Epp Vodja, Junior Achievement, 2010
II kooliaste
Kuuenda klassi ühiskonnaõpetuse tunnis tuleks majandusteemasid käsitleda võimalikult elulähedaselt ja hoiduda rasketest mõistetest. Samas on kuuenda klassi õpilastel rahaga ümberkäimise kogemus ning nad annavad hinnanguid ühiskonnas toimuvatele majandusprotsessidele. Majandust käsitledes on mõtet korraldada võimalikult palju arutelusid ja rühmatöid, kuna sageli võib olla probleemidele mitu vastust ning on kasulik, kui lapsed oma arvamust põhjendama õpivad.
Kuuendas klassis on noor inimene võimeline eristama soovi ja vajadust ehk vajadusi, mida tuleb kindlasti rahuldada, vajadustest, mille rahuldamata jätmine ei halvenda märkimisväärselt elukvaliteeti. Need on mõisted, millega võikski majanduse käsitlemist alustada, kuna piiratud ressursside tingimustes ei ole võimalik kõiki vajadusi rahuldada ning lapsed peavad mõistma, et kõike soovitut ei peagi saama.
Lapsed peavad selles eas hakkama mõistmateenitud tulude ja võimalike kulutuste omavahelist seost. Selleks aitab kaasa eelarve koostamine. Kõige kergem on kuuenda klassi õpilastele selgitada eelarvet nende isikliku taskuraha kulutamiseks eelarve tegemise kaudu. Varanduslikult erineva tasemega klassides võib aga tekkida olukord, kus osa lapsi taskuraha ei saagi või mõne lapse taskuraha on teiste omast palju suurem. Ebamugavustunde ja perede kohta hinnangute vältimiseks võib soovitada hoopis klassiõhtu eelarve tegemist. Võib paluda lastel kirja panna, mida nad sooviksid klassiõhtul süüa, ning aidata neil seejärel vajalikke koguseid määrata (nt mitu torti või kringlit). Edasi võib anda lastele koduse ülesande vaadata kohalikus kaupluses, kui palju nende soovitu läheb maksma kogu klassile ja iga õpilase kohta. Kui summa tuleb liiga suur, võiksid lapsed teha ettepanekuid, mida ära jätta. Hästi sobib säärane tegevus 4–5-liikmelistele rühmadele.
Eelkõige õpivad lapsed sellises tegevuses kulusid planeerima. Tähelepanu tuleb juhtida ka eelarve tulude poolele. Lastega saab arutada, kust tuleb nende taskuraha ja mida tähendab raha väljavõtmine pangaautomaadist kaardiga. Tuleb rääkida pangakaartide turvalisest kasutamisest ning kaasnevatest ohtudest. Tulude poolt käsitledes hakkavad lapsed mõistma otsest seost vanemate (ja tulevikus ka nende enda) palga, töölkäimise ja elukutsetega, mida tasustatakse erinevalt. On võimalik mängida erinevaid mänge, millega saab näidata, et iga elukutse on vajalik.
Töötusest rääkides peab arutelude suunitlus käsitlema vanemate töötust kui ajutist nähtust (mitte ei ole hinnanguline vanema suhtes), mis on seotud just sellega, et mingis kohas ei ole säärast tööd sel ajal pakkuda. Siin saab rõhutada vajadust pidevalt õppida (elukestev õpe).
Lastega võib arutada ka seda, miks mõne töö eest saab rohkem palka (vaja on rohkem teadmisi, ohtlik töö jms). Väga soovitatav on kutsuda tundi mõne elukutse esindaja või ettevõtja. Enne tuleb lastele selgitada, mida teeb ettevõtja ning et see ei ole eraldi elukutse, vaid ettevõtjaks võib hakata igal erialal. Tähtis on luua positiivse ettevõtja kuvand. Üks aruteluteema võiks olla: mis juhtuks, kui ettevõtlusega ei tegeleks keegi? Tundi ilmestab kindlasti käik kohalikku ettevõttesse. Töökultuuri ja -eetikat käsitledes võiks lastel endal lasta (rühmatöö tulemusena) kirjutada, millist töötajat hindab tööandja. Rühmadele võib anda arutlemiseks erinevad erialad (arst, müüja, saekaatri tööline, õpetaja jms). Arutelud peaksid lõppema kokkuvõtte tegemisega ühiste vajalike omaduste kohta.
Palgatulu kõrval tuleb lastega arutada laenuvõtmist kui tulu saamise võimalust. Kuuendas klassis võiks kerges vormis rääkida kiirlaenude ohtudest ja sellest, kui kallis laen tegelikult on (nad on matemaatikatunnis protsendi arvutamist õppinud, võiks seda kasutada).
Säästmise juures võiks arutada, kus on raha kasulik hoida ja miks. Jällegi saab vähemalt lihtintressi arvutada. Selleks peab õpetaja saama pangast teada kehtivad hoiuseintresside suurused.
