Anna-Liisa Jõgi, Katri Pern
Perekonnaõpetuse õppeainel on mitu erinevat eesmärki ja vaatenurka. Ühest küljest käsitletakse teemasid, mis puudutavad enamikku õpilastest isiklikult (nt lapsepõlvekogemused ja päritoluperekonnaga seonduv ning edasised isikliku elu plaanid), teisest küljest vaadeldakse ühiskondlikke ja demograafilisi protsesse üldisemalt (nt pereloomekäitumine ja rahvatervis), sh nende muutumist ja mõju teistele ühiskonnanähtustele. Ainesisus ettenähtud teemade teoreetiline taust on mitmekülgne ja mahukas. Seetõttu on õpetajal vastutus valida just sellised teoreetilised lähtekohad, mis aitaksid õpilastel kõige paremini konkreetset teemat vajalikul üldistusastmel läbi mõelda, ning võimalus kasutada väga erinevaid õpetamismeetodeid.
Võrreldes 2002. aastal vastuvõetud õppekavaga on perekonnaõpetuse teemade sisulist mahtu vähendatud (teemad on liigendatud kohustuslikeks ja laiendatavateks/süvendatavateks), et suunata õpetajaid aktiivsete õpimeetodite kasutamisele ja õpitava seostamisele igapäevaeluga. Käesolevas artiklis on iga suurema ainekavas esitatud teema kohta näitena toodud üks praktiline ülesanne, mida õpetaja saab kasutada perekonnaõpetuse tunnis õppija aktiivsuse õhutamiseks. Kindlasti ei ole näited ammendavad, vaid püüavad pakkuda inspiratsiooni. Teemade juures olevad kommentaarid juhivad tähelepanu erinevatele võimalustele iga teema käsitlemisel. Lisaks käesolevale artiklile leiab õpetaja ettepanekuid rakenduslike ülesannete kohta ka aineraamatu perekonnaõpetuse õppeprotsessi kirjelduses ning aineraamatu teistes artiklites.
PEREKOND
Perekonna teema hõlmab endas nii selle institutsiooni muutumist ajaloos kui mitmekesisust tänapäeval. Teema käsitlemise tulemusena oodatakse, et õpilased mõistavad erinevate perevormide eksisteerimise põhjuseid ühiskonnas ning saavad aru, et sõnal “perekond” on iga inimese jaoks erinev tähendus. Näiteülesanne on perekonna kui institutsiooni muutumisest ühiskondlikul tasandil läbi individuaalse käsitluse. Ülesanne annab õpilastele võimaluse analüüsida enda lähikonda ning teha kaasõpilaste abiga üldistusi.
Ülesanne – Muutused pereelus
Oodatavad õpitulemused – Kirjeldab perekonna ja peresuhete muutumist aegade vältel. Analüüsib perekonna funktsioone indiviidi ja ühiskonna seisukohast ning selgitab, kuidas nende täitmine oleneb igast pereliikmest. Selgitab põlvkondlike sidemete tugevdavat ja toetavat mõju pereelule.
Tööjuhend
- Individuaalne töö klassis/kodus – Õpilased leiavad õpiku (Kagadze, Kraav ja Kullasepp, 2007) või muude lisamaterjalide (nt Statistikaameti kogumik „Mehe kodu on maailm, … 2011) abiga, millised muutused on aegade jooksul pereelus toimunud. Aja kokkuhoiu mõttes on mõistlik paluda see töö õpilastel kodus ära teha või anda õpilastele rühmades analüüsimiseks erinevad ajajärgud.
- Frontaalne töö klassis – Ühiselt koostatakse nimekiri sellest, kuidas perekond ja pereeluga seonduv on aja jooksul muutunud. Siinkohal on hea kõik klassi poolt nimetatud muutused jooksvalt tahvlile (nt IKT vahendeid kasutades) kirjutada ja/või järgnevaks grupitööks igale grupile välja printida. Nimekiri muutustest võib olla õpetajal ka eelnevalt valmis, sel juhul keskendub frontaalne töö vaid nimetamisele ja muutuste läbiarutamisele.
