2010
Mare Müürsepp, Pirita Majandusgümnaasium
Ene Hiiepuu, Tallinna Ülikool
Arusaam sellest, mis on lugemisoskus, muutub üha vastavalt sellele, mida ühiskond oma liikmelt ootab. Mida mitmekesisemaks muutub loetav maailm – raamatud, dokumendid, kirjavahetus, digitaalselt vahendatud tekst jms – seda erinevam on ka lugemisoskust moodustavate osaoskuste põiming. Lugemisoskus sõltub eri laadi osaoskustest ning arengueeldustest, millest keskseks tuleb pidada motivatsiooni. Kooli algul on oluline märgata iga lapse oskusi ja eeldusi ning anda igaühele võimalikult sage positiivne tagasiside selle kohta, mida ta oskab ja mida tegi õigesti. Aastakümnete pikku on selgunud, et suur osa kooli astujaist loeb sõnu kokku või vähemalt tunneb tähti. Siiski ei tähenda see, et kooli algul peaks lapsi lugemisoskuse järgi selekteerima. Eduseis võib olla tekkinud vaid mõne nädalaga. Koolis satub laps uude olukorda ja küpsenud valmidus võib toetavas suhtlemisolukorras ka kiirelt ilmneda. Teisalt võib enne kooli head oskust näidanud laps uutes suhetes endas kõhklema lüüa ja kaotada varasema kindlustunde. Lugemisoskuse määratlemine nõuab lapse head tundmist, sest kogu oskuse struktuur ei ilmne ühe-kahe lugemiskatsega. Lugeja kasutab eri lugemisviise koos: mõne sõna loeb ühekorraga, mõnda veerib, sõltuvalt teksti tuttavlikkusest ning arusaadavusest ja lugemisolukorrast. Eri situatsioonides võib sama laps lugemisega erinevalt hakkama saada: nt raske võib olla lugeda sõnu KARTUL, VORST õpikust klassis vastates, aga enne poodi minekut ostunimekirja lugedes – täiesti võimalik.
Kohe algusest peale tuleb tegelda kõigi lugemisoskuse aladega, st toetada motivatsiooni, täiustada lugemistehnikat, valmistada ette teksti mõistma, arendada lapse enesetunnetust. Laps õpib lugema ümbruse tundmaõppimise käigus – mida mitmekesisem on klassi lugemiskeskkond, seda parem. Sildid, juhendid, õnnitlused klassi seintel, pildid allkirjadega – kõik see aitab kaasa huvi äratamisele ja oskuse arengule. Kõike, mis last huvitab, ka arvuti- ja mobiilimänge, saab kasutada tema arengu huvides. Jutuvestmine on väga oluline eeldus mõistva lugeja arenguks, kuna lugedes mõistetakse paremini teksti, mille struktuur tuleb tuttav ette.
Lugemisvead võivad tekkida mitmel põhjusel, kuid tihti piisab õigeks lugemiseks, kui lapsel paluda veaga kohta uuesti lugeda. Sõna, milles korduvalt eksitakse, võib õpetaja endale välja märkida ju muus tunni osas või järgmises tunnis sellega tegelda: koostada lauseid, lasta sõna seletada.
Kuitahes keeruline ka ei oleks raskuste põhjendus ja nende olemuse selgitus, laps on arenev, iga päev võib ilmneda uusi oskusi ja seepärast on olulisim alal hoida rõõmsameelset, toetavat suhet ja uskuda lapse edusse täiest jõust. Muidugi on tähtis ka süsteemne töö igal kõneühiku tasandil – häälik, täht, sõna, lause, terviktekst. Süsteemsuse all on siin mõeldud seda, et igapäevaselt, igas tunnis tehakse võimalikult eri laadi harjutusi, et kinnistada juba kujunevaid osaoskusi.
Lugemisepalaga seotud tegevused võiks jaotada kolme ossa:
- enne lugemist (ehk palasse sissejuhatavad) – valmistavad õpilasi lugemiseks ette;
- lugemise ajal (vaikset lugemist eesmärgistavad ja korduslugemist nõudvad) – aitavad sisust aru saada, muuta lugemist soravaks;
- pärast lugemist toimuvad (lugemist rikastavad) tegevused – sünteesivad ja võtavad kokku tekstis oleva informatsiooni, tõstavad arusaamise taset ja avardavad lugemise kogemust.
Lugemist ettevalmistavad tegevused
Lugemise ettevalmistamiseks on võimalik kasutada mitmesuguseid erinevaid tegevusi.
Häälestamine jutu teemale
- Muusika kuulamine
- Mõistatuste mõistatamine
- Ristsõna lahendamine
- Vestlus või arutelu pala teemal
- Luuletuse lugemine
- Piltide vaatlemine
- Jne
Teksti vaatlus
Mõelda,
- kas see lugemispala on lühike või pikk,
- on seda pala raske või kerge lugema õppida,
- kus asub palas luuletus ja kuidas sa selle ära tunned,
- jne.