Tarbija rollist ja õigustest võiks kutsuda klassitundi rääkima Tarbijakaitse esindaja. Pean otstarbekaks juba kuuendale klassile anda ülesandeid, kus nad jälgivad poodides pakitud toodete kilohinda (võipakid, kohvipakid, küpsisepakid, saiad jms), et märgata nende tegelikke hindu. Tähelepanu tuleb juhtida toodete säilivusajale. Tarbimise osa juures tuleks taas meenutada soovi ja vajaduse erinevust. See on koht, kus saab veel kord rääkida reklaami eesmärgist ning mõjust.
III kooliaste
Turumajanduse põhijooned. Nõudmine ja pakkumine. Konkurents. Tootlikkus ja kasum. Ettevõtluse vormid: AS, OÜ, FIE. Ettevõtluse roll ühiskonnas. Ressursside jagunemine maailmas
Turumajanduse põhijoontena tuuakse esile isiklik omand, vaba hindade kujunemine ja konkurents. Hea on kasutada rühmatööd turumajanduse, käsumajanduse ja tavamajanduse iseloomustamiseks ning tugevate ja nõrkade külgede esiletoomiseks. Nõudmise ja pakkumise õpetamiseks võiks kasutada turumängu (õpilased jaotatakse ostjateks ning müüjateks), mille andmete põhjal saab konstrueerida nõudluse ja pakkumise graafiku. Abi saab SA Junior Achievement Eesti (JA Eesti) tegutseva ettevõtte õpetaja juhendist. Õpilased võiksid arutleda, kas nõudlus ja pakkumine määravad alati õiglased hinnad, mis juhtudel peaks valitsus hindu reguleerima ning mis juhtub, kui kehtestatakse liiga madalad või liiga kõrged hinnad.
Konkurentsi käsitledes tuleks kõnelda konkurentsist saadavast kasust ja selle kahjulikest kõrvalmõjudest. Konkurentsi tuleks käsitleda ühiskonda edasiviiva jõuna, mis suurendab tootlikkust. Tootlikkust õpetades võiks matkida konveieriliini, et näidata tootlikkuse tõusu aruka tööjaotuse korral. Matkida võib erinevat tootmist, näiteks postkaartide valmistamist, kus on vaja nii joonistada, kirjutada, voltida kui ka kleepida. Kasumit käsitledes peaksid õpilased mõistma, et kasum on tasu ettevõtlikkuse ja riski eest, mida tööandja (ettevõtja) ettevõttesse panustab, ning et kasumi asemel võib ettevõtja saada ka kahjumit. Hea on näidata kasumi olulisust mitte ainult ettevõtjale, vaid ka töötajatele (töökoha säilimine) ning riigile (maksud). On tähtis, et õpilased mõistaksid, et ettevõtlusest tuleb raha nii kodudele kui ka valitsuse ja riigitöötajate kulude katteks.
Ettevõtlusvorme käsitledes võib õpilastel paluda uurida iga ettevõtlusvormi näiteid oma kodukohast. Kohane on kutsuda klassitundi ettevõtjaid ettevõtte tegutsemisest rääkima.
Riigi roll majanduses: planeerimine ja regulatsioon. Riigieelarve. Maksud, maksustamise põhimõtted. Tulude ümberjagamine. Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus. Aus maksumaksmine. Sotsiaaltoetused ja sotsiaalkindlustus.
Riigi rolli käsitlemist võib alustada küsimustega: milleks on üldse turumajanduses riiki vaja ning miks ei või kõike teha ettevõtted? Riigieelarvest võiks kõnelda kohaliku omavalitsuse spetsialist või otsivad õpilased riigi või omavalitsuse eelarvet internetist. Õpilastega tuleb arutada, miks on kasulik, kui riigieelarve on tasakaalus.
Maksude juures peab tooma näiteid Eesti maksusüsteemi kohta ja selgitama, miks on kahte liiki makse (otsesed ja kaudsed). Siin on jälle lõimimiskoht matemaatikatunniga. Õpilased võiksid arvutada käibemaksu tootelt, mille nad viimati ostsid. Kogemus ütleb, et ostuhinnast käibemaksu arvutamine on õpilastele raske (aga vajalik). Õpilased loetlevad ühishüvesid, mida tuleb maksudest rahastada. Võib arutada, mis teenuseid saab tarbida ainult ühishüvedena ning mida võib anda ettevõtluse kätte. Otstarbekas on arutleda teemal, mis juhtub, kui palju inimesi hoiab maksumaksmisest kõrvale. Majandusringluse ja erinevate majandusüksuste rolli näitamiseks võivad lapsed osaleda JA Eesti või MTÜ SENT korraldatavates õppemängudes „Krooni teekond” ja „Turuplats” (2–3 tundi).
Rühmaarutelud võiksid toimuda ka teemadel, milleks on vaja sotsiaaltoetusi, mis on nende suurendamise eeldus ning mis juhtub siis, kui sotsiaaltoetused on liiga suured. Kas on võimalik vähendada makse ja suurendada toetusi?