- Rühmatöö klassis – Õpilased grupeerivad leitud muutused, leides igale teemale ühise nimetaja (nt lapsega seonduv, mehe ja naise rollid, seksuaalsus, vanemlus jne.)
- Frontaalne töö klassis – Õpetaja kirjutab õpilaste nimetatud teemad tahvlile ning näitab ära need, millega hakatakse edasi töötama.
- Rühmatöö klassis – Õpilased koostavad iga teema kohta kolm-neli küsimust. Küsimused peavad sobima hiljem intervjuu läbiviimiseks, mille eesmärgiks on uurida erinevate generatsioonide pereelu. Rühmade töö tulemusena tekib nimekiri küsimustest.
- Individuaalne töö kodus – Iga õpilane viib läbi kokku 3 intervjuud nii, et iga intervjuu oleks erinevast põlvkonnast inimesega. Sobivad küsimused intervjuu läbiviimiseks valib õpilane klassis koostatud küsimuste nimekirjast. Intervjuude vastuste põhjal koostab õpilane kokkuvõtte, kus analüüsib perekonna kui institutsiooniga toimunud muutusi.
- Rühmatöö klassis – Iga rühm kirjeldab individuaaltöödele toetudes ühe põlvkonna näitel pereelu..
- Frontaalne töö klassis – Iga rühm esitleb leitut. Õpetaja juhtimisel toimub diskussioon põlvkondade vahelisest erinevusest pereelus, ühiskondlike muutuste rollis selles ning põlvkondadevaheliste sidemete toetavast mõjust inimese elukäigule.
Abiks ülesande läbiviimisel – Ülesande lahendamine tuleb planeerida vähemalt kahele järjestikkusele tunnile, mille vahel on õpilastel piisavalt aega intervjuude läbiviimiseks. Õpetajal on võimalus hinnata intervjuude põhjal tehtud kokkuvõtted ja analüüsi individuaalselt ja/või rühmatöö tulemusena. Õpilaste jagamise gruppidesse võib korraldada õpetaja või lasta õpilastel endal grupid moodustada. Esimesel juhul on tulemused tihtipeale huvitavamad, kuna kokku satuvad õpilased, kes ehk tavaliselt koos ei õpi. Teine võimalus on õpilaste jaoks mugavam, kuna ülesanne võib endas sisaldada isiklikku informatsiooni.
PÜSISUHE
Püsisuhtega seonduvat käsitledes on õpetajal palju võimalusi rõhuasetuse valimiseks ning õpilaste aktiivseks kaasamiseks. Teemat saab käsitleda nii isiklikumast kui üldistatumast vaatenurgast. Siin toodud näide lõimib inimeseõpetust loov- ja humanitaarainetes käsitletavaga. Armastus on igaühe jaoks väga isiklik teema ja igaüks kogeb seda erinevalt. Samas puudutab see meid kõiki ja õpilaste jaoks on selle käsitlemine alati huvipakkuv ja põnev.
Ülesanne: Mis on armastus?
Oodatav õpitulemus – Kirjeldab armastuse olemust.
Tööjuhend
- Individuaalne töö kodus – Õpilased otsivad või koostavad ise näite, mis nende arvates kirjeldab kõige paremini armastust. Tegemist võib olla mistahes loovväljendusega: muusikapala, laul, joonistus, pildikollaaž, foto, koomiks, luuletus, novell, kirjandusteos või film. Teine võimalus on anda näiteks koostöös kirjanduse õpetajaga kõigile õpilastele ülesandeks luua armastuse teemaline luuletus. Luuletus peaks kajastama armastuse olemust ja sellega kaasnevat just õpilase enda vaatenurgast. Õpilane analüüsib ja toob märksõnadega välja, mille poolest tema poolt valitud näide armastust iseloomustab.
- Rühmatöö klassis – Õpilased arutlevad valitud näidete või loodud luuletuste alusel armastuse võlu ja valu üle. Iga rühm toob välja armastuse juures nende jaoks olulise ja tähendusliku.
- Frontaaltöö klassis – Õpilased esitavad oma rühma mõtted ning õpetaja abiga võetakse kokku armastusele kõige iseloomulikum.
- Abiks ülesande läbiviimisel: Ülesanne on hea sissejuhatus armumise ja armastuse teemade käsitlemiseks ning armastustunde personaalsuse ja erinevate tahkude näitlikustamaks.