Lugemistehnika arendamine
- Õpitavas tekstis või raskemates sõnades täishäälikute punasega esiletoomine ja seejärel lugemise harjutamine
- Raskemate sõnade väljakirjutamine klassitahvlile või sõnalipikutele ning nende lugemise harjutamine
- Jne
Pala sisu, tegelaste tegevuspaiga ennustamine
- õpiku illustratsiooni järgi
- pealkirja järgi
- 4–5 palast välja kirjutatud juhusliku sõna põhjal
- sisult tundmatute sõnade selgitamine lause koosseisus ja nende sõnade põhjal pala sisu/pealkirja ennustamine
- lugemistehniliselt raskete sõnade lugema õppimine ja pala sisu/pealkirja ennustamine nende sõnade põhjal
- muusikapala või luuletuse põhjal
Märksõnaskeemi koostamine
Märksõnaskeemi koostamine aitab õpetajal teada saada, mida lapsed antud teemast arvavad või teavad. Tihti on õpetajad õnnetud, et lapsed on palad enne läbi lugenud ning pala sisu ennustamine ei õnnestu. Uue lugemispala eel võib aga enne õpikuteavamist tahvlile kirjutada teema ja selle põhjal vestelda. Nii hoitakse ära ka pala sisu etterääkimine.
Lugemispala kuulamine
- Õpetaja loeb pala ette ja annab lastele kuulamiseks ülesande.
1. klassi I poolaastal loeb õpetaja lastele uue pala ette ja seejärel loevad lapsed teksti vaikselt läbi. Nii annab õpetaja lastele näidise, missuguse hääletooniga, missuguste pausidega pala lugeda. Algaja lugeja saab loost endale pildi. Nii on tal kergem sõnade tähendust mõista, samuti aitab ettelugemine ära hoida veerimisel tekkivaid hääldusvigu ja valesti mõistmist.
Kui 1. klassi õpilased suudavad juba iseseisvalt õigesti lugeda (ei häälda sõnu lugedes valesti), võib alates II poolaastast lasta neil ise uus pala enne käsitlemist vaikselt läbi lugeda.
Vanemates klassides sobivad ettelugemiseks need lood, kus häälega saab edasi anda tegelase tundeid, meeleolu, hoida üleval põnevust jne.
Lugemistegevused
Väga oluline on teksti lugemise harjutamine. Tähelepanu peaks pöörama nii lugemistehnika arendamisele kui ka pala ilmekale (mõtestatud) lugemisele, et aidata lastel teksti sisu mõista.
Teksti lugemiseks ja lugemise harjutamiseks on mitmeid võimalusi.
1) Juhendatud vaikne lugemine
- Kindlasti tuleb vaikseks lugemiseks anda pala kohta mõni küsimus või muu ülesanne (nt leida palale uus pealkiri, leida kõige põnevam koht, leida tundmatud sõnad jne), et lugemist eesmärgistada;
- kui klassi laste lugemisoskuse tase on ebaühtlane, tuleks tööd diferentseerida (samal ajal, kui klass pala vaikselt loeb, juhendab õpetaja algajate lugemist). Ära ei tohi unustada ka neid lapsi, kes soravalt loevad. Neile peaks juba vaikse lugemise ülesande andmisel selgitama, missugune on lisatöö. See peaks olema loominguline tegevus (nt jutule lõpu või alguse mõtlemine, loo dramatiseerimine jms);
- pärast vaikset lugemist tuleks õpetajal leida erinevaid võtteid pala korduvlugemiseks;
2) tundmatute sõnade leidmine ja lugemine;
3) lausete või lõikude kaupa lugemine;
4) ahellugemine;
5) osalistega lugemine (paaris, rühmas, klassiga);
6) paarislugemine lausete või lõikude kaupa;
7) ajavormi muutmisega lugemine (olevikus või minevikus);
8) mina vormis lugemine;
9) valiklugemine:
- küsimustele vastuslause lugemine,
- enam meeldinud lausete lugemine,
- keeleõpetusliku teemaga lausete lugemine,
- tegelastega seotud lausete lugemine,
- uute tegelastega lugemine jne;
10) stopplugemine – pala loetakse lõikude kaupa, tehes lõikude vahel pause. Pauside ajal arutletakse, miks nii juhtus, mida üks või teine tegelane võiks nüüd tunda või mõelda, kuidas võiks lugu edasi minna;
11) korrektuurlugemine – õpetaja loeb pala lastele ette, kuid teeb lugemisel vigu. Lapsed jälgivad tähelepanelikult teksti ja parandavad õpetajat;
12) tähelepanelik lugemine – õpetaja jaotab igale lapsele ühe sõna või väljendi palast ja loeb pala ette, tehes pausi nende sõnade juures, mis on laste käes. Laps, kellel on parajasti teksti sobiv sõna, loeb selle ette.
