Tiiu Rosenberg, Nõo Põhikooli õpetaja-metoodik
Rahvakunsti alused läbiva teemana käsitöö ja kodunduse õppekavas
Uues tehnoloogia ainevaldkonnas koosneb käsitöö ja kodunduse ainekava neljast valdkonnast: käsitöö, kodundus, tehnoloogiaõpetus ning projektitöö. Käsitöö ainekavas on läbiva teemana rahvakunsti alused seotud nii kohustuslike tööliikide (õmblemine, tikkimine, heegeldamine, silmuskudumine) kui ka valikteemade ja projektidega. Uues õppekavas on suund laiendada õpikeskkonda – viia tunnid läbi muuseumides, näitustel, arvutiklassis, raamatukogudes vm.
Nüüdisühiskonnas on olulisel kohal tehnoloogiline kirjaoskus, tundides kasutatakse erinevaid teabeallikaid, ühendatakse loov mõttetöö ja käeline tegevus, mis on mõlemad olulised inimese füsioloogilises ja vaimses arengus. Ühiste ülesannete ja aruteludega tundides õpitakse märkama esemete disaini funktsionaalsust ning seoseid rahvakunstiga.
Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
Õppekava üldpädevustes rahvakunsti aluste õpetamisel käsitletakse:
– õpipädevust (töö iseseisev korraldamine, teabe kogumine muuseumist, raamatukogust, internetist jm);
– sotsiaalset pädevust (tehnika ja tehnoloogia arengu tundmine aitab kaasa inimühiskonna arengu tunnetamisele – muuseumis leiduvast kraasist ketramismasinani või kudumisraamist kangastelgedeni jm);
– matemaatikapädevust (muuseumi esemete mõõtmine, analüüsimine, kohandamine oma tööks vajalike mõõtudeni);
– loodusteaduslikku pädevust (muuseumis tutvutakse erinevate tekstiilist, puidust, metallist, nahast, helmestest valmistatud esemetega; see eeldab tutvumist nende materjalide omadustega, et teostada praktiline töö);
– kunstipädevust (muuseumi esemest koopia joonistamine, oma töö kavandamine, oskus hinnata seoseid kunstiloomingu ja kultuuritaustaga);
– suhtlemispädevust (õpilaste ühiste ülesannete tulemuste tutvustamine, isiklike projektide esitlemine, oma valikute põhjendamisega saadakse esinemisjulgust ja areneb väljendusoskus).
Rahvakunsti aluste seostamine õppekava läbivate teemadega
„Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”. Muuseumi külastamine, museaalide vaatlemine ja analüüsimine aitavad õpilasel näha inimese rolli muutumist tööprotsessides ja tunnetada pideva õppimise vajadust. Tutvutakse elukutsetega: muuseumitöötaja, raamatukoguhoidja, tekstiilikunstnik, rahvakunstimeister jms.
„Keskkond ja jätkusuutlik areng”. Olla teadlik tarbija, kasutada uute esemete loomisel materjalide taaskasutust.
„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”. Uute eksponaatide viimine kohalikku muuseumisse (leiud kodust, koon ise muuseumisse kohaliku kirjaga eseme vm). Õpilaste isiklikud projektid oma ideede realiseerimiseks kohalike meenete loomisel, valmistamisel ja müümisel (Luke mõisapargi poekott tikandiga, „õunapuuõite” prossid, savist maskott jt).
„Kultuuriline identiteet”. Teadvustada oma piirkonna rahvarõivakomplektide omapära, võrreldes teiste Eestimaa piirkondadega (Lõuna-Eesti, Tartumaa, Nõo kihelkond). Võrrelda Eesti rahvarõivaid teiste maade rahvarõivastega, teadvustada oma kohta mitmekultuurilises maailmas.
„Teabekeskkond”. Muuseumide eksponaatidega tutvumine, virtuaalnäituste, veebipäevikute jm kaudu õpitakse kasutama erinevaid teabekanaleid, hindama kogutud info usaldusväärtust. Tutvutakse käsitöötegijate loominguga terves maailmas.
„Tehnoloogia ja innovatsioon”. Õpitakse oma tööd virtuaalkeskkonnas esitlema. Tutvutakse arvuti teel juhitavate seadmetega ja kasutatakse neid (nt tikkiv õmblusmasin). Seosed valdkonnasiseselt: poisid käsitöötunnis projektõppes. Seosed teiste ainetega: inglise keel (tikkimismasina programm), eesti keel (esitluse sõnastamine), matemaatika (silmuste arvutamine), loodusõpetus (looduslikud materjalid), informaatika (kodulehe ja blogi loomine), kunstiõpetus (kavandamine, kompositsioon, värviõpetus) jne. Rahvakunsti teema seostamine oma aine kohustuslike tööliikidega: kudumine – rahvuslikud kirjad; tikkimine – kodukoha tikandid; heegeldamine – hiiu pits, setu pits jt.