ABIELU
Abieluga seotud uskumused ja väärtused sõltuvad paljudest isiklikest aspektidest (nt usuline kuuluvus, päritoluperekonna traditsioonid). Teema käsitlemine perekonnaõpetuse kursusel annab õpilasele võimaluse abieluga seonduv enda jaoks läbi mõelda ning kuulata ka teiste seisukohti. Õpetaja rolliks on seejuures viidata erinevate kooseluvormidega seotud väärtustele, aidata õpilastel eristada rahvauskumusi sotsiaalteaduslikust teadmisest ning suunata õpilasi tolerantsusele enda omadest erinevate seisukohtade osas.
Ülesanne – Registreeritud abielu või vabaabielu?
Oodatavad õpitulemused – Analüüsib registreeritud ja vabaabielu võimalikke eeliseid ning puudusi.
Tööjuhend
- Individuaalne töö kodus – Õpilased otsivad kättesaadavatest materjalidest (nt Eesti Vabariigi perekonnaseadus, artikkel Perekonnaseadusest), registreeritud abielu ja vabaabielu võimalikke plusse ja miinuseid.
- Rühmatöö klassis – Õpilased jagunevad 3-liikmelistesse gruppidesse ja valmistuvad väitluseks. Pooled grupid valmistuvad kodutööde põhjal väitlema registreeritud abielu kui ainuõige kooseluvormi poolt ja teised grupid selle vastu.
- Frontaalne töö klassis – toimub väitlus vastavalt väitluse reeglitele teemal: Registreeritud abielu kui ainuõige kooseluvorm. Klassi ees astuvad väitlusesse kaks 3-liikmelist rühma, üks registreeritud abielu poolt ja teine vastu. Osalevad rühmad valitakse loosi teel või muul moel.
- Individuaalne töö klassis – Need õpilased, kes parajasti ei osale väitlemises, täiendavad oma kodutööd väitluse kestel esitatud argumentidega abielu registreerimise poolt ja vastu.
- Frontaalne töö klassis – Väitluse lõpus esitavad õpilased väitlejatele täiendavaid küsimusi. Väitluse ja küsimustevooru järel hindavad õpilased, milline seisukoht nende meelest “rahvahääletusel” peale jääb. Õpetaja võtab väitluse käigus esilekerkinud argumendid kokku, juhtides tähelepanu erinevate seisukohtade põhjendustele.
Abiks ülesande läbiviimisel: Õpitulemusteni jõutakse väitluse meetodil, mis eeldab, et kõik õpilased on eelnevalt tunniks valmistunud. Õpetaja rolliks on ülesande lahendamist väga tähelepanelikult jälgida ning selle kohta märkmeid teha, et tulemusi hiljem frontaalselt analüüsida. Ülesande tulemust on õpetajal võimalik kujundavalt hinnata, kui ta kogub väitluse lõpus kokku rühmade töölehed ning jälgib, kui aktiivselt õpilased küsimusi esitavad.
LAPSEVANEMAKS OLEMINE
Vanemlus puudutab õpilasi väga erinevalt. On gümnasiste, kes tunnevad lapsevanemaks olemise vastu suurt huvi nii enda päritoluperekonna kui tulevase perekonna kontekstis. Samas on õpilasi, kelle jaoks on vanemlus nende enda hinnangul kauge tuleviku teema. Õpetaja rolliks on aidata õpilastel vaadata vanemlusega seotut üldistatult. Pere toimetulek ja kohanemine lapsevanema rolliga on paljuski seotud sellega, kuivõrd õpilaste ootused lapsevanemaks olemisele vastavad reaalsusele ning kuivõrd ollakse valmis elumuutuseks ja vastutuseks.
Ülesanne – Rollide muutus ja vanemlus
Oodatav õpitulemus – Tunnetab iseennast, oma rolli ja vastutust nii kasvuperekonna kui ka loodava perekonna liikmena. Omab valmidust seostada enda poolt tehtavaid valikuid isikliku pereelu õnnestumise võimalustega tulevikus.
- Individuaalne töö klassis – Õpilased koostavad ideekaardi teemal „Minu sotsiaalsed rollid“.