Tööturu mõiste. Tööandja ja töövõtja rollid töösuhetes. Tööõigus. Hõivepoliitika, tööturu meetmed tööandjatele ja tööotsijatele.
Õpilastele tuleb selgitada, kellest koosneb tööturg. Milline on tööealine elanikkond? Siin saab arutada, miks tekib tööpuudus ja miks ei leita siiski aeg-ajalt töötajaid teatud ametikohtadele. Võib uuesti näidata nõudluse ja pakkumise graafikut ning rääkida, kuidas see kehtib tööturul. Õpilased võiksid nimetada põhjusi, miks on tööpuuduse perioodil noortel raskem tööd leida ning mida teha, et tööd oleks kergem leida.
Uuesti tuleb rääkida tööandja rollist ning sellest, millised on tema kohustused töötajate vastu. Ettevõtjaid tuleb näidata positiivses valguses. Samas peavad noored mõistma ka oma õigusi töövõtjana. Käsitlema peab töölepingu sõlmimist ja n-ö mustalt töötamise kahjulikkust nii noorele inimesele endale kui ka kogu riigile. Lepingute sõlmimise juures tuleb rõhutada vajadust leping enne allakirjutamist korralikult läbi lugeda. Tööõigusest peaks rääkima tööaja pikkusest, puhkusest ja ületunnitööst. Kust saada abi, kui on tunne, et tööandja ei käitu seadusega kooskõlas olevalt? Soovitatav on tundi kutsuda ametiühingute spetsialiste, kes räägivad töötajate õigustest ja tugistruktuuridest. Tööturumeetmeid käsitledes tuleb kõnelda koolitusest, ümberõppest ning ettevõtlustoetustest, mitte üksnes töötu abirahast.
Isiklik majanduslik toimetulek. Eesmärkide seadmine ja ressursside hindamine. Palk. Isiklik eelarve. Elukestva õppe tähtsus pikaajalises toimetulekus. Säästmine ja investeerimine. Laenamine. Tarbijakäitumine, säästlik ja õiglane tarbimine. Tarbijakaitse kaupade ja teenuste turul. Tootemärgistused. Isiklik ettevõtlus.
Otstarbekas on alustada oma eesmärkide kirjapanekust ning mõelda, mida on tarvis teha nende saavutamiseks. Võib esitada küsimuse: kuidas tahad elada 15 aasta pärast (kui oled 30)? Kui õpilased on lühidalt kirjeldanud, milline on nende soovitud elustiil, peavad nad mõtlema, mida on tarvis sinna jõudmiseks teha, kui palju õppida, mis eriala omandada. Õpilastel võib paluda koostada oma pere või iseenda kuu eelarve, lähtudes igatsetud palgast. Eelarvet koostades saab tugimaterjali JA Eesti programmist „Isiklik majandus”.
Palga puhul tuleb rääkida bruto- ja netopalgast ning õpetada noori arvutama brutopalgast netopalka. Õpetaja saab abi internetis leiduvatest palgakalkulaatoritest (nt http://palk.crew.ee). Arvutades saab korrata ka maksude maksmise tähtsuse ja sotsiaalse turvalisuse probleemi seoses pensionikindlustusmakse ning töötuskindlustusmaksega.
Iseseisva tööna võiksid õpilased otsida internetist tööpakkumisi, mis sobiksid põhikooli lõpetanud noorele, ning palga kulutamiseks koostada oma kuu eelarve (alternatiivne valik esimesele ülesandele). Elukestva õppe käsitlemisel saab naasta tööturuteemade juurde ning rääkida elukestvast õppest kui töötuse ärahoidmise abinõust.
Säästmist ja investeerimist käsitledes võib kutsuda klassi pangatöötaja või korraldada õppekäigu kodukohas olevasse pangakontorisse. Õpilastele tuleb selgitada säästmise vajalikkust ning tutvustada säästu- ja investeerimiskohti ning rääkida nendega kaasnevatest tuluvõimalustest ja riskidest.
Laenamise juures tuleb taas arvutada intressi, et õpilased mõistaksid, kui palju raha peab laenu tagastamisel rohkem maksma. Mis on kiirlaenude ohud? Mis juhtub, kui laenu tagasi maksta ei suudeta?
Ettevõtlust käsitledes võivad õpilased läbida JA minifirma programmi (õpilasfirma lihtsustatud variant III kooliastmele), kust nad saavad reaalse lihtsustatud ettevõtluskogemuse. Programmi käigus luuakse oma väike ettevõte, mõeldakse välja äriidee, õpitakse müüma ning pidama elementaarset majandusarvestust. Enamasti tegutsevad õpilased väljaspool õppetundi. Tunnis võib neil paluda oma edusammudest aeg-ajalt ülevaateid anda.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli sotsiaalainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-7-3