Johanna Helin – Jaan Tõnissoni Instituudi maailmahariduse keskuse juhataja
Riiklikus õppekavas esitatud üldpädevused (nt väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus ja ettevõtlikkuspädevus) saavad areneda õpilastes edukalt maailmahariduse teemade kaudu, mis on lõimitud erinevate õppeainetega. Kuna lõimimise eeldus on leida õppeainetega ühisosa, siis on maailmaharidus see valdkond, mida saab integreerida kõigisse õppeainetesse; enim on ühisosi just sotsiaalainetega. Selle kõrval aitab maailmaharidus koolis eesmärgipäraselt kasvatada maailmakodanikke. Lastel on huvi nende ümber toimuva vastu, nad austavad erinevusi ja tulevad toime teistega ning tahavad ja oskavad maailma paremaks muuta. Maailmahariduse valdkonna teemasid toetavad nii õppekava läbivad teemad kui ka erinevate õppeainete, sh eriti ühiskonnaõpetuse ainekava.
Maailmaharidus mõistena on Eesti hariduselus üsna uus, samaaegu on selle sisus palju tuttavat sotsiaalainetest. Selle all mõeldakse aktiivset õppimist, mille põhiväärtused on solidaarsus, võrdsus, kaasamine ja koostöö. Maailmaharidus aitab märgata, vaidlustada ning muuta maailmas olevat ebaõiglust. Samas aitab ta saada üle sallimatusest, valeinformatsioonist ja negatiivsetest stereotüüpidest. Ta aktiveerib ja innustab – näitab, et iga inimene võib midagi muuta, kui ta osaleb ühiskonnas aktiivselt ning vastutustundlikult. Maailmahariduse eesmärk on kasvatada vastutustundlikke maailmakodanikke, aidata lastel ja noortel aru saada suurtest üleilmastumisteemadest, mõelda nende üle kriitiliselt ning hinnata oma tegevuste tagajärgi nüüd ja tulevikus.
Maailmahariduse teemad erinevates kooliastmetes
Kuna tänapäeva laste maailm on avaram kui kunagi enne, tunnevad lapsed huvi maailmas toimuva vastu juba varasest east peale. Isegi kui globaalsed teemad on selgemini esile toodud ühiskonnaõpetuse ainekava kolmandas kooliastmes, tuleb sallivuse ja aktiivseks maailmakodanikuks olemise baas luua eelkoolieas.
Esimeses kooliastmes saab lastega arendada sotsiaalse õigluse teemasid (mis on õige või vale, õiglane või ebaõiglane) ning analüüsida näiteks vaesust ja rikkust maailmas. Säästvat arengut saab õppida selle kaudu, et vaadata, mis on minu mõju keskkonnale ning mis on eluks vajalikud asjad. Oskused lahendada konflikte arenevad oma ümbruskonna ja koolikeskkonna igapäevaelu sündmuste kaudu – nt tuleks kiusamisjuhtumeid lahendada ühiselt ning arendada teadlikult vägivallata koolikultuuri. Laste kultuuriline sallivus areneb selle kaudu, et analüüsitakse inimeste sarnasusi ja erinevusi eelarvamusteta. Abiks on huvitavad külalised, kelle enda taust on laste omast erinev, või tutvutakse teiste kultuuridega piltide, raamatute, filmide jne kaudu. Juba väiksemate lastega saab arutada, kuidas oleme meie muu maailmaga seotud näiteks oma tarbimise kaudu. Küllap tahab iga laps teada, kust tuleb kakao šokolaadi jaoks, kuidas on see kasvatatud, kes seda on teinud ning kuidas meie šokolaadi süües mõjutame selle tootjate elu.
