Tairi Karafin, Jõhvi Gümnaasium, 2010
Kohaspetsiifiline kunst ruumis, III kooliaste
Kohaspetsiifilise teose esmane eesmärk on püüda kõnetada möödujaid ja seejärel panna inimesi oma kogemusele toetudes mõtlema. Tähtis on sel juhul teostuse praktiline või näiliselt seosetu külg ning kindlasti teose asukoht – viimane mängib eriliselt suurt rolli. Taiest peab saama märgata! Alles siis tulevad järgmised küsimused: Mis see on? Kes selle tegi? Kas kunstnik tahab sellega midagi öelda? Miks see just selline on? Sellised mõtted vaevavad paljusid vaatajaid tavaliselt nüüdiskunsti vaatlemisel. Kui järgnev sisemine dialoog on saavutatud, siis objekt paneb koha elama ning pakub vaatajale teistsuguse tajumise, uue kogemuse või lahtimõtestamise viisi. Teose eesmärk, anda ruumile teine mõõde ning mulje, on sel juhul täidetud.
Näiteks Lawrence Weineri tekstid seintel, Jim Lambie katkised toolid must-valgetel pindadel või Dan Flavini valgusinstallatsioonid igavates nurkades.
Häälestav ülesanne õpilastele. „Märka ja muuda!”
- Vali koolikeskkonnast üks ruumiosa, mis tundub sulle tühi, kõle ning sõnumita.
- Püüa kasutamata ruumiosa visandada vaatluse teel, kasutades teadmisi ruumiperspektiivist.
- Loo sinna oma taies või sõnum ning põhjenda oma valikut (nt Millisele probleemile sa mõtlesid? Keda see teos võiks puudutada? Milline on teose tulevik, püsiv või ajutine?)
Võimalik on ka parimate ideede teostamine kollektiivselt.
See tööülesanne aitab arendada õppe- ja kasvatuseesmärke, õpilane:
- tunnetab ja arendab teadlikult oma kunstialaseid võimeid loovülesannetes, leiab erinevaid lahendusvariante ja isikupäraseid teostusvõimalusi, esitleb tulemusi ning põhjendab valikuid;
- mõistab disaini kui protsessi, mille eesmärgiks on leida probleemile uus ja parem lahendus;
mõistab, et nüüdiskunst väljendub paljudes erinevates meediumites ja kõnetab vaatajat laias teemaderingis.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli kunstiainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-8-0