Rahvakunstiga tutvumine oma kodukoha näitel
Tartumaal Nõo vallamajas saab ühes hoones tutvuda mitmete rahvakunstiga seotud teemadega. Seepärast võib kõikides põhikooli astmetes korraldada sinna õppekäike. Nõo valla koduloomuuseum. Saab tutvuda muuseumi eksponaatidega ja vestelda muuseumi juhataja Kai Toomega. Fotol Nõo kostüümides naine ja mees.
Vt foto 1.
Koduloomuuseumis on sahtel vöödega. Vt foto 2.
Näitusesaalis saab tutvuda erinevate temaatiliste näitustega.
Nõo valla raamatukogu. Lahkelt aitab õpilasi seal rahvakunsti- ja käsitööalaste raamatute otsimisel raamatukogu juhataja Helle Voore.
Vt foto 3.
Raamatukogu eraldi nurgakeses asub internetipunkt. Vt foto 4.
Nõo Kultuurimaja laos saab kultuurimaja juhataja Viivi Küti kaasabil vaadelda valla erinevate taidluskollektiivide rahvarõivakomplekte. Vt foto 5.
Nõo Vanatantsu Klubil on Nõo kihelkonna mehe ja naise kostüümid, naisrahvatantsurühmal „Madelin” Nõo, Anseküla, Mustjala, Rapla ja Alutaguse naise kostüümid, veel on seal erinevaid lastekomplekte.
Nõo vallamajas asuvas kangatoas saab tutvuda kohalike käsitöömeistrite ehedate taiestega (püsimüük) ning käsikangastelgedel kudumisega (kangastelgi on kolm). Pildil on kangatoas Viivi ja Luise. Vt foto 6.
Nõo Noortekeskuses vallamaja keldris saab korraldada temaatilisi õhtuid: näiteks kohalik käsitöömeister vestlusteks külla kutsuda või vaadata slaidiprogramme, materjale internetist ja miks mitte valmistada samas mõnda eesti rahvustoitu (kaerakile, kama vms).
Matk Nõo koduloomuuseumi Luke mõisapargi filiaali kärnerimajja (Nõost 6 km), kus on püsiekspositsioon aedniku eluruumidest ja tööriistadest. Seal on võimalus õpilastele korraldada töötubasid või laagreid seostatuna loodusõpetuse teemadega. Igas põhikooli astmes korraldatakse vähemalt üks kahetunnine õppekäik vallamajja, mille viib läbi käsitööõpetaja või klassiõpetaja (I kooliastmes).
Esimeses kooliastmes sobib kooli arvutiklassis mängida Eesti Rahva Muuseumi kodulehelt mänge: „Aastaajad”, „Rehetare lapsed”. ERM korraldab lastele aktiivõppepäevi, igal aastal toimub traditsiooniline õpilaste joonistusvõistlus detsembrikuus, vt muuseumi kodulehelt. Kuna võimalusi on mitmeid, planeerib käsitööõpetaja erinevaid tegevusi õpitulemuste ja õppesisu alusel vastavalt õppekavas esitatud rahvakunsti aluste teemale. Järgnevates artikli lõikudes esitatakse näidisõppekäikude kirjeldused II ja III kooliastme jaoks. Õppekäigud valmistatakse põhjalikult ette – õpilane teab üldjoontes juba eelnevalt oma ülesandeid kohalikus koduloomuuseumis. Tagasisidena esitab õpilane järgmisel tunnil õpetajale täidetud töölehe hindamiseks või esitletakse rühmatöö tulemusi suuliselt kaasõpilastele. II kooliastmes (4.–6. klass) käsitletakse rahvakunsti aluseid projektõppena ühe õppeveerandi jooksul. III kooliastmes (7.–9. klass) käsitletakse rahvakunsti aluseid valikteemana ühe kuu jooksul.
Projektõppe teema: „Nõo kihelkonna rahvakunst” põhikooli II astme 6. klassis
Aeg: ühe veerandi jooksul moodustavad õpilased uue rühma (10–12 õpilast). Rühm: vabalt valitud rühm – poisid ja tüdrukud (käsitööõpetaja juures), teine rühm erineva teemaga töötab paralleelselt töö- ja tehnoloogiaõpetaja juures. Ülesanne: Nõo rahvusliku kirjaga tekstiileseme kavandamine ja teostamine masintikandit kasutades.
1. õppenädalal – projektõppe sisu tutvustamine. Veebi(päeviku) alustamine. Eeltöö muuseumi külastamiseks.
2. õppenädalal – õppekäik muuseumi, raamatukokku, kangatuppa (2 tundi).
3. õppenädalal – kokkuvõte muuseumis tehtud rühmatöö tulemustest, oma tööde kavandamine, (veebi)päeviku täitmine (arvutiklassis).
4. õppenädalal – tikkimisprogrammi 4D Embroidery kasutamine oma rahvusliku eseme loomisel (arvutiklassis).
5.–7. õppenädalal – praktiline töö eseme valmistamiseks (käsitööklassis), veebipäeviku täiendamine, valmis töö esitlemine.
