Leonhard Soom, 2010
Odavise
On hea, kui loomuliku viskeliigutuse omandamine toimub juba lapsepõlves eakohaste viskemängudega. Märkiviskamised ja viskemängud peaksid suunama ja soodustama loomuliku üleõla viskeliigutuse väljakujunemist ning aitama kaasa viskevõimele. Nendele eeldustele rajaneb hilisem odaviske tehnika õppimine.
Ettekujutuse odaviske tehnikast annavad kinogramm ja võistluste vaatamine või näitab seda tehniliselt õigesti ette õpetaja või õpilane.
Ohutustehnika
Odavisked toimuvad ainult ühes suunas ja õpilased peavad olema viskekohast ohutus kauguses. Vahendite tagasitoomine platsilt toimub õpetaja loal alles siis, kui kõik õpilased on oma viske sooritanud. Ohutustehnika tagamisel võib viskeid teha ka paarides, jälgides piki- ja külgvahet.
Soovitusi
Odaviske algõpetuseks sobivad suuremad platsid (väljakud), kus pole segavaid faktoreid (viskesektor, äraviskejoon jne). Odaviske tehnika omandatakse kiiremini, kui põhiasendid näidatakse ette ja juhitakse tähelepanu olulistele liigutustele. Hea palliviskaja ei pruugi olla hea odaviskes, sest palli saab visata ka kõvera käega, odaviset sooritatakse sirge käega.
Antud õpetus on mõeldud paremakäelistele õpilastele.
Odaviske õpetamist soodustab see, kui põhikoolis on eelnevalt omandatud palliviske tehnika. Nagu palliviskes, toimub ka odaviskes oda äravise kiirenevalt hoojooksult. Odavise koosneb hoojooksust, oda tahaviimisest (jätmisest), ristsammudest, äraviskest ja tasakaalustamisest.
Odahoid
Oda hoitakse pöidla ja nimetissõrme, pöidla ja keskmise sõrme või nimetis- ja keskmise sõrmega, mis asetatakse odamähise taha. Teised sõrmed hoiavad pingevabalt odamähist.
Oda kandeasend ja hoojooks
Hoojooksu alguses on oda 10–15 cm kõrgusel peast, odaots on silmade kõrgusel. Kandeasend peab olema pingevaba, soodustama oda tahaviimist ristsammudeks ja jõudmist õigesse viskeasendisse.
Hoojooksu algusosa on 6–12 sammu, millele lisandub 4–5 viskesammu, millest:
4-sammulisel rütmil tabatakse kontrollmärki vasaku jalaga, oda viiakse taha ühe sammuga, sooritatakse ristsamm ja äravise;
5-sammulisel rütmil tabatakse kontrollmärki parema jalaga ja oda viiakse taha kahe sammuga.
Oda tahaviimine (jätmine) ja äravise
Tegelikult ei viida oda taha, vaid oda jäetakse paigale ja ise liigutakse edasi.
- Oda tahaviimist (jätmist) tuleb õppida alguses paigalt, seejärel kõnnilt ning hoojooksult – kas ülalt taha (lihtsaim ja enim kasutatav) või ülalt-eest alt-kaarega (see on hoogsam, kuid ei sobi kõigile).
- Sammseis, vasak jalg ees, parema jala pöid umbes 45° nurga all. Oda äraviske asendis, vasak käsi (pöial suunaga alla) näitab viskesuunda, vaade suunatud ette. Ülakeha pöördub hoojooksu suunda ja odaga käsi sirutatakse õlast kaugele taha.
Äravise
- Äravise sooritatakse ette-üles (umbes 40° nurga all) nii, nagu osutataks näpuga oda lendu võimalikult kaua.
- Äraviset õpitakse alguses paigalt, seejärel kõnnilt ja hoojooksult.