- Frontaalne töö klassis – Õpetaja juhtimisel arutatakse läbi, milliseid sotsiaalseid rolle õpilased praegu kannavad.
- Individuaalne töö klassis – Õpilased märgistavad oma ideekaardil need rollid, mis nende arvates lapsevanemaks saades muutuvad.
- Frontaalne töö klassis – Õpetaja juhtimisel arutletakse, millised rollid õpilaste arvates muutuvad ning millised jäävad samaks, kui nad saavad lapsevanemaks. Edasi võib jätkata aruteludega selle üle, kuivõrd on õpilased valmis oma elu muutma, et laste kasvatamises aktiivselt osaleda; kuivõrd nad ootavad oma vanematelt/kasvatajatelt, et nood pühenduksid nende elus osalemisele – kas ja millised vastuolud nendes ootustes on.
Abiks ülesande läbiviimisel: Ülesanne on heaks sissejuhatuseks arutelule lapsevanema rollidest ja panusest lapse kasvatamisel ning pereelu arenguetappidest. Mehe ja naise rollidest peres saab ülevaate ka Statistikaameti kogumikust „Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu (2011).
LAPS
Last ja lapse kasvamist perekonnas puudutav on oluline osa perekonnaõpetusest. Teemat saab väga hästi lõimida bioloogia, ajaloo ja kirjanduse tundides käsitletavaga. Samuti võimaldab teema arutleda ühiskonnas päevakorral olevaid lastega seotud küsimusi. Lapse arengut puudutavat teoreetilist materjali leiab pedagoogilisest kirjandusest, kuid lapse arenguteooriate tundmine ei ole perekonnaõpetuse kursuse peamine eesmärk.
Näiteülesanne käsitleb karistamist kui ühte levinud viisi laste mõjutamiseks kodukasvatuses. Ülesanne aitab analüüsida karistamise lubatud piire, mõelda, millest sõltub erinevate karistamissituatsioonide „edukus“ ning kuidas üks ja sama situatsioon võivad tunduda karistajale ja karistatavale erinevad või sarnased.
Ülesanne – Karistamine kasvatusmeetodina
Oodatavad õpitulemused – Selgitab lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte olemust ning vanemate mõju selle kujunemisele. Analüüsib kodukasvatuse olemust ja tähtusust lapse arengus.
Tööjuhend:
1. Rühmatöö klassis – Õpilased mõtlevad rühmades välja ühe karistamisega seotud situatsiooni. Seejärel nimetavad, mis võib olla karistamise eesmärk selles olukorras.
2. Rühmatöö klassis – Õpilased analüüsivad, milliseid tundeid ja mõtteid võib karistada saamine selles situatsioonis inimeses tekitada. Oluline on, et õpilased paneksid kirja kõik võimalikud tunded ja mõtted.
3. Rühmatöö klassis – Õpilased analüüsivad, millist edasist käitumist võib karistada saamine inimeses esile kutsuda. Sarnaselt eelnevale on oluline, et õpilased mõtleksid läbi kõik võimalikud käitumisviisid.
4. Frontaalne töö klassis – Kõik rühmad toovad klassi ees välja oma töö tulemused.
5. Frontaalne töö klassis – Õpetaja juhtimisel tehakse kokkuvõte, üldistatakse karistamise eesmärgid ja karistamise võimalikud tulemused.
Abiks ülesande läbiviimisel – Ülesanne on lahendatav rühmatööna, kuna sel viisil on õpilastel võimalik soovi korral ennast ülesande lahendusest distantseerida. Ülesanne eeldab rühmalt vastamist mitmele küsimusele, mistõttu on mõistlik, kui nad rühmas arutatu kirja panevad. Ülesanne vajab kindlasti õpetaja juhitud frontaalset kokkuvõtet. Ideid arutelu läbiviimiseks leiab Euroopa Sotsiaaluuringu 2010 lõppraportist (vt Vseviov 2011).