Teises kooliastmes saab käsitleda natuke keerulisemaid teemasid. Sotsiaalse õigluse teemasid võib arendada edasi, vaadates inimeste peamisi õigusi ja kohustusi, ebavõrdsust ühiskonnas ja maailmas ning selle põhjusi ja tagajärgi. Teema arutamiseks sobivad hästi juhtumianalüüsid mujalt maailmast, mis aitavad arendada sallivust, empaatiavõimet ning kriitilist mõtlemist. Näiteks võib õpilastega arendada teemat, miks ei saa kõik maailma lapsed kooli. Miks on just tüdrukud need, kes jäävad mujal maailmas kergemini haridusest ilma? Võib võrrelda, kuidas täidetakse peamisi inimõigusi ja inimeste baasvajadusi Eestis võrreldes mõne vaesema riigiga. Üleilmastumist võib hakata uurima riikidevahelise kaubanduse kaudu. Lapsed saavad teada, kust tulevad meie riided ning kes on kokku pannud meie mänguasjad. Kuhu kaovad meie arvutid ja mobiiltelefonid, kui tekib vajadus või tahtmine uuema ning parema mudeli järele? Oma tarbimise analüüsimine toob esile vastastikuse sõltuvuse ning aitab mõista erinevaid poliitilisi süsteeme. Siin on seos säästva arengu temaatikaga, kus võib hakata arutama, millist tulevikku tahame näha ning millised on meie enda võimed muutusi luua. Probleemide lahendusena võib tuua esile näiteks õiglase kaubanduse ja taaskasutuse ideed.
Kolmandas kooliastmes saab teemasid (üleilmastumine, inimõiguste kaitse, sooline võrdõiguslikkus, sotsiaalne õiglus, demokraatia, mitmekultuuriline ühiskond) käsitleda keerulisemalt. Koolis tuleks põhjalikult arutada globaalse sotsiaalse õigluse ja võrdsuse küsimusi, nt rikkuse ja tarbimise jagunemist tänapäeva inimeste vahel, rikaste ja vaesemate riikide vahelisi jõusuhteid ning maailma majandust ja poliitilisi süsteeme. Jätkusuutliku arengu tähtsad teemad on õiglus põlvkondade vahel ning eetilise tarbimise põhimõtted. Keeruliste teemade arutamine aitab õpilastel kujundada analüüsivõimet, kriitilist mõtlemist ning konfliktide lahendamise oskust. Loodetavasti saab kasvatuse abil mõjutada ühiskonna ülesehitust soodsas suunas nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil. Õpilastel on juba võimed ja oskused ise uurida keerulisemaid teemasid ja koostada projektitöid, olla otseühenduses teiste noortega teiselt poolt maakera, et erinevaid teemasid arutada ning üksteist paremini mõista. Hiljemalt nüüd on aeg tutvuda põhjalikumalt erinevate maailmavaadete, kultuuride ja religioonidega. Selmet püüda pinnapealselt käsitleda kõike, peaks eelistama väiksema arvu küsimuste sügavamat ja mitmekülgsemat vaatlust. Põhjalik tutvumine ühe kultuuri või religiooniga aitab aru saada, et kõik kultuurid on mitmekesisemad, kui me alguses arvasime. Teiste parem mõistmine aitab kujundada oma seisukohti ja aru saada enda arvamuste seosest oma kultuuritaustaga. Põhjalik teiste kultuuridega tutvumine aitab vähendada hirme, mis seostuvad meil tundmatu ja võõraga.
Õpetaja roll
Õpetaja eesmärk pole pakkuda lihtsaid vastuseid, enda väärtushoiakuid ega arvamusi, vaid juhtida õpilasi uurima teemasid ning mõtlema neile mitmest vaatenurgast, õpetada arendama ja väljendama oma arvamust, kuulates ning väärtustades samal ajal teiste seisukohti. Õpetaja võib selles protsessis võtta endale erinevaid rolle, nt esindada mitut seisukohta või teadlikult provotseerida teistsuguseid arvamusi kui see, mida noored esindavad. Samas on õpetajal vaja juhtida diskussiooni ning õpetada kuulama kõigi arvamusi. Õppes peaks vältima stereotüüpide tekitamist ja võimendamist, tutvustama erinevaid kohti, kultuure ja inimesi nii mitmest vaatenurgast kui võimalik (linnad/maakohad, traditsioonid / tänapäeva elu), pakkuma õpilastele huvitavaid vaatenurki maailmast ning aitama noortel näha, milliseid viise elada ja mõelda maailmas on. Õpilastega on hea koos mõelda, kuidas meie igapäevane tegelikkus, elu võimalused ning vajadused on erinevad või sarnased, sõltudes sellest, kus me elame ja üles kasvame. Seda kaudu saab mõelda üldisemalt inimlikkuse üle – mis on need tegurid, väärtused ja hoiakud, mis panevad inimesi toimima teatud viisil. Hea on anda noortele aega ja ruumi areneda ning kasvada, võimaldades kogemusi ja elamusi, mida igapäevases argielus alati ei kohta. Sääraseid elamusi võivad pakkuda näiteks videokonverentsid kooliõpilastega teisel pool maakera või huvitavad külalised koolis.