Vise paigalt
- Näoga viskesuunas. Põlvedest veidi kõverdatud õlgadelaiune harkseis, väike kerekallutus taha (vibuasend), oda on kandeasendis. Jalgade sirutus peab kokku langema äraviske lõpphetkega. Vibuasendi ja viske tunnetamiseks on seda harjutust hea sooritada ka vasaku ja parema jala astega ette.
- Sammseis, parem jalg ees (pöid umbes 45° nurga all), oda kandeasendis. Vasaku jala sammul ette (täistallale, pöid viskesuunas) pöörata keha paremale ja viia oda äraviske-eelsesse asendisse. Alustada aktiivset parema puusa ettepööramist ja sooritada vise..
Vise kahelt sammult
- Sammseisus vasak jalg ees, oda äraviske-eelses asendis, vasak käsi näitab viskesuunda (pöial suunaga alla), vaade ette.
- Parema jalaga ristsamm ette (pöid umbes 45° nurga all), vasaku jala samm ette täistallale (pöid viskesuunas). Alustada aktiivset parema puusa ettesurumist („viin naba kaugele ette”) ning sooritada vise (sõrmed saadavad oda).
Vise neljalt sammult
- Sammseisus vasak jalg ees. Oda kandeasendis, vaade ette.
- Parema jala sammul ette pöördub ülakeha veidi paremale. Alustatakse viskekäe sirutamist taha ja vasaku käe etteviimist.
- Vasaku jala sammul ette on ülakeha lõplikult pöördunud paremale ja saavutanud ideaalse äraviske-eelse asendi.
- Parema jala ristsamm ette (pöid umbes 45° nurga all).
- Vasaku jala sammul ette sooritada vise.
Vise hoojooksult
Viimasele neljale (viiele) sammule asetatakse kontrollmärk. Hoojooks olgu järk-järgult pikenev ja kiirenev, seda tuleb arendada paralleelselt visketehnika täiustamisega.
Hoojooksu pidurdamine.
Äravise peaks toimuma umbes kahe sammu kaugusel viskejoonest. Hoojooksu pidurdust tehakse kas ümberhüppega paremale jalale või parem-vasak sammudega.
Soovituslik kirjandus
Torim, H. (1985). Palli-, granaadi- ja odaviske tehnikast, õppimisest ja õpetamisest. Tallinn: TPedI Kirjastus.
Võistlusmääruste veebilehti http://www.koolisport.ee/public/files/Voistlusmaarused.doc
Kettaheide
Kettaheite õppimist on soovitatav alustada video või kinogrammi vaatamisega, samuti võib seda tehniliselt õigesti ette näidata õpilane ja/või õpetaja.
Ohutus
- Kettaheited sooritatakse ainult ühes suunas ja järge ootavad õpilased peavad seisma sektorist ohutus kauguses või, kui väljak võimaldab, siis heidetakse vastamisi.
- Heite eel tuleb veenduda, et kedagi pole ketta arvatavas maandumispaigas.
- Kettaheite harjutusi rühmas (viirus) tehes tuleb jälgida, et õpilased oleksid üksteisest ohutus (18–20 m) kauguses.
- Ketaste äratoomine platsilt (sektorist) toimub ainult õpetaja loal.
- Üheaegseks äraheiteks annab õpetaja signaali.
Soovitusi
- Alguses tuleb kettaheidet õpetada platsil (väljakul), kus ei ole õpilaste jaoks segavat heiteringi. Oskuste süvenemisel võib heita heiteringist või kõvema pinnaga aluselt.
- Heitetehnika omandatakse kiiremini, kui näidata õigeid põhiasendeid ja juhtida tähelepanu olulistele liigutustele. Heite lõpptulemus oleneb 2/3 osas jalgade tööst, sellepärast tuleb tehnika õpetamisel just jalgade tööle erilist tähelepanu pöörata.
- Õige heitetehnika õppimine vajab teatud lennutrajektoori ja sellest saadavat positiivset emotsiooni. Seetõttu tuleks lubada õpilastel harjutada kergema ketta või kaikaga, et selle lennutrajektoor oleks umbes 25–35 meetrit (tüdrukutel vähem).
