A A A
Oppekava infoportaal > Põhikool > Loovuse toetamine hariduses

Loovuse toetamine hariduses

Eda Heinla, Tallinna Ülikool

 

Loovuse vajalikkus avaldub tänapäeval kahel tasandil: ühiskonna paremaks tegemine (loodusressursside hoidmine, olemasoleva info ning teadmiste kasutamine kõigi inimeste tervise ja heaolu nimel) ning iga inimese eneseteostus ja elurõõm (vaimne tervis, mõtlemise ja tegutsemise paindlikkus, uudsus, probleemide lahendamine, initsiatiivikus). Selle aluseks on õpetamise ja õppimise meetodid ning õpetajate valmidus toetada enda ja õpilaste loomepotentsiaali avaldumist. Põhikooli riikliku õppekava (PRÕK) ja gümnaasiumi riikliku õppekava (GRÕK) üldosa esitavad koolijuhtidele ning õpetajatele loovusealaste pädevuste kohta suuri nõudmisi. PRÕKi õppe- ja kasvatuseesmärkide alusel aitab kool kaasa õpilaste kasvamisele loovateks ning mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada (§ 3). GRÕKi alusel peab gümnaasium tagama õpilaste loova mõtlemise oskuse ja loometulemuse esitamist eeldava analüüsimise oskuse (§ 11).

  1. Loovuse mõiste

Loovus on kõige laiema määratluse järgi asjakohase ja väärtusliku uudsuse (idee, käsituse, meetodi, materjali või eseme) genereerimine inimtegevuse eri valdkondades. Lähtuvalt uudsusest on tänapäevani jäädud R. A. Beghetto ja J. C. Kaufmani (2009) esitatud nelja loovuse tasandi juurde:

  • väljapaistev loovus – selgelt väljapaistev loometulemus kogu inimkonna tasandil;
  • erialane loovus – professionaalsel tasemel soliidne loov panus ükskõik mis valdkonnas;
  • argiloovus – igapäevaste olukordade lahendamine iseendale uudsel viisil, originaalne arusaamine maailmast ja inimestest;
  • õpiloovus (originaalis miniloovus) – õppimisele omane loovus, isiksusele endale uudne ja tähenduslik kogemuste, tegevuste ning sündmuste tõlgendamine ehk nn loominguline sähvatus, mida kogetakse uusi mõisteid õppides või uusi võrdlusi luues.

Briti rahvuslik hariduse nõuandev komitee (NACCCE, 1999, lk 30–31) on määratlenud loovust hariduses rikkaliku kujutlusvõimega loomingulise tegevusena, mille tulem on uudne, väärtuslik ja mõistetav seoses antud ülesandega.

Traditsiooniliselt on loovuse avaldumise eelduseks peetud järgmiste tegurite koostoimet:

  • isiksus (kognitiivsed oskused ja isiksuse omadused);
  • probleem ja selle lahendamine (loomeprotsess);
  • loovuse avaldumist toetav keskkond;
  • tulemus – erinevates inimtegevuse valdkondades avalduv looming, mis on uudne, sotsiaalselt aktseptitud (arusaadav), väärtuslik ning eetiliselt vastuvõetav.

Loovuse uurimuste alusel on loovale õpilasele sagedamini omistatud järgmisi omadusi: oma ideede põhjalik väljatöötamine, avatus uutele kogemustele, mängulisus, jonnakus, emotsionaalsus, riskeerimisjulgus, uudishimulikkus, impulsiivsus, seiklushimulisus ja mittekonformsus (Mullet jt, 2016).

  1. Loovuse vanuseline muutumine

Maailmas on enam kasutatud Eduard P. Torrance loova mõtlemise testitulemusi, mille alusel langeb 11.–13. eluaastal ligi pooltel lastel loov mõtlemine 7.–8. eluaasta tasemini; ainult 11% laste testitulemused tõusevad selles vanuses ühtlaselt. Uus tõus loovas mõtlemises algab 14.–15. eluaastal. 13.–14. eluaasta on laste loova mõtlemise avaldumise nn murdepunkt, kus minnakse ekspressiivselt loovalt mõtlemiselt üle intellektuaalsetel oskustel põhinevale üldistavale ja kriitilisele loovale mõtlemisele (Torrance, 1981). Peale puberteediea segadust ei toimu kiiret loovuse tõusu seni, kuni on saavutatud uus sisemine-väline tasakaal 16. eluaastaks (Smith, Carsson, 1990).

