………………………………………………………………………………………………..
- ………………………………………………………………………………………………………..
- ………………………………………………………………………………………………………..
III tund
Kodutööd võiks hindele vastata 3–4 õpilast, et tekiks võrdlusmoment.
3) Näide islandi kirjanduse käsitlemisest gümnaasiumis (2 tundi)
Islandi kirjandusteose käsitlus on lõimitud inglise või vene keele õppega. Õpilane tõlgib loetud mõtteterade tuuma inglise või vene keelde – sõnastab sama või sarnase tähendusega vanasõna või aforismi valitud võõrkeeles. Õpilased saavad õpetajalt töölehe paaristööks.
Tööleht
- Rahvaloomingus peegeldub arusaam ümbritsevast ja iseendast, Edda-laulu järgmistes ridades antakse edasi tarkuseterad ja moraalinormid järeltulevatele põlvedele. Loe Õilsa ütlemisi ja kirjuta juurde mõni sama mõtet kandev ja sulle tuntud vanasõna või aforism. Arutle kaaslasega Õilsa väärtushinnangute üle, võrdle neid enda ja eakaaslase omadega. Ole valmis oma seisukohti klassikaaslastele esitama ja kommenteerima.
- Tõlgi valitud vanasõna või aforism inglise või vene keelde. Arutle tõlget kaaslasega.
„Vanem Edda“ (katkend)
Halb on harjumus aruga hiilata,
vaist olgu virge;
kes ligineb tarele tasa ja targu,
ei õhuta õnnetust.
Ei paremat panna saaks teeline pauna
kui mehist mõistust –
see kaugele minnes
on kallim kui kuld;
see on vaevase varandus.
Kui juhm tuleb lauda,
ta on vait ja jõllitab
või kestvalt peab kõnesid;
armetu lausa jääb lagedaks arust,
kui maitseb kord märjukest.
Halva sõbraga seltsi vaid harva –
kui ka rajad ristuksid.
Heale sõbrale pühenda hoolt,
kas või matkates mägede taha.