KODU JA ARGIELU
Kodu ja argielu teema on väga lai ning võimaldab õpetajal valida rõhuasetuse sõltuvalt õpilaste huvidest ja päevapoliitilistest sündmustest. Igapäevast elu puudutav läheb õpilastele alati korda ning tihti pakuvad nad ise välja probleeme, mille abil ühiselt õppida. Õpetaja rolliks on seejuures jälgida, et arutelu viiks õpitulemusteni ja et keegi õpilastest ei tunneks ennast teema käsitlemisel negatiivselt puudutatuna. Järgnev näiteülesanne on perekonna rollist ühiskonnas ja tervislike eluviiside kujundamisest ning keskendub ühele käesoleval ajal aktuaalsele sotsiaalprobleemile.
Ülesanne – Eesti meeste keskmine eluiga ja perepoliitika
Oodatavad õpitulemused – Kirjeldab tegureid, mis mõjutavad pereliikmete füüsilist, emotsionaalset, sotsiaalset ja vaimset tervist ja tervislikku eluviisi, ning selgitab võimalusi neid säilitada ja parandada. Oskab seada tervise edendamisega seonduvaid eesmärke nii enda, perekonna kui ka kogukonna tasandil. Teadvustab kodu kui turvalise elukeskkonna mõju inimese ja tema lähisuhete arengule. Selgitab ning oskab näha võimalusi pereliikmete vajaduste ja väärtustega arvestamiseks ning vastastikuseks toetuseks ja abiks.
Tööjuhend
- Rühmatöö klassis või veebipõhises õpikeskkonnas – Õpilased tutvuvad probleemiga töölehel ja analüüsivad seda etteantud küsimuste abil. Õpilased mõtlevad välja kolm reaalselt rakendatavat tegevust, mis aitaks probleemi lahendada. Igale tegevusele lisavad õpilased põhjenduse, miks just see aitab probleemi lahendada.
- Frontaalne töö klassis – Iga rühm esitab oma probleemilahendused. Õpetaja juhtimisel toimub arutelu. Kokkuvõtteks leitakse viis tegevust, mida saaks riik probleemi lahendamiseks teha, ning viis tegevust, millega iga inimene saaks probleemi lahendamisse panustada.
Tööleht õpilastele
Perepoliitika üldiseks eesmärgiks on suunata riigi käsutuses olevate meetmetega demograafilisi protsesse ning nii mõjutada demograafilist olukorda riigis. Võimalikke perepoliitilisi meetmeid jagatakse neljaks: a) otsene majanduslik toetus peredele; b) peredele suunatud teenuste arendamine (tervishoid, lastehoid, jne); c) sihtotstarbeliste rahaliste vahendite eraldamine peredele erasektori poolt osutatavate teenuste kasutamiseks; d) mittesekkumine põhimõttel, et ühiskond peab ennast ise reguleerima.
Eesti sotsiaalpoliitika üks eesmärkidest on keskmise eluea tõstmine, seda eriti meestel. Viimaste aastate jooksul on nii meeste kui naiste oodatav keskmine eluiga küll tõusnud, kuid meeste ja naiste keskmise oodatava eluea erinevuse poolest ulatub see Euroopas rekordilise 10 aastani. Praegu sündivate Eesti meeste oodatavaks keskmiseks elueaks hinnatakse umbes 70 aastat, naistel umbes 80 aastat. Meeste keskmine oodatav eluiga on Eestis üks Euroopa madalamaid, meist tahapoole jäävad ainult Läti ja Leedu. Eesti meestest ligi kümme aastat kauem elavad keskmiselt Islandi, Šveitsi ja Rootsi mehed. Kuigi Eesti naiste keskmine oodatav eluiga on 10 aastat meeste omast kõrgem, jääb ka see ikkagi Euroopa viimaste sekka.
Milliseid perepoliitilisi meetmeid peaks kasutama, et tõsta elanike keskmist eluiga, eriti meestel? Mõelge välja kolm konkreetset ja rakendatavat tegevused, millega riik saaks suunata keskmise eluea tõusu.
Abiks ülesande läbiviimisel – Ülesanne on lahendatav nii rühmatööna kui individuaalselt, Veebipõhise õpikeskkonna kasutamisel on õpetajal võimalik lubada arutelu foorumites ning seada ülesande lahendamise kriteeriumiks näiteks üks põhjendatud kommentaar kaasõpilas(t)e lahenduskäigule. Oluline on töölehel tugineda viimastele olemasolevatele statistilistele andmetele (Eesti Statistikaamet, http://www.stat.ee).