Tänapäeva noored peavad tulevikus tegema otsuseid, mille kohta on inimestel väga erinevaid arvamusi. Juba praegu käib meediast läbi palju teemasid, näiteks kas meie peaksime lubama homoabielusid, kas musliminaised saavad Eestis kanda loori, kas me vastutame vaesemate riikide ja inimeste saatuse eest. Meedia kaudu tutvuvad õpilased keeruliste teemadega, kuid tihti annab meedia neist liiga ühekülgse pildi ja tekitab stereotüüpe. Näiteks põhineb noorte ettekujutus Afganistanist ainult negatiivsetel uudistel või seostatakse islami usku kohe terrorismiga. Maailmahariduse kaudu saavad noored tutvuda nende keeruliste teemadega ning arendada kriitilist mõtlemist turvalises kooliklassis. Komplitseeritud teemadega tegelemine aitab õpilastel kujundada analüüsivõimet, kriitilist mõtlemist ja konfliktide lahendamise oskust. Loodetavasti saab kasvatuse abil mõjutada ühiskonna ülesehitust soodsas suunas nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil.
Üks õpetaja tähtsamaid ja võib-olla ka raskemaid ülesandeid on julgustada noori mõtlema, et iga inimese panus on tähtis ning väikeste tegudega on võimalik maailma muuta. Sellega saab motiveerida noori olema ise aktiivsed. Õpilastele peaks näitama viise, kuidas tõusta ebaõigluse ja diskrimineerimise vastu nii oma ümbruskonnas kui ka globaalsemal tasandil, ning õpetama, kuidas vähendada saastamist ja jäätmeid, s.o tarbida vähem ning taaskasutada. Õpilastega tuleks arutada, kuidas püüda ise mõjutada ametnikke või ettevõtteid olema eetilisemad ja säästlikumad, esitades küsimusi, kirjutades kirju või korraldades aktsioone ja meeleavaldusi; kuidas tarbida õiglasemaid tooteid või aidata hätta sattunud kaasinimesi või kuidas ise levitada teadmisi maailma probleemidest ja nende lahendustest oma eakaaslastele või kogukonnale 1.
Õpilaste oma ideede arendamist ja aktiivsust peaks hindama. Selleks on vaja luua hindamisviise ja töövahendeid, millega mõõta, kas noored said kindlust juurde või kaotasid seda, kas nad oskasid töötada rühmas ning väljendada oma arvamust, suhtlesid viisakalt ja aktiivselt külalistega, algatasid, arendasid ning viisid ellu mõne probleeme lahenduskäigu.
1 Häid ideid võib leida „Maailmaparandaja käsiraamatust“, mis peaks olema iga kooli raamatukogus. Seda saab tellida Arengukoostöö Ümarlauast www.terveilm.net.
Maailmahariduse õpetamist toetavad meetodid
Maailmaharidusteemade puhul on kesksel kohal aktiivõppemeetodid – arutelud, filmid, matkimised, rühmatööd, uurimisprojektid ja rollimängud, mille kaudu saab mõista sarnasusi ja erinevusi ning tekitada seoseid kohaliku ja globaalse vahel. Teemadega tutvudes võivad lastel tekkida väga praktilised ideed, kuidas asju lahendada, ning neid peaksid nad saama koolis rakendada.
Teemasid saab hästi analüüsida tõsielufilmide ja raamatute kaudu. Tõsielufilmid näitavad, kuidas mujal maailmas elatakse. Teadmiste kõrval tekitavad need emotsioone ja aitavad näha maailma teiste inimeste vaatenurgast ning annavad ainest aruteluks, enda hoiakute ja arvamuste uurimiseks ning muutmiseks 2. Lastega võib arendada meediakriitilisust, tehes harjutusi, kus lapsed saavad ise anda piltidele positiivseid ja negatiivseid pealkirju ning analüüsida, kui palju need kujundavad meie arvamust sellest, mida näidatakse pildil. Kui Eesti ajalehtedes leidub tekste, mis selgelt põhinevad eelarvamustel, võib klass kirjutada sellest kirja ajakirja/ajalehe peatoimetajale. Eelarvamuste olemuse analüüsimine ning eelarvamustega võitlemise viisid aitavad arendada kultuurilist mitmekesisust ja sallivust.
