Liivi Urbel – Tallinna Inglise Kolledži õpetaja
Inge Raudsepp – Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kunstiainete peaspetsialist
Õppekava üldosa ja ainekava seostest
2010. aasta uuendatud Põhikooli riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest, mille moodustavad ainevaldkonnad. Kunstide valdkonda kuuluvad õppeained Kunst ja Muusika, mis on kohustuslikud kõigis kooliastmetes ( https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001 )
Õppekava taotleb senisest suurema sidususe loomist üldosa ja ainevaldkondade ning ainekavade vahel. Võtmeisikuks selle elluviimisel on aineõpetaja, kes arvestab ja rakendab oma töös üldosas esitatud põhimõtteid.
Muusika on õppeaine, mis toetab võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, samuti üldinimlike (ausus, hoolivus, aukartus elu ees, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu jne) ja ühiskondlike väärtuste (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus jm) kujundamist.
Ainealase õppe teostamisel on oluline luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab huvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist (Põhikooli riiklik õppekava 2. jagu § 3). Eeltoodu on muusikaõppes esmatähtis, sest uuendatud ainekava keskmes on musitseerimine – laulmine ja pillimäng –, mis avardab füüsilist õpikeskkonda eelkõige muusikainstrumentidega.
Uuendatud õppekavas peetakse oluliseks erinevate pädevuste kujundamist, mis tagavad suutlikkuse teatud tegevusalal või valdkonnas tulemuslikult toimida. Võib öelda, et muusika õpetamise ja õppimise kaudu kujundame mitmesuguseid pädevusi. Näiteks väärtuspädevus (osata hinnata ja väärtustada seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuriga; austada loomingut ja kujundada ilumeelt); sotsiaalne pädevus (suutlikkus ennast teostada, teha kaaslastega koostööd, aktsepteerida inimeste erinevusi ning õppida nendega suhtlema); enesemääratluspädevus (suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi); õpipädevus (suutlikkus hankida õppimiseks vajalikku infot, kasutada õpitut erinevas kontekstis ning probleemide lahendamisel, analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi, ning selle põhjal edasiõppimise vajadust); matemaatikapädevus (suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid jne, loogiliselt mõelda); ettevõtlikkuspädevus (suutlikkus välja pakkuda uusi ideid ja neid ellu viia, seada eesmärke, korraldada ühistegevust, näidata initsiatiivi).
Üldosas on esitatud ka Läbivad teemad, mis kajastuvad muusika ainekava eesmärkides, sisus ja õpitulemustes. Teema Väärtused ja kõlblus on muusikaõppes kesksel kohal, sisaldades kultuuri, sh muusika rolli igapäevaelus, erinevate ideede, eesti kultuuri, sh muusika/kunsti väärtustamist, osalemist kultuuriüritustel jm. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine on elukestva muusikaharrastuse kujunemise, aga ka muusikaga seotud erialade valiku eelduseks. Eriliselt tähtsustub tänapäeval teema Tehnoloogia ja innovatsioon, mis viitab erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamisele, muusikaalase info otsimisele, teoste loomisele, muusika salvestamisele ja esitamisele ning kindlasti ka arvutimuusika loomisele. Teema Teabekeskkond hõlmab erinevate andmebaaside kasutamist, meediakeskkonda, meediasõnumeid, autorikaitsega seonduvaid küsimusi. Osalemine kunsti- ja muusikaprojektides, koorilaulus, laulupeoprotsessis ja kooli ettevõtmistes on otseses seoses teemaga Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Teemaga Tervis ja ohutus seostub ühelt poolt igaühe individuaalne tervislik heaolu (hääle kasutamine, hingamine, muusika kui teraapia, muusikaline liikumine jm), aga ka meid ümbritseva keskkonna ohud, nende teadvustamine ja vältimine (müra, vali muusika jm). Aina enam oleme tänapäeval silmitsi keskkonna ning inimtegevusega seotud probleemidega. Teema Keskkond ja jätkusuutlik areng on tihedalt seotud just ennetusliku tegevusega.
Kasulikke materjale õpetajale sisaldab Tartu Ülikooli Õppekava Arenduskeskuse kogumik „Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis”
Uuendatud õppekavas osutatakse suurt tähelepanu lõimingule. Vertikaalne lõiming toimub klasse ja kooliastmeid läbivalt ning taotleb muusika õppeainest tervikpildi loomist. Eeltoodu loob omakorda aluse erinevate ainete vahelisele horisontaalsele lõimingule. Seda teemat on põhjalikult käsitletud Tartu Ülikooli Õppekava Arenduskeskuse kogumikus „Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas”, milles leiame häid näiteid ka muusikast. Käesolevas aineraamatus on esitatud muusika lõiminguvõimalusi teiste ainetega õppeprotsessi kirjelduses.
Muusika ainekavast
Uus põhikooli muusika ainekava erineb 2002. aasta riiklikust ainekavast ülesehituse ja rõhuasetuste poolest.