Käsitleme alljärgnevalt täpsemalt õppekäiku muuseumisse. Õpetaja tutvustab õppekäigule eelneval tunnil Nõo rahvuslike kirjadega loodud tänapäevaseid esemeid (poekott, pinal, raamatukaaned, järjehoidja, nõelapadi, padi, mänguasi, mäng, tikand valmis T-särgile jne). Õpetaja tutvustab oma rahvarõivakooli lõputööd „Nõo naise kostüüm 19. saj II poolel”, täpsemalt ERM-i kogudes olevaid Nõo kihelkonnast kogutud kuut kindakirja ja 13 vöökirja, särgi ja põlle tikandeid, pikk-kuue kaarusest mustreid, tanu tüllitikandit, sukakirja, säärepaelu, sõba tikandit, kõlaservi jt. Õpetaja kirjaliku töö koopiat saab vaadata püsivalt Nõo koduloomuuseumis. Õpetaja tutvustab raamatute nimekirja, kust saab töölehel esitatud küsimustele ja ülesannetele materjale otsida valla raamatukogust. Töölehed saavad õpilased rühmatööks alles järgmises tunnis, mis toimub järgmisel nädalal koduloomuuseumis. Õpetaja tutvustab rahvarõivaste ja vanasõnade alusel loodud mänge.
Tunni lõpus saavad õpilased neid mängida. Tagasisidena annab õpetaja suulise hinnangu. Tund koduloomuuseumis: Õpilased moodustavad 3 rühma. Küsimused ja ülesanded on iga rühma töölehel erinevatel teemadel:
- Silmuskudumine.
- Tikkimine.
- Rahvarõivaste kostüümide osad.
Kõigepealt kuulatakse üheskoos muuseumitöötaja miniloengut, esitatakse küsimusi, saadakse vastuseid. Raamatukogutöötaja tutvustab riiuleid, kust võib leida vastavasisulist kirjandust. Internetipunktis saab internetist vastuseid otsida. Õppekäik vallamajas lõpeb kangatoa külastamisega. Järgmise nädala tunnis esitlevad töörühmad oma uurimistulemused ja annavad neile hinnangu.
Valikteema 9. klassile: „Märk esemel”
Valikteemaga tegeldakse ühe kalendrikuu jooksul. Valikteemasse kuulub õppekäik kohalikku koduloomuuseumi ja tutvumine Eesti Rahva Muuseumi virtuaalnäitustega „Märk kui sümbol”http://www.erm.ee/?lang=EST&node=94 ja „Peremärgid” http://www.erm.ee/html/pere/pere.html ning vaibakoguga veebi vahendusel aadressil http://vaibad.erm.ee. ERM-i vaibakogu andmebaasis on kättesaadavad 3000 objekti. Lisaks saja aasta jooksul muuseumi kogutud Eesti vaipadele, tekkidele ja õlakatetele ka soome-ugri ja teiste rahvaste vaipu. Selles kogus saab vaadelda 13 Nõo kihelkonnast kogutud vaipa. Iga õpilane täidab muuseumi külastamise käigus töölehelt ülesanded ja hiljem täiendab vastuseid küsimustele, mis puudutavad Eesti Rahva Muuseumi virtuaalnäituste kohta käivaid andmeid.
Praktilise tööna valmistatakse „Märgiga ese”.
I nädalal kooli arvutiklassis ERM-i virtuaalnäituste külastamine („Märk kui sümbol”, „Peremärgid” ja „Nõo vaibad”). Eeltöö Nõo koduloomuuseumi materjalide kasutamiseks. Rühmatööna konkreetse ülesande esitamine, näiteks kirjutada välja Nõo naise kostüümi osad peakattest jalanõudeni ja otsida nendelt märke ja kirju; teine rühm tegeleb Nõo mehe kostüümi osade kirjeldamise ja nendelt märkide otsimisega. II nädalal Nõo koduloomuuseumis tutvutakse Nõo kihelkonna rahvariietega ja õpitakse riietuma. Näiteks riietub üks vabatahtlik õpilane Nõo neiu kostüümi, sellega kinnistatakse rahvarõiva kostüümi osade nimetused ja täpsustatakse kandmisviis. Tutvutakse Nõo koduloomuuseumis olevate puidust, metallist, klaasist jt esemetega, otsitakse neilt märke, sealhulgas peremärke. III nädalal kavandatakse oma märgiga tekstiilist ese. Teostamisel kasutatakse triigitavaid tekstiilvärve. Kasutatakse paku- või materjalitrükki, soovi korral joonistatakse esemele pintsliga. Kavandamisel on aluseks Eesti Rahva Muuseumi virtuaalnäituste materjalid või Nõo koduloomuuseumi museaalide märgid. IV nädalal valmistatakse trükipakk või šabloon ja trükitakse tekstiilesemele (esemetele).
Põhikooli valdkonnaraamat TEHNOLOOGIA 2010