Koolidemokraatiat võib kohe algusest peale uurida ja analüüsida globaalsemas perspektiivis. Kuidas see töötab mujal maailmas, mis on selle plussid ja miinused? Näiteks näitab film „Vali mind“, kuidas Hiinas koolidemokraatiat esimest korda proovitakse ning kuidas see praktikas töötab. Selle filmi vaatamine ja analüüsimine koos õpilastega annab hea aluse arutada oma koolidemokraatia aluspõhimõtteid. Konflikte lahendades on oluline mõista rahumeelse koostöö vajalikkust ning tuua paralleel, et kui maailm on konfliktis, siis maailm ei toimi; ka klassiruumis ja koolisisestes suhetes peaks valitsema rahu, sest muidu klassi- ja koolikogukond ei toimi. Konflikte saab vaadata ka globaalsemas perspektiivis ning uurida ja analüüsida konfliktide põhjusi ja tagajärgi (nt pagulased ning asüülitaotlejad). Konfliktide rahumeelset lahendamist saab uurida, tutvudes maailmakuulsate kodanikuaktivistide või Nobeli rahupreemia laureaatidega (mh Gandhi, dalai-laama, Aung San Suu Kyi) või suurte rahuliikumistega (hea film Libeeria naiste rahuliikumise kohta on nt „Palveta kurjus tagasi põrgusse“).
2 Tõsielufilme koos metodoloogiliste materjalidega saab laenutada aadressil www.maailmakool.ee. Tarbimisest kõnelevad filmid on nt „Meie ostame, kes maksab“, „Jõuluvana töötuba“ jne.
Maailmahariduse hea koolipraktika
Et saada parimaid tulemusi, peaks maailmaharidus olema osa kooli missioonist ja argipäevast. Maailmahariduse väärtused peaksid ilmnema kooli väärtustes, keskkonnas ja õppes. Parima tulemuse saab, kui erinevad õppeained toetavad üksteist ning püüavad saavutada sarnaseid tulemusi. Erinevad kooliprojektid on ehk tavalisem viis lõimida mitut õppeainet. Ainetevahelises koostöös (nt emakeel, võõrkeeled, ajalugu, ühiskonnaõpetus, geograafia) võivad õpilased tutvuda ühiselt kokkulepitud teemaga näiteks kirjanduse ja filmide kaudu, uurida teemasid Internetist ning koostada teemast esitlusi ja väitlusi, korraldada ise õpitubasid ning luua ja esitada näidendeid.
Kooliprojekte võib korraldada koostöös teiste koolidega Eestist või väljastpoolt Eestit. Sõpruskoolid on otsekontaktis arengumaade õpetajate ja õpilastega, kellega teha koostööd ja vahetada arvamusi ning pidada erinevaid koostööprojekte, millega analüüsida erinevusi ja sarnasusi siinsete ning sealsete noorte vahel näiteks tarbimises, arvamustes ja kogemustes. Koolidevaheline koostöö võib olla see põhi, mille kaudu laiendada kooli õppekava ning tuua sisse rohkem globaalseid teemasid. Selle kaudu suurenevad õpilaste teadmised ja arusaam teisest riigist ning kultuurist, keeleoskus ja algatusvõime. Õppides uusi huvitavaid asju oma kaaslaste elust teisel pool maakera, saab kummutada ka varasemaid stereotüüpe. Sõpruskoolide koostöö puhul tuleb siiski jälgida, et see põhineks võrdsusel ega tekitaks omakorda stereotüüpe (meie rikkad/arenenud/aktiivsed, nemad vaesed/abitud).
Erinevad temaatilised üritused, teemapäevad ja -nädalad on hea viis ühendada ainetunde ning tunnivälist tegevust ühe teema käsitlemiseks. Kool võib tähistada näiteks kultuuridevahelise dialoogi nädalat või mõnd temaatilist ÜRO päeva, mille raames korraldatakse õpitubasid, kutsutakse kooli külalisi, vaadatakse ja arutatakse temaatilisi filme, tehakse kultuuriprogramme jne. Õpilastel peab teemapäeva ettevalmistamisel ja korraldamisel olema oma roll ning võimaluse korral võiks seda tähistama kaasata kohaliku kogukonna.