Olulisemaks muutuseks on õpitulemuste esitamine kahel tasandil: kooliastme üldised õpitulemused ning täpsustavad õpitulemused, mis on välja toodud õppesisu juures.
Õppeaine kirjelduses eristatakse õppeaine koostisosi, kuhu varasemaga võrreldes on lisandunud pillimäng, muusikaline liikumine ja omalooming, mis peaksid oluliselt avardama õpilaste musitseerimisvõimalusi, ning õppekäigud (kontserdi-, teatri-, muuseumikülastused jm). Ainekavas on põhjalikumalt kirjeldatud erinevate kooliastmete õppetegevusi ja antud suuniseid õppetegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks. Samuti on vähendatud ainemahtu ning suurendatud valikuvõimalusi teemade käsitlemisel ja repertuaari valimisel. Tähtsustatud on õpilaste osalemist koolikooride ja muude muusikakollektiivide tegevuses. Koolikooris laulmine rajab aluse meie muusikatraditsioonide säilitamisele ja edasikandmisele, mille üheks väljundiks on osalemine laulupidudel. Esivanemate kultuuritraditsioonide tundmaõppimist toetab ka rahvalaulu, sh regilaulu käsitlemine uues ainekavas.
Põhikooli uuendatud muusikaõpetuse ainekava lähtub eesti koolimuusikas väljakujunenud traditsioonidest ja põhimõtetest (Riho Päts, Heino Kaljuste), mis toetuvad Zoltán Kodály meetodi ja Carl Orffi pedagoogika adapteeritud käsitlusele ning tänapäeva pedagoogika teadmusele ja kogemusele.
Muusika ainekavas on kesksel kohal õpilaste muusikalise mõtlemise ja muusikaliste võimete mitmekülgne arendamine, milleks loovad eelduse musitseerimine ja muusika kuulamine. Musitseerimine võimaldab igal õpilasel leida meelepärase muusikalise tegevuse, mis on elukestva muusikaharrastuse kujunemise aluseks. Eesti, Euroopa ja maailma kultuuri tutvustamisega kujundatakse õpilaste muusikalist maitset ja sotsiaalkultuurilisi väärtushinnanguid. Muusika kaudu kujundatakse harmoonilist isiksust, puudutades nii tema keha, tundeid kui ka intellekti. Muusikaõpetusel on tasakaalustav ja toetav roll õpilase emotsionaalses arengus ning teiste õppeainete omandamisel.
Põhikoolis tutvustatakse õpilastele erinevaid musitseerimise võimalusi ning rakendatakse loovtegevusi. Musitseerimine arendab õpilase isikupära, annab oskusi ja teadmisi üksi ja koos musitseerimiseks ning loominguliseks eneseväljenduseks. Rühmas ja üksi õppides arendatakse suhtlemis- ja koostööoskust, ühtekuuluvustunnet, sallivust ja emotsionaalset kompetentsust ning juhitakse õpilase enesehinnangut ja motivatsiooni. Pööratakse tähelepanu esinemisjulguse ja oskuse arendamisele ning esinemisvõimaluste loomisele, toetades õpilaste loomingulist eneseväljendust. Samuti kaasatakse õpilasi kooli kontserdielu kavandamisel ja korraldamisel.
Muusika ainekavas toodud aineosad on järjestatud nii, et esiplaanil oleks praktiline tegevus. Muusikaline kirjaoskus, mida rakendatakse kõigis muusikalistes tegevustes, on esitatud viimasena.
Eesti muusikatraditsioonist lähtudes on laulmine muusikaõpetuses endiselt kesksel kohal. Ühislaulmisega muusikatunnis ning õpilaste osalemisega koolikooride tegevuses pannakse alus laulupidude traditsiooni säilimisele ja edasikandumisele. Lisaks loomingulisele eneseväljendusele annab koorilaul suurepärase võimaluse arendada sotsiaalseid oskusi ja kujundada õpilaste väärtushinnanguid.
Pillimäng annab võimaluse muuta muusikalist tegevust mitmekesisemaks. Uuendatud ainekavas on avardatud pillimängu omandamise võimalusi. I kooliastmes tutvuvad õpilased plokkflöödi või 6-keelse väikekandle lihtsate mänguvõtetega. III kooliastmes tutvustatakse akustilise kitarri akordmänguvõtteid õpilastele jõukohasel tasemel. Pillimängu rakendatakse valdavalt laulude kaasmänguna. Pillimängu arendamiseks on vajalik materiaalne alus ehk piisav hulk mitmesuguseid pille. Seda toetab füüsilise õpikeskkonna lisamine riiklikku dokumenti -ainekavasse.
Muusikaline liikumine on muusika tunnetamise ja selle visualiseerimise vahend, mis ühelt poolt arendab rütmitunnet ja musikaalsust, teisalt rikastab tundeelu. Rudolf Steiner on märkinud, et väljendades muusikat liikumise kaudu, luuakse võimalus näha seda, mida kuuldakse. Uues ainekavas võimaldavad liikumise kaudu eneseväljendust rahvatantsud, laulumängud ning teiste rahvaste tantsud. Võimaluse korral tuleks rakendada ka muusika kuulamisele tuginevat loovliikumist, erinevate karakterite, stiili ja vormi väljendamist liikumise kaudu.
