Tairi Karafin, Jõhvi Gümnaasium, 2010
Kontseptuaalne kunst, II kooliaste
Tänapäeva kõige eksponeeritum kunst tähendab sageli suuri mõõtmeid, šokki ja rõhuasetusi ühiskondlikele valuküsimustele. Küsimused võivad olla globaalsed või ka väikesele valupunktile suunatud. Kunst saab mõjutada mõtlemist läbi oma erinevate vormikeelte. Skulptuuriobjektide kõrval luuakse nüüdiskunstis üha rohkem ja rohkem sõnadega mängivaid taieseid. Sõnades ja lausekatkendites kantakse sügavamat ideed, mida vaataja peaks tajuma.
Näiteks: Mel Bochner’i teosed.
Ülesanne.
- Mõtle mõne küsimuse peale, mida võiks esitada kõigile? Küsimus võiks olla püstitatud nii, et vastata ei saaks ainult eitavalt ega jaatavalt. Näiteks: Mille nimel? Miks ma elan? Kes on mu sõbrad? jne.
- Vali enda kui ka sõprade püstitatud küsimuste hulgast välja ainult üks, millele sooviksid vastuse kirjutada.
- Rohkeim hääli saanud valuküsimusele vormista vastus. Näiteks: värvilisele paberile plokkkirjas.
- Loo kirjutatud sõnadest koos klassikaaslastega ühine kompositsioon.
- Arutle, kas see teos oma mahuga paneb vaataja kaasa mõtlema ja küsimust otsima.
See tööülesanne aitab arendada järgmiseid õppe- ja kasvatuseesmärke:
- õpilane väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi,
- õpilane visandab ja kavandab loovülesandeid lahendades,
- õpilane kasutab kompositsiooni baasoskust,
- õpilane analüüsib nüüdiskunsti teoseid ning märkab erinevaid vorme ja sõnumeid.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli kunstiainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-8-0