Eestis on E. Heinla (2008) tehtud uurimused E. P. Torrance testiga (1994.–2006. aastani, n = 2681, vanus 7–18 aastast) näidanud, et oluline langus meie laste loovas mõtlemises oli märgatav ainult 13.–14. eluaastal, mis võib ulatuda kuni 7-aastaste tasemeni. Võrreldes teiste maade uurimustega ei ole eesti lastel siin 11.–12. eluaasta langust: mõtete voolavus ja mõtlemise paindlikkus jäävad eelmise eluaastaga võrreldes samale tasemele muutumatuks, mõtlemise originaalsus suureneb. Saadud tulemuste alusel võime eeldada, et esimesest ja teisest kooliastmest on õpilased avatud nende loovuse toetamisele, õpetajad ja kaasõpilased saavad vastavates tegevustes rõõmustada ning nautida uudseid ideid, ebatavalisi lahendusi ja töötulemusi. Kolmandas kooliastmes peavad meie õpetajad olema õpilaste loovuse avaldumisega kannatlikud ja mõistvad, loovust toetavad tegevused ning ülesanded ei pruugi avalduda. Selle vanuseastmega töötavad õpetajad vajavad eelkõige erilist kolleegide ja juhtkonna toetust enda loovusele, spetsiaalseid loovusealaseid koolitusi ning õppematerjale.

Loovuse toetamine hariduses on määratletud kõige laiemalt nelja teguri kaudu: õppeasutuse füüsiline ja sotsiaalne keskkond, loovalt õpetamine, loovate pädevuste õpetamine ning tagasiside andmine loovuse avaldumisele. Kõik neli tegurit peaksid olema tagatud alates lasteaiast kuni üldhariduskooli lõpetamiseni. Vanuselisi erinevusi eeldab ainult loovate pädevuste õpetamine, kus loovust toetavad harjutused, tehnikasuunad ja projektid peavad pakkuma ülesandeid õpetatavate teadmiste, vaimsete võimete, kunsti-, muusika-, liikumis- ja sotsiaalsete oskuste, kujutlusvõime ning assotsiatsioonide loomise arengu põhjal.

Turvaline füüsiline keskkond ja sotsiaalne keskkond on tähtsad kõigis vanuseastmeis, sest uudsete ideede ning ebatavaliste lahenduste pakkumine eeldab kaaslaste mõistvat toetust ja kindlustunnet. Õpilased vajavad turvalist ja inspireerivat keskkonda, kus võib julgelt välja öelda kõik ideed, kuid need ei tohi kuidagi kahjustada kaaslasi.

Loovust toetavad klassiruum ja koridor: mööblit on võimalik ümber paigutada rühmatöödeks; põrandale on märgitud spetsiaalsed töötsoonid (nt valge uurimisreiside, roheline rollimängude jaoks jne); seintel on õpilaste loometööd, ideed, soovituste ja juhistega loosungid (nt „Esita küsimusi, uuri, katseta, julge riskida – lähene loovalt!“ „Ei ole olemas valesid vastuseid, on olemas leidlikud lahendused!“); ruumis on õpilaste ühtekuuluvust toetav tootem (loom, taim, vapp); klassis on küsimuste, ideede ja soovide postkastid.

Loovust toetab sotsiaalne keskkond: õpilased teavad üksteist ja on huvitatud üksteisest (nt huvialad, õed-vennad, koduloomad); õpilastel on soovitatav vahetada pinginaabreid, istekohti; iga nädal paneb laps oma nime kõrvale teda iseloomustava sümboli või pildi (nt olen võimekas …., sain kiita …., raske on teha …. jne); on võimalik harjutada sotsiaalseid oskusi (nt premeerimise purk klaaskuulidega ja juhis: „Kui näed kedagi kaaslast aitamas, siis lisa klaaskuul purki“); eelmise nädala/kuu edu karp, kuhu õpilased panevad enda edu sedelid (nt olen uhke …., tegin esimest korda …., olen saanud osavamaks …., oli raske, aga sain hakkama ….); rühmatöö nädala arvestus (nt terve nädal ühed rühmad ja iga rühmatöö järel panevad teised tagasiside välja klassi seinale, nädala lõpus kokkuvõte, auhind); rühmatööde ja iseseisvate tegevuste ajal on lubatud klassis väike kõnesumin (vastastikune küsimuste esitamine, kuulamine, abi küsimine, arutelu) ning vajaduse korral liikumine; klassi lapsi külastavad täiskasvanud (nt lapsevanemad, loomeisikud, teadlased), kes räägivad oma loometööst ja tulemustest.