PEREKONNA MAJANDUSELU JA SEADUSANDLUS
Igapäevase majandamise ja perekonnaga seotud seadusandlusega puutuvad kokku kõik õpilased. Perekonnaõpetuse kursuse ülesandeks on aidata neil perekonna majanduselu ja seadusandlusega seotut teadvustada, struktureerida ja üldistada. Taustainfoks võib kasutada 2010. aastal läbi viidud uuringut „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“ (vt http://www.minuraha.ee) eestimaalaste teadmiste kohta oma rahaasjade korraldamisel. Pere eelarve koostamist käsitletakse gümnaasiumi majandus- ja ettevõtlusõpetuse aineraamatu artiklis Ühiskonnaõpetuse ja majandusõpetuse lõiming: praktilised tööd.
Perekonnaga seotud seadusi on palju, alustades põhiseadusest ning lõpetades näiteks töölepingu seadusega. Kõige enam sätestab perekonnaga seotud küsimusi Eesti Vabariigi perekonnaseadus (http://www.riigiteataja.ee). Oluline on õpilastele rõhutada, et perekonnaga seonduv on reguleeritud igas riigis (sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriikides) erinevalt. Perekonnaõigusega seotut käsitlevad käesolevas aineraamatus lähemalt artiklid Perekonnaseadusest ja Abielu ja laste õigusi puudutavad seadused.
Kursuse maht ei võimalda käsitleda perekonnaseaduses reguleeritut väga põhjalikult ning õpetajal tuleb tõenäoliselt teha mingisugune valik metoodika või alateemade osas. Üks võimalus on käsitleda perekonnaseaduses toodut läbi probleemide ning lisada lühikesed teoreetilised selgitused pärast nende lahendamist.
Ülesanne – Perekonnaseaduse rakendused
Oodatavad õpitulemused – Teab põhilisi pereelu ja laste elu reguleerivad seadusi. Analüüsib registreeritud ja vabaabielu võimalikke eeliseid ning puudusi.
Tööjuhend:
- Rühmatöö või individuaalne töö klassis – Õpilased tutvuvad perekonnaõigust puudutavate juhtumitega ning lahendavad need lähtuvalt oma õiglustundest. Kõigile õpilastele võib anda ühesuguse juhtumi või lahendavad rühmad erinevaid. Õpilaste tähelepanu tuleb juhtida sellele, et lahenduse aluseks tohib võtta ainult ülesandes esitatud informatsiooni.
- Frontaalne töö klassis – Õpilased esitavad iga juhtumi lahenduse. Õpetaja juhtimisel analüüsitakse lahenduste erinevuste põhjusi, näiteks õpilaste erinev õiglustunne, kogemused, väärtushinnangud jm. Õpetaja kommenteerib õpilaste pakutud lahendusi kehtiva seadusandluse valguses.
Ülesandepüstitus õpilasele
1. Kohtusse on jõudnud järgmine probleem:
Abielupaar on olnud seaduslikus abielus 20 aastat. Naine ei ole sel ajal tööl käinud ning on end kogu abielu jooksul pühendanud ühise majapidamise eest hoolitsemisele. Lapsi abielupaaril ei ole. Mees soovib abielu lahutada. Naine on lahutusega nõus ainult juhul, kui mees hakkab talle elatisraha maksma. Milline peaks olema kohtuotsus? Palun põhjendage seda mõne sõnaga!
2. Kohtusse on jõudnud järgmine probleem:
Abielupaaril on kolm alaealist last, kes pärast lahutust elavad isaga viimasele kuuluvas abielu jooksul soetatud korteris. Ema lastele elatisraha ei maksa. Ema nõuab poole ühisvara hulka kuuluva korteri kompenseerimist endise abikaasa poolt. Milline peaks olema kohtuotsus? Palun põhjendage seda mõne sõnaga!
