A A A

Näidisülesanne 1, Performance „Inimene eri ajastutel“

Jane Remm, Sally Stuudio, 2010

 

Ülesanne aitab mõista kunsti ja kunstiajaloo seoseid ühiskonnaga ja teadvustada inimese rolli eri ajastutel. Ülesanne koosneb kolmest etapist: kunstiteose analüüs, mõistete süntees, performance’i loomine. Kestvus 3–5 tundi. Ülesande koostaja eesmärk on pakkuda õpetajale inspiratsiooni ja innustada tunnis kasutama tegevuskunste.

 

I etapp – kunstiteose analüüs

Õpetaja valib kümme kunstiteost kunstiajaloost. Eelistada võiks figuraalseid kompositsioone, kuid tähtsam on teoste „loetavus” – teoseid peaks saama võimalikult mitmekülgselt analüüsida, alustades olmest ja lõpetades valitsenud maailmapildiga, ning seda kõigil kooliastmetel. Teosest võiks olla välja loetav teema, ajastu argielu, ühiskonnakord, suhtumine inimesse, religiooni ja teadusesesse.

 

Analüüs viiakse läbi grupitööna (2–3 õpilast grupis). Esmalt kirjeldavad ja analüüsivad õpilased grupis õpetaja esitatud suuliste või kirjalike küsimuste põhjal teost. Esimesel kooliastmel keskenduvad küsimused pildil nähtavale: olme, tegevustik, meeleolu, keskkond. Teisel kooliastmel analüüsitakse lisaks nähtavale ka põhjusi ja luuakse seoseid tolleaegse ühiskonnaga: inimestevahelised suhted, staatus, tegevustiku põhjused. Kolmandal kooliastmel seostatakse nähtavat ühiskonna ja valitseva maailmapildiga: inimese roll, kunsti roll ja funktsioon, ühiskonna kord, ajalooline olukord, oluline teistes valdkondades. Järgmise sammuna tutvustatakse teost ja analüüsi klassile. Õpetaja esitab suunavaid küsimusi ja toob lisaks välja seosed ühiskonna ja maailmapildiga.

 

Näiteteosed ja mõned märksõnad

  • Keskaeg: religioon, manitsus. Näiteks B. Notke „Surmatants”.
  • Renessanss: kristlus ja antiikmütoloogia, teadus, humanism. Näiteks S. Botticelli „Primavera” (1470); Peter Brueghel vanem „Madalmaade vanasõnad” (1559).
  • Barokk: tunneteküllus, kehalisus, meeleline nauding, moraali langus, kahtlemine. Näiteks L. Bernini „Püha Teresa ekstaas” (1647-52), D. Velázquez „Õuedaamid” (1656).
  • Klassitsism: distsipliin, kodanlus, ratsionalism. Näiteks J.-L. David „Horatiuse vanne” (1784)
  • Romantism: tunded, maailm kui müsteerium, eksootika, looduse ülevus, J.-J. Rousseau, I. Kant. Näiteks E. Delacroix „Vabadus viib rahva barrikaadidele” (1830), C. D. Friedrich „Rändaja udumere kohal” (ca 1818).
  • Impressionism ja postimpressionism: tööstus, tehnika, progress, urbanism, dekadents. Näiteks C. Monet „Saint-Lazare’i vaksal” (1877), G. Seurat „Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte’i saarel”.
  • Sümbolism ja juugend: tunded, pettumine teaduses, müstika, estetism. Näiteks D. G. Rosetti „Beata Beatrix” (1863), G. Moreau „Ükssarved” (1885).
  • Saksa ekspressionism: sõda, pettumine kodanluses. Näiteks G. Grosz „Ühiskonna alussambad” (1926).
  • Sotsialistlik realism: kunst autoritaarse riigi teenistuses, tööjõud, võrdsus. Näiteks V. Muhhina „Tööline ja kolhoositar” (1936).
  • Popkunst: kasvav jõukus, tarbimisühiskond. Näiteks R. Hamilton „Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks, nii meeldivaks” (1956); D. Hanson „Naine ostukäruga” (1970).
  • Postmodernism: palju tõdesid, globaliseerumine, infotehnoloogia, kunsti piiride hägunemine, tarbimine. Näiteks C. Shermani sari „Untitled”; T. Struth „Akadeemia galerii” (1992).

 

II etapp – teoste üldistus ajastu kontekstis

Analüüsi tulemusena tekib ülevaade eri ajastutest. Järgmise etapina täpsustatakse ja laiendatakse kokkuvõtet. Koostatakse mõttekaardid, kus on välja toodud ajastu peamised saavutused ja suundumused järgmistelt aladelt: ajalugu, reaalteadused, kultuur, olme, usk, poliitika, majandus filosoofia, tehnika, inimesese roll. Lõpuks tuuakse mõttekaardil välja alade suhe ja hierarhia, üks ajastut valitsev märksõna ning suhtumine inimesse.