Ketast on läbi ajaloo heidetud küll alustades küljega ja seljaga heite suunas. Kettaheitja ideaalvormi kujutas Ateena skulptor Myron juba ligi 2500 aastat tagasi, see on tänaseni üks spordi sümbolitest. Eestis on kettaheide tänu meie tippudele populaarne, sellepärast tasuks seda koolitundides tutvustada ja õpetada .
Kettaheite algõpetus peab olema lihtne ja tulemuslik, kuna kergejõustikule eraldatud kehalise kasvatuse tunde on vähevõitu ja õpilased peavad algtehnika omandama ainult mõne tunniga.
Õpetus on mõeldud paremakäelistele õpilastele.
Kettahoid
- Ketas on rippuvas käes nii, et ketta serv toetub viimastele sõrmelülidele.
- Sõrmed on üksteisest võrdsel kaugusel, pöial toetub poolviltu kettale .Ketas toetub kämblale ja randmele
Kettaheite ettevalmistavad harjutused
Eesmärk on tutvuda kettaga ja põhiliste heiteliigutustega.
- Ketas küljel edasi-tagasi hooglemine, vasak käsi on kogu aeg ees.
- Ees ringi- või kaheksakujuline hooglemine.
- Ketas asub kõverdatud vasakul käel, peopesaga üles. Hooglemise harjutamiseks pannakse parem käsi ketta peale ja viiakse ketas hooga taha ja tagasi.
- Harkseisus ketta ette-taha hooglemisel veeretada see ette üle nimetissõrme ja teha heiteid ette-üles.
Kettaheide paigalt
- Eesmärk on õppida jalgadega kiirendust teha ja käega õigesti heita.
- Enne põhiliigutust proovida selle imiteerimist.
- Harkseis näoga heitesuunas. Ketas äraheite-eelses asendis, vasak käsi näitab heitesuunda (või on suunatud ette), vaade ette. Kõverdada põlved ja mõlema jala sirutusega teha heide ette-edasi. Heitekäsi alustab äraheidet alles pärast jalgade ja keha täielikku sirutust (käsi saadab ketast).
- Heide vasaku küljega heitesuunas. Keharaskus põlvest kõverdatud paremal jalal. Parema jala kand ja vasaku jala suur varvas asuvad ühel heitejoonel. Peavaade ja vasak käsi on heitesuunas. Parem küünarnukk on kere suhtes 90° nurga all. Kõverdatud parem jalg sirutub, parem puus (naba) surutakse kaugele ette-üles ja sooritatakse äraheide.
- Pärast äraheidet on eesmärgiks saavutada tasakaal ja vältida üleastumist. Selleks tuleb pärast ketta äraheidet teha kiire ülesirutusega jalavahetushüpe – parem jalg läheb põlvest veidi kõverdatuna ette ja vasak vastukaaluks taha. Ülakeha on ette kallutatud ning vaade suunatud ette.
- Heide seljaga heitesuunas.
Kettaheide pöördega
Kettaheide sobib neile, kellel on hea koordinatsioon, lõdvestusoskus ning jalad piisavalt tugevad.
Alguses imiteerida pöördega heidet ilma vahendita ja vahendiga.
- Heide vasaku küljega heitesuunas. Viia ketas kehapöördega taha, keharaskus jääb paremale jalale. Sooritada pöördhüpe vasakult jalalt paremale ja teha äraheide.
- Heitel seljaga heitesuunas on heitja algasendis kettaringi tagaservas, jalad õlgade laiuselt harki.
- Pöördega heitel viiakse keharaskus paremalt jalalt vasakule jalale, pööratakse üle vasaku päka vasak põlv, puusavöö ja rind heitesuunda, sooritatakse pöördhüpe ja äraheide.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis gümnaasiumi kehalise kasvatuse valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-487-55-4