3. Kohtusse on jõudnud järgmine probleem:
Vallaslapsena sündinud noormees on lapsena oma ema tollase abikaasa poolt lapsendatud. Pärast ema lahutust ajal, mil noormees oli teismeline, hakkas ta suhtlema oma bioloogilise isaga. Bioloogiline isa suri ning noormees annab sisse taotluse enda pärijaks tunnistamise kohta. Milline peaks olema kohtuotsus? Palun põhjendage seda mõne sõnaga!
4. Kohtusse on jõudnud järgmine probleem:
Abiks ülesande läbiviimisel – kohtukaasuste kasutamisest annab põhjalikuma ülevaate gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse aineraamatu artikkel Kohtukaasuste kasutamine ühiskonnaõpetuses.
Laps elas pärast vanemate lahutust emaga, kusjuures lapse tegelikeks kasvatajateks olid nendega koos elavad vanavanemad. Isaga lapsel suhted puudusid. Ema surma järel soovib isa last enda juurde elama võtta. Vanavanemad keelduvad. Milline peaks olema kohtuotsus? Palun põhjendage seda mõne sõnaga!
Abiks ülesande läbiviimisel – Näidetena toodud neli lahendamist vajavat probleemi ei kata kogu perekonnaseaduse temaatikat. Ülesanne on lahendatav nii rühmatööna kui individuaalselt. Veebipõhiseid õpikeskkondi kasutades on õpetajal võimalik lubada arutelu foorumites ning seada ülesande lahendamise kriteeriumiks näiteks üks põhjendatud kommentaar kaasõpilas(t)e lahenduskäigule. Probleemide lahendamisel võib lubada õpilastel kasutada kehtivat perekonnaseadust või paluda neil kõneks olev küsimus lahendada lähtuvalt enda õiglustundest ning analüüsida kehtivat seadusandlust selles kontekstis hiljem. Oluline on, et õpilaste iseseisvatele lahendustele järgneks kindlasti diskussioon ning et õpetaja oleks valmis õpilaste probleemilahendusi kommenteerima lähtudes kehtivast seadusandlusest.
PEREKOND INIMESE ELUS
Enamike õpilaste elus on nii tuum- kui laiendatud perekond ning lisaks veel sõbrad ja tuttavad. „Perekond inimese elus“ on teema, mis võimaldab igal õpilasel kokkuvõtvalt analüüsida endale lähedaste inimeste rolli oma elus ning teadvustada tuge, mida nad oma lähedastelt saavad. Teema käsitlemisel võib keskenduda ainult üksikutele pereliikmetele, perekonnale kui grupile või kõigi lähedaste inimeste mõjule noore inimese elukäigule. Kursuse eesmärkidest lähtuvalt on oluline, et õpilane hindaks perekonna ja teiste lähedaste rolli enda elus ning näeks võimalusi, kuidas kujundada enda perekonnaelu tulevikus. Näiteülesanne võtab luubi alla kogu noore inimese tugivõrgustiku.
Ülesanne – Minu tugivõrgustik
Oodatavad õpitulemused – Selgitab perekonna tähtsust inimese jaoks elu erinevatel perioodidel. Väärtustab perekonnaelu rikastavat mõju inimese lähisuhete võrgustikus.
Tööjuhend:
- Individuaaltöö klassis – Õpilased koostavad ideekaardi enda jaoks lähedaste inimeste kohta. Õpetaja juhib tähelepanu, et ideekaardile tuleb kanda kõik olulised suhted, sh perekonnaliikmed ja teised, näiteks suhted sõpruskonnas, koolis, trennis, noortekeskuses ja mujal.
- Individuaaltöö klassis või kodutööna – Olenevalt kasutada olevast ajast analüüsivad õpilased kas kõiki oma mõistekaardil esitatud lähedussuhteid või valivad kolm-neli olulisemat. Iga suhte kohta kirjutavad õpilased a) miks suhe on neile oluline, mida nad sellest suhtest saavad; b) mida nemad sellesse suhtesse annavad, miks suhe on oluline teisele poolele; c) mis selle suhte juures neid ehk häirib; d) mis oleks õpilase elus teisiti, kui seda suhet ei oleks.