3. Tegevused pärast lugemist
Loetu analüüsimine
- Pala kohta käivatele küsimustele vastamine
- Küsimuste moodustamine;
- Arutelu:
- pala peamõtte leidmine
- loole hinnangu andmine (lugu on naljaks, põnev, tõsine, kurb, tõestisündinud, väljamõeldud)
Pala põhjal ülesannete täitmine
- Lünkteksti, testi või tabeli täitmine
- Lausele alguse/lõpu leidmine, lausete koostamine
- Skeemi koostamine, seoste loomine
- Tulpdiagrammi koostamine ja analüüsimine
- Palast tegelaste leidmine ja nende võrdlemine või kirjeldamine
- Töö vanasõnadega
- Tekstist sõnade, lausete leidmine seoses õigekirjateemaga
Kavastamine ja jutustamine
- Pala osadeks jaotamine
- Pala osade pealkirjastamine ja kava koostamine
- Palale uue pealkirja mõtlemine
- Pilt- või sõnalise ajatelje koostamine
- Pala sisu ümberjutustamine
Loovülesanded seoses lugemispalaga
- Dramatiseering, rollimäng, pantomiim pala teemal
- Loole uue alguse või lõpu mõtlemine
- Analoogiajutu jutustamine
- Pala lugemine uute tegelaste või tegelaskõnega
- Tegelaste iseloomuomaduste vahetamine, tegevuskohtade vahetamine
- Joonistamine pala põhjal
- Kirjutamine palast lähtuvalt
- Kaasamängimisteater
Lugemispalade käsitlemiseks on palju erinevaid võtteid. Õpetajal tuleb teha valik, missugused neist just antud palaga kõige paremini sobivad.
Vabalugemine
Lugemisõpetuse tõelise asjatundja puhul on loomulik, et klassis loetud tekstivara avardatakse muu kirjanduse lugemisega. Õpikus olnud katkendi puhul võetakse välja algteos. Mistahes teema puhul osutatakse võimalikule lisalugemisele. Täpsema soovitusnimestiku koostamisel tuleb kindlasti kasuks koostöö kohaliku raamatukoguga. Vabalugemise suunamisel võib lähtuda nii teemast (nt lood loomadest, tehnikast, sõprusest), žanrist (nt luule, seiklusjutt, rahvaste muinasjutud) kui ka autorist (lugemikus olnud loole samalt autorilt lisa otsida). Eri laadi raamatute lugemise viisi juurde juhatatakse õpilased kindlasti ühises tegevuses klassis. Näiteks otsitakse luuleraamatust humoorikat luuletust rühmaga ettekandmiseks või vaikset talveluuletust kunstiõpetuse tunnis maalitud pildi juurde, tutvutakse entsüklopeedilise teose ülesehitusega – sisukord, indeksid, tingmärgid.
Vaiksele lugemisele keskendumine vajab õppimist ja harjutamist. Edu on näinud õpetajad, kes on klassis hakanud korraldama vaikse lugemise minuteid (algul loeb igaüks oma raamatut kasvõi 5 minutit, hiljem pikemalt). Vabalugemises saavutatu – silmaring, huvi enese ja teiste vastu, oskus raamatust oma järeldusi teha – tuleb eriti hästi esile loovtöödes, omakoostatud soovitusnimestikes, raamatu- või teemaposterites, õpilaste endi loodud ühisraamatutes.
Olulist rolli mängib ka väärtkirjanduse ettelugemine. See võimaldab lastel tegelasega kaasa minna, loo meeleolusse sisse elada, soovi korral kuuldu juurde tagasi tulla ja juhtunu kohta üle küsida. See kõik eeldab õpetajalt sellise olukorra loomist, kus ei loeta ühe kitsa teema pärast, vaid lugemise enese pärast, kogu teose atmosfääri tõttu, selleks, et tunda rõõmu, hirmu, hirmust ülesaamise kergendust, pinget ja lahenduse vabastavat jõudu. Mida köitvam on õpetaja ettelugemine, seda suurem on võimalus, et laps ka ise seda raamatut lugeda soovib.
Soovituslik kirjandus
Jürimäe, M. Lugema õpetamise metoodika. Tallinn: Künnimees, 2003.
Hiiepuu, E. Aabitsa metoodiline juhend. TLÜ Haapsalu Kolledž. AS BIT, 2009.
Hiiepuu, E. Eesti keele metoodiline juhend. 1. klass, 2. osa. TLÜ Haapsalu kolledž. AS BIT, 2010.
Koolid, kus lugemine loeb. Kolm tegevusaastat. Koostanud Müürsepp, M. TLÜ kirjastus, 2009.
Laamann, A. Mängides lugema. Tallinn: Ilo, 2008.
Lastekirjanduse sõnastik. Eesti Lastekirjanduse Keskus, 2006.
Lerkkanen, M.-K. Lugema õppimine ja õpetamine. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
Lukanenok, K., Tammemäe, T. Lugemismängud I, II, III. Tallinn: Koolibri, 2007.
Müürsepp, M. Laps on hakanud lugema. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 1998.
Uusen, A. Emakeele õpetamisest klassiõpetajale. Tallinna Pedagoogikaülikool, 2002.