 

Esimesel ja teisel kooliastmel täiendab õpetaja, kolmandal lisavad õpilased teistes ainetes õpitud teadmisi. Soovi ja võimaluse korral tehakse kolmandal kooliastmel uurimistöö, kus õpilased toovad lisamaterjali (õpikud, internet, raamatukogu) abil välja ajastu valitseva mõttelaadi.

 

III etapp – performance

Eelneva põhjal loovad õpilased grupitööna (2–3 õpilast grupis) performance’i, mis kujutab inimese rolli sellel ajastul, millest pärines nende kunstiteos. Performance’i keerukus ja abstraktsus sõltub kooliastmest. See võiks olla 1–3 minutit pikk, minimalistlik, sõnadeta ja teatraalsuseta. Selle ülesehituses tuleb arvestada klassikalist loo jutustamise skeemi: sissejuhatus → tegevus → kulminatsioon → lõpp.

 

Õpetaja tutvustab lühidalt, mis on performance. Õpilased saavad aega, et mõelda lugu, karakterid ja tegevus. Iga grupp esitab oma performance’i ning kaaslased ja õpetaja annavad tagasisidet. Neid võiks esitada kronoloogilises järjekorras. Soovi ja võimaluse korral võib performance’it harjutada, lavastada terviklikuks etenduseks ja esitada publikule.

 

Esimesel kooliastmel võiks lasta laste fantaasial lennata, toetada nende vaimukaid lahendusi, suunata mängimise tõsidust ja eneseväljenduse ilmekust. Teisel kooliastmel tuleb suunata õpilasi loomingulisusele, anda vihjeid, kuidas sõnadeta kujutatavat edasi anda, tuua näiteid, kuidas kehakeel kujutab meeleolu, positsiooni, suhtumist. Kolmandal kooliastmel tuleb julgustada õpilasi abstraktseid kategooriaid kasutama ning analüüsida loo ülesehitust.

 

Näited

 

I kooliaste. Teose elustamine

Performance’i jooksul elustatakse valitud kunstiteos. Õpilased võtavad sisse pildil kujutatud poosid, mis loo käigus elustuvad. Iga õpilane annab keha ja liigutustega võimalikult autentselt edasi karaktereid, staatust, olustikku. Lugu kerib lahti lähtudes sellest, mis oleks võinud järgmisel hetkel toimuda. Loosse võib lisada ajastul olulisi tegelaskujusid. Tegevus kulmineerub ja sellel on konkreetne lõpp.

 

Näiteks D. Hansoni teost „Naine ostukäruga” võiks lahendada järgmiselt. Naine seisab ostukäruga. Liigub käruga mööda ruumi, laob asju ostukärusse. Laob nii palju, et käru kaotab tasakaalu ja kukub talle peale.

 

II kooliaste. Inimene ja kõrgem võim

Performance’i jooksul tuuakse välja inimese ja kõrgema võimu suhted ajastutel. Üks õpilastest kehastab väärtust, millesse usutakse, olgu selleks siis kas Jumal, teadus või inimene. Teine kehastab inimest. Kolmas võib kehastada lisakategooriat. Kehalisi väljendusvahendeid (asend, liikumine, seis, kiirus) kasutades luuakse minimalistliku väljenduse abil lugu. Loo jutustamisel on abiks sümboolne äratuntav tegevus.

 

Näiteks S. Botticelli „Primaverast” lähtuv performance võiks olla järgmine.
Üks õpilane seisab kujutades Jumalat. Jumal loob inimese (žestina võib kasutada Michelangelo Aadama loomist). Inimene sirgub, muutub sama enesekindlaks kui Jumal. Performance lõppeb inimese ja Jumala mõõduvõtmisega.

 

III kooliaste. Inimene ja kategooriad

Performance’i jooksul tuuakse välja abstraktsete kategooriate suhe üksteisesse ja inimese suhe neisse. Kategooriad esitatakse kujunditena (nt pappkastid, millele on kirjutatud: Jumal, ilu, teadus, kunst). Õpilased kujutavad kastide abil ajastu väärtusi, tekitades hierarhia kategooriate vahel, heites midagi kõrvale, uurides midagi jne. Kasutades kehalisi väljendusvahendeid luuakse minimalistlikus vormis lugu, millel on algus, kulminatsioon ja lõpp.

 

Näiteks postmodernismi võiks kujutada järgnevalt. Õpilased seisavad, peas kast „infotehnoloogia”. Liikudes kiiresti ja kaootiliselt ühe kasti juurest teise juurde, loodavad nad leida varjupaika (nt sisse pugedes, kombates), kuid ei leia sobilikku. Kulminatsioonina heidavad ükshaaval kõik kastid kõrvale ja jäävad infotehnoloogia kastiga nõutult üksi.

 

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli kunstiainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-8-0