Maailmakodaniku väärtuste kujundamine koolis
Johanna Helin – Maailmahariduse keskuse juhataja, „Vaata ja Muuda” projektijuht
Globaalsed teemad on osa tänapäeva laste ja noorte maailmast suuremal määral kui kunagi varem. Internet, televisioon, reisimine ja eriti tarbimine toovad muu maailma meie igapäevaellu. Eesti ühiskond on juba praegu pluralistlik ning peab tulevikus endasse mahutama veelgi rohkem mitmelt poolt maailmast pärinevaid erinevaid inimesi, kultuure, religioone ja keeli. Üleilmse majanduse areng on muutnud mugavamaks miljonite inimeste igapäevaelu, samal ajal elab viiendik maailma elanikkonnast ikka veel äärmises vaesuses, omamata ligipääsu puhtale joogiveele, arstiabile, haridusele ning võimalustele oma elujärge parandada.
Tänapäeva üleilmastuv maailmamajandus tekitab karmimat konkurentsi kõigil elualadel, inimeste ebakindlus igapäevaeluga hakkama saamise osas kasvab terves maailmas. Sellest tulenevalt näitavad ka Eesti noorte hulgas läbi viidud väärtushinnangute uuringud kasvavat enesekesksust. Just sellisel ajal on eriti tähtis otsida õiglasemaid, ausamaid ja sotsiaalselt vastutustundlikumaid viise elamaks maailmas, mille ressursid on piiratud. Just praegu vajame aktiivseid maailmakodanikke, kellel on soov muuta maailma ja juhtida globaliseerumisprotsessi positiivses suunas.
Kasvamine globaalsesse vastutusse on elukestev protsess. Selles protsessis on koolil tähtis roll. Maailmahariduse all mõeldakse kasvatust, mis on suunatud tuleviku paremaks muutmisele. Eesmärk on süvendada laste ja noorte enesetundmist ja ühiskonnateadlikkust, tutvustada neid erinevate eluviiside mitmekesisusega ning tekitada soov püüelda õiglasema ühiskonna ja maailmakorralduse poole.
Sellise kasvatuse esmaseks lähtekohaks on tänaste probleemide ja ebaõigluse tunnistamine, analüüsitakse ning püütakse mõista nende tekkepõhjusi. Erinevate maailmavaadete ja seisukohtade uurimise kaudu arendatakse õpilaste endi kriitilist maailmanägemist.
Vaadeldakse erinevaid eluviise, erinevaid elukohti ja -võimalusi ning avatakse aknaid teiste inimeste tegelikkusesse – nõnda saab võimalikuks inimeste erinevate valikute ja käitumisviiside mõistmine.
Teiseks on olulisel kohal tegelemine inimlikkuse ja õigluse mõistetega. Globaalsest õiglusest kõneldes peetakse tavaliselt silmas, et kõigil maailma inimestel peaksid olema võimalikult võrdsed ja suured võimalused püüelda õnneliku elu poole. Maailmakodanik väärtustab igat inimest võrdväärsena partnerina, sõltumata tema taustast või ühiskondlikust positsioonist. On vaja läbi tunnetada enda väärtushinnangud ja eesmärgid ning seada maailma hetkeolukord moraalse küsimärgi alla.
Maailmakodanikku määratlevad järgmised väärtused (Oxfami „Maailmakodaniku õppekava“ aastast 1997):
- identiteet ja eneseväärikus: enda eripära hindamine ja avatud mõtlemine
- empaatia: huvi lähikondsete ja teiste ühiskonnaliikmete käekäigu vastu, individuaalse ja kollektiivse vastutuse tunnetamine
- pühendumine sotsiaalsele õiglusele ja võrdsusele: aususe väärtustamine, teiste eest seismine, vaesuse vastu võitlemine
- erinevuste väärtustamine ja austamine: positiivne suhtumine erinevustesse, teiste väärtustamine erinevate ja võrdsetena, soov teiste kogemustest õppida
- keskkonnast hoolimine: enda ümbruse ja elusolendite väärtustamine, ühiskonnast hoolimine, ressursside hindamine, mure planeedi ja tulevaste põlvkondade tuleviku suhtes, säästlik eluviis
- usk muutuste võimalikkusesse: usk üksikisiku võimalusse luua muutusi, soov töötada võrdsema tuleviku suunas
1. Maailmahariduse põhimõtted õppekavas
2. Õpetaja ja kooli roll maailmahariduses
3. Mitmekultuuriline eestlus
4. Maailmakodaniku väärtused erinevatel kooliastmetel
5. Konkreetseid näiteid maailmahariduse teemade lõimimiseks õppeprotsessi