Loovalt õpetamine põhineb õpetaja enda ja laste loovuse toetamisel ning väärtustamisel igas õpptegevuses ja suhtlemises (kõikvõimalike ideede, mõtete kuulamine, lahenduste aktseptimine ja positiivse tagasiside andmine (Jeffrey, Craft, 2004)). Loovalt õpetamise eelduseks on õpetaja julgus tunnustada ennast loovisikuna ning seda kolleegide ja õpilastega jagada. Soovitused õpetajale: räägi oma isiksuseomadustest (nt uudishimulikkus, riskeerimine, keerulisuse eelistamine) ja huvidest, loometööst ning kirgastumistest; näita oma loometulemusi (nt luuletus, foto, käsitöö, kodukujundus); jaga ideid ja unistusi.

Loovalt õpetamise keskne eesmärk on toetada laste õpiloovust ja argiloovust ehk teha nn minikirgastumisi endale ja teistele arusaadavaks ning arendada neid edasi. Soovitused minikirgastumiste märkamiseks ning toetamiseks: julgusta ja tunnusta mitteverbaalse suhtlemise kaudu; näita oma tähelepanelikkust ja uudishimulikkust; üllatu positiivselt; jälgi õpilaste kehakeelt, milles võib väljenduda uus idee, küsimus; varu aega ideede kuulamiseks. Kasuta julgustavaid fraase: „Kas sa avastasid enda jaoks midagi uut?“ „Näen, et see jutt pani sind mõtlema. Jaga meiega!“ „Tundub, et sa oled välja mõtlemas midagi äärmiselt põnevat!“ Kui tunnis ei ole aega ideid kuulata, siis pane idee ise kirja või tekita õpilastele võimalusi nende postitamiseks (nt ideede kast, stend, veeb) ning korralda eraldi tunnid õpilaste minikirgastumiste üle arutlemiseks.

Soovitatavad tegevused ja suhtlemisviisid õpilastega (Beghetto, 2014; Desailly, 2012; Soh, 2017): toeta iseseisva mõtlemise, tegutsemise ja õppimise harjumuste kujunemist; toeta ideede ning mõtete jagamise julgust; motiveeri faktiteadmiste omandamist, mis on loova mõtlemise alus; viivita ideede üle otsustamist, kuni need ei ole selgelt sõnastatud; julgusta mõtlemise paindlikkust (erinevate valdkondade üheaegset kasutamist); loo küsimuste esitamise kultuur (küsimustes on tõeline uudishimu, anna aega vastustele mõtlemiseks, anna vastuseid, mis ärgitavad järgmisi küsimusi); edenda õpitulemuste enesehindamist, eriti arutlemist oma loometulemuste üle; võta tõsiselt õpilaste küsimusi ja soovitusi; paku palju erinevat algmaterjali ning õppeainete lõimist (meedia, kunst, kirjandus, teadus jne); selgita, kus, millal ja mis ülesannete puhul on oodatud originaalne mõtlemine, millal mitte; taga keskkond, kus eksimine ja vigade tegemine ning nendest rääkimine on täiesti loomulik; too näiteid enesekindluse ja jonnakuse kohta oma ideede teostamisel; julgusta mitmetähenduslike olukordade taluvust; õpeta toime tulema pettumuste ja läbikukkumistega, paku enda toetust; anna igati mõista, et oled vahendaja, mitte autoriteet; õpeta nautima rahulolu tehtud tööst; tee nalja ja üllata (nt seisa klassi tagaseinas, kanna värvilist kingapaela, lille nööpaugus, esita osa materjali lauldes, räägi sosistades); tea, et oled tark, kuid mitte täiuslik.