- Frontaalne töö klassis – Õpetaja juhtimisel võetakse kokku, milliste gruppidega on õpilastel kõige lähedasemad suhted, mida need grupid üldistatult noortele inimestele annavad ning mis oleks teisiti, kui neid gruppe ei oleks. Õpetaja suunab õpilaste tähelepanu sellele, et tavaliselt on perekond toimiv institutsioon inimeste erinevate vajaduste täitmiseks, kuid mõningaid perekonna rolle võivad vajadusel asendada ka muud tugivõrgustikud (laiendatud perekond, sõpruskond, inimesed koolis, lastekodus, noortekeskuses jne.).
Abiks ülesande läbiviimisel – tegemist on individuaalse ülesandega, mida sõltuvalt klassisisestest ning klassi ja õpetaja suhetest võib paluda õpilastel esitleda või mitte.
Kokkuvõtteks
Perekonnaõpetuse eesmärk on soodustada õpilasi omavahel suhtlema, kuulama ja nägema, et perekondi on erinevaid, ning perekonnaga seonduv sõltub paljudest teguritest. Oluline on kasutada meetodeid, mis annavad õpilastele võimaluse arvamust avaldada, arutleda ja analüüsida.
Lisamaterjale õpetajale
1. Aasvee, K., Minossenko, A. (2011) Eesti kooliõpilate tervisekäitumise uuring. 2009/2010 õppeaasta. Tallinn: Tervise Arengu Insituut (www-materjal on kättesaatav TAI kodulehelt).
2. Aimre, I. (2006/2005) Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia Kirjastus.
3. Ainsaar, M. (Toim.) (2000) Laste ja perepoliitika Eestis ja Euroopas. Tallinn: Rahvastikuministri büroo.
4. Barker, P. (2002) Perekonnapsühhoteraapia alused. Tallinn: Eesti Peretaraapia Ühing.
5. Cialdini, R.B. (2005) Mõjustamise psühholoogia. Teooria ja praktika. Tallinn: Pegasus.
6. Eesti Koostöö Kogu (2011) Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011. Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet. Tallinn: AS Eesti Ajalehed.
7. Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehekülg (http://www.amor.ee).
8. Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas (2010). Tallinn: Rahandusministeerium (http://www.minuraha.ee).
9. Hess, B.B, Markson, E.W., Stein, P.J. (2000) Sotsioloogia. Tallinn: Kirjastus „Külim“.
10. Kagadze, M., Kraav, I., Kullasepp, K. (2007) Perekonnaõpetus. Gümnaasiumi inimeseõpetuse õpik. Tallinn: Koolibri
11. Kon, I. (2004) Kuuvalgus koidikul. Tallinn: Kirjastus Ilo
12. Kuklane, E. (2011) Kohtukaasuste kasutamine ühskonnaõpetuses. Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse aineraamat. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
13. Kutsar, D. (Toim.) (2003) Millist perekonnapoliitikat me vajame? Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
14. Lehtsaar, T. (2008) Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
15. Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu (2011). Statistikaamet (http://www.stat.ee).
16. Poolamets, O., Haavio-Mannila, E., Kontula, O., Haldre, K. (Toim.) (2006) Seksuaalsus Eestis. Ajalugu. Tänapäev. Arengud. Tallinn: Eesti Akadeemiline Seksoloogia Selts.
17. Smith, P.K., Cowie, H., Blades, M. (2008) Laste arengu mõistmine. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
18. Sotsiaalministeerium (2009) Tervis, töö- ja sotsiaalelu 2000-2008. Tallinn: Sotsiaalministeerium.
19. Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg (http://www.sm.ee).
20. Statistikaameti kodulehekülg (http://www.stat.ee).
21. Stone, D., Patton, B., Heen, S. (2006/2001) Rasked kõnelused. Kuidas ebamugavaid vestlusi endale ja teistele kergemaks teha. Tallinn: Väike Vanker.
22. Tiit, E.-M. (2006) Eesti rahvastiku põhinäitajad aastail 2005-2006 Euroopa taustal. Rahvastikuministri Büroo, http://www.sm.ee (15.09.11).
23. Valk, A. (Toim.) (2004/2002) Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis. Kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi lõpust. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
24. Vseviov, H. (2011) vanemahariduse heade praktikate näited välismaalt ja Eestist. Ettekanne konverentsil „Tuleviku võti – lapsed ja noored“ 10.06-2011, Tartu.