Et julgustada ja toetada muusikaõpetuses loomingulist eneseväljendust, on aine üheks koostisosaks omalooming. Kui I kooliastmes piirdub omalooming lihtsate kaasmängude, rütmilis-meloodiliste improvisatsioonide või teksti loomisega, siis II ja III kooliastmes peaksid loomingulised ideed leidma väljenduse erinevates muusikalistes tegevustes, milles kasutatakse nii traditsioonilisi kui ka tänapäevaseid infotehnoloogia vahendeid.
Muusika kuulamisel on uuendatud ainekavas rõhutatud kuulamisoskuse kujundamist, samuti arutlemise ning arvamuse avaldamise ja põhjendamise oskuse arendamist.
Õppekäigud, kontsertide, muusikaetenduste, muuseumide jms külastused avardavad õpilaste silmaringi, kujundavad kontserdikultuuri ning aitavad õppekäigul kuuldu ja nähtu siduda tunnis omandatuga.
Ainesisu seisukohalt on kõigis kooliastmetes uuendatud ja vähendatud ühislaulude repertuaari. Sellega on õpetaja valikuvõimalused ühislaulude repertuaari loomisel suurenenud.
II ja III kooliastmes on antud valikuvabadus rahvaste muusika teema käsitlemisel ning vähendatud vormi- ja žanriõpetust.
II kooliastmes ei käsitleta muusikalises kirjaoskuses vahelduvat taktimõõtu ega harmoonilist ja meloodilist molli; kaheksandik-taktimõõduga tutvutakse seoses laulurepertuaariga.
III kooliastmes ei näe ainekava ette intervallide ega artikulatsioonimärkide tutvustamist. D-duur ja h-moll helistikke tutvustatakse seoses praktilise musitseerimisega akustilise kitarri mänguvõtete tundmaõppimisel.
Muusikaline kirjaoskus on eelkõige vahend ja peab toetama praktilist musitseerimist. Teooriat õpitakse tundma praktilisest vajadusest ja õpilaste võimetest lähtuvalt.
Hindamisel rakendatakse kujundavat hindamist, mille aluseks on õpilase individuaalne areng. Hinnatakse muusikaliste teadmiste ja oskuste rakendamist muusikalistes tegevustes, arvestades ainekavas taotletud õpitulemusi. Samuti hinnatakse õpilase aktiivsust ja panust klassitunnis, aga ka osalemist koolikooris, esinemisi kooliüritustel, kooli esindamist konkurssidel ja võistlustel ning osalemist kirjalikes ja suulistes aruteludes.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et muusikaõpetuse uuendatud ainekava keskmes on õpilase arengu vajadused. Ainekava rakendumise edukus sõltub eelkõige motiveeritud ja oma ala hästi tundvast õpetajast. Järgnevad artiklid peaksidki õpetajat tema igapäevatöös toetama ning andma ideid ja metoodilisi suuniseid uue ainekava edukaks elluviimiseks.
Muusikaõpetuse ainekava on valminud tänu paljude inimeste panusele. Siinkohal täname põhikooli ainekava töörühma liikmeid: Kadi Härma (Keila Kool), Karolina Sepp (Eesti Rahvusvaheline Kool), Anu Sepp (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Koolimuusika Instituut), Aarne Saluveer (G. Otsa Muusikakooli direktor). Väärt ettepanekuid esitasid õppeprotsessi kirjeldusele Laine Lehto (Kuressaare Gümnaasium) ja Anne Kruuse (Kose Gümnaasium). Tänusõnad kuuluvad ka ainekava retsensentidele ja kaasamõtlejatele: Maia Muldma, Tiina Selke ja Edna Vahter (Tallinna Ülikool), Ly Tammerik (Gustav Adolfi Gümnaasium ), Kaie Mägimets (Mart Reiniku Gümnaasium), Inge Lahtmets (M. Reiniku Gümnaasium), Evelin Mei (Pärnu Ühisgümnaasium), Anne Toomistu (Paide Gümnaasium), Eha Meidla ja Urve Uusberg (Rapla Ühisgümnaasium), Annely Voitka (Teatri- ja Muusikamuuseum), Einike Pilli (Tartu Ülikool), Kai Võlli.
Kasulikke materjale
Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas. (2010). TÜ Õppekava Arenduskeskus.
Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine põhikoolis. (2010). TÜ Õppekava Arenduskeskus.
Põhikooli riiklik õppekava 2010
Päts, R. (2010). Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis. Koolibri Kirjastus.
Väärtused ja väärtuskasvatus. (2009). Tartu Ülikooli eetikakeskus.
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. (2010). Toim E. Kikas.
Üldoskused – õpilase areng ja selle soodustamine koolis. (2005). Tartu Ülikooli õppekava arenduskeskus. Tartu Ülikooli Kirjastus
Põhikooli valdkonnaraamat KUNSTIAINED 2010