Kooli õpikeskkond peab toetama maailmahariduse teemadega tegelemist. Kui kool tahab kujundada demokraatlikke väärtusi, peab ta ise töötama demokraatlikult ja võimaldama oma noortel võtta osa kooli otsustest. Kui õpilastele õpetatakse jätkusuutliku arengu põhimõtteid, siis peaks kool olema heaks eeskujuks energiasäästlikkuses, taaskasutuses ja eetilises tarbimises. Kui uuritakse ebaõiglase kaubanduse teemasid, peaks ka kooli sööklast ja kohvikust saama näiteks õiglase kaubanduse tooteid.
Rahvusvahelisus ja mitmekultuurilisus peaksid olema nähtavad kogu koolikultuuris ning kooli õhkkond peaks väärtustama kultuurilist mitmekesisust ja rahvusvahelist koostööd. Kultuuride rikkust ning mitmekesisust võiks austada mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes, uurides oma õpilaste kultuuritaustu, pühitsedes erinevaid tähtpäevi, tutvudes mitmesuguste kommete ja uskudega ning luues selle kaudu positiivseid hoiakuid. Sellega saavutatakse koolis kultuurilisi erinevusi väärtustav õhkkond ning pakutakse õpilastele vabadust ja vastutust ning eetilisi käitumismalle koolielu korraldamisel.
Koostöö loomine koolist väljapoole ning kohaliku kogukonna kaasamine tuleb kasuks õppe korraldamisel. Koostöö oma kogukonna, MTÜde ja teiste institutsioonidega, samuti riigistruktuuri ning demokraatlike institutsioonidega (Riigikogu, valitsus, ministeeriumid jne) aitab leida koolis õpitule rakendust. Väljastpoolt kooli tulevad eksperdid ja külalised on huvitav ning kasulik vaheldus kooli argipäevas. Arengumaade tegelikkusest saavad kooli rääkima tulla näiteks GLENi vabatahtlikud. Need noored on töötanud arengumaades vabatahtlikuna vähemalt kolm kuud ning pärast naasmist on nad valmis rääkima oma kogemustest koolides ja teistes õppeasutustes. Samuti on Eestis erineva kultuuritaustaga külalisõpetajaid, kes saavad tulla kooli tutvustama oma kultuuri ning korraldama noortega töötubasid ja arutelusid.
Toetus kooli tegevustele
Eestis olemasolevad maailmahariduse materjalid ning maailmaharidusega tegelevad organisatsioonid võivad anda ühiskonnaõpetuse õpetajale uue õppekava rakendamisel väärtuslikku toetust. Erinevad Eesti MTÜd on tegelnud maailmahariduse temaatikaga juba mõne aasta ning koostanud õppematerjale ja teisi maailmahariduse vahendeid koolidele. Nad peavad õpetajatele maailmahariduse teemadel ka koolitusi. Info nende materjalide, koolituste ja muude ressursside kohta on kogutud ühisesse õpetajate portaali www.maailmakool.ee, mida peavad Jaan Tõnissoni Instituudi maailmahariduse keskus, Humana Estonia ja Eesti Roheline Liikumine.
Jaan Tõnissoni Instituudi maailmahariduse keskus pakub koolidele erinevate projektide kaudu praktilist tuge, mentorlust ja koolitust maailmahariduse ning läbivate teemade õpetamisel. Samuti pakutakse koolitust sõpruskoolidega Afganistanis ja Aafrikas ning koolitust ja materjale islami teema õpetamisel.
Sellest aastas saavad koolid taotleda UNESCO ühendkooli (ASP kooli) staatust. Osalus UNESCO ühendkoolide võrgustikus võimaldab koolidele rahvuslikku ja rahvusvahelist tunnustust ning koostööd nii Eestis kui ka väljaspool Eesti piire. See on kvaliteedimärk, mis annab uusi võimalusi õppekava eesmärkide täitmiseks ning aluseid kooli eristumisele gümnaasiumitasemel. Et saada UNESCO (ASP) kooli staatus, peab kool pikema aja jooksul aktiivselt edastama UNESCO sõnumit. UNESCO koolis on olulisel kohal inimõigused ja demokraatia, teiste kultuuride tundmaõppimine ning jätkusuutlik areng. Koolis tuleb pidevalt ja põhjalikult käsitleda maailma probleeme ning ÜRO rolli nende lahendamisel. UNESCO koolis uuritakse selliseid teemasid nagu üleilmne vaesus ja sellest tingitud sotsiaalsed probleemid, samuti erinevaid keskkonnateemasid, nagu kliimamuutused.
Põhikooli valdkonnaraamat SOTSIAALAINED 2010