Loovate pädevuste õpetamine (teaching for creativity): õpetaja valib tundi ette valmistades spetsiaalsed loovat mõtlemist arendavad harjutused (üldised divergentse mõtlemise või õppeainekesksed harjutused) ja tegevused, kavandab loometööd ning loometulemust nõudvaid projekte (Jeffrey, Craft, 2004). Loovate pädevuste õpetamise eesmärk on, et õpilane leiab ise uudse idee, seose, lahenduskäigu ja lahenduse ning vormistab selle teistele arusaadavalt. Peamised loovad pädevused on:

  • divergentne mõtlemine (uute ideede tekkele ja ebatavalistele lahendustele viiv mõtlemine, probleemile rohkem kui ühe lahenduse pakkumine); konvergentne mõtlemine (edasiarendamiseks ja viimistlemiseks sobiva idee, lahenduse väljavalimine);
  • kujutlusvõime ja assotsiatsioonide loomine;
  • loomeprotsessi ja loovuse avaldumist toetavate tegurite, isiksuseomaduste reflekteerimine (Guilford, 1967).

Divergentse mõtlemise komponendid on:

  1. ideede voolavus – informatsiooni, omandatud teadmiste ja kogemuste meeldetuletamise kiirus;
  2. mõtlemise originaalsus – uudsete ideede, lahenduste leidmine, tuntud ideede esitamine uuel viisil;
  3. mõtlemise paindlikkus – võime lülituda kiiresti ümber ühe klassi objektidelt teistele, uudsete seoste loomine;
  4. mõtlemise üksikasjalikkus – ideede ja lahenduste täiendamine, mille tulemusena need muutuvad täiuslikumaks (sealsamas).
  5. Loovaid pädevusi arendavate harjutuste näited
    1. Mis on sellel pildil kujutatud? Vt https://www.youtube.com/watch?v=j-v95EMDO1Y; https://www.youtube.com/watch?v=pd15a-dI9UU.
    2. Uued asjad, tegelased: kes/mis võiks olla skilimantinkel, kostaal, pirmumine?
    3. Mõtle sõnadele uusi tähendusi, nt mäletsema = nõrgalt mäletama.
    4. Mis võiks juhtuda, kui kõik inimesed maailmas oleksid 5 cm pikkused?
    5. Kuidas võiks kõnekäänd „tal on paks nahk“ toimida igapäevastes suhetes?
    6. Piltmõistatused: http://www.folklore.ee/Reebus/
    7. Joonista etteantud kujunditest kõikvõimalikke asju, tegelasi. Esita sellel pildil toimuva kohta võimalikult palju küsimusi.
    8. Moodusta sõnade ahel, leia eelmise sõnaga uus seos (vesi-joomine-karastusjook-suvi-rand-purjetamine-….).
    9. Vaata vasakule poole ja keskendu esimesele punakale asjale, mida sa näed. Mõtle sellele objektile 20 erinevat seostust.

 

  1. Loovaid pädevusi arendavate tehnikasuundade allikad
  1. Raamat: E. Kallas (2015). Loovustehnikad: 99 viisi ideede leidmiseks
  2. Ajurünnak: https://sites.google.com/site/ryhmatooe6piobjekt/ajuruennak
  3. Tagurpidi ajurünnak: http://www.youtube.com/watch?v=eMMSK9BOtmI
  4. Morfoloogiline maatriks: https://creativethinktank.wikispaces.com/file/view/GenTool-Morph.pdf
  5. Scamper: http://www.brainstorming.co.uk/tutorials/scampertutorial.html
  6. Sinektika ehk analoogiate genereerimine (otsesed, isiklikud, sümbolilised analoogiad): https://creativiteach.me/creative-thinking-strategies/metaphors-and-analogies/
  7. Kuue mõttemütsi tehnika: http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/kuue_mttemtsi_meetod.html
  8. Raamat: E. De Bono (2009). Kuus mõttemütsi: lihtsad vahendid oma mõtlemise korrastamiseks
  9. Mõistekaardid: http://members.optusnet.com.au/~charles57/Creative/Mindmap/index.html
  10. Joonmeedia: https://www.youtube.com/watch?v=S5DJC6LaOCI&index=1&list=PLL1xovlsvrqKYwu_d7HmpRQfQ713ovcTa
  11. Rightbraining: http://creatingminds.org/tools/rightbraining.htm
  12. Tehnikasuundade kodulehed:

http://www.inseneeria.ee/loovustehnikate-uelevaade-kritseldamine/

http://www.asa3.org/ASA/education/think/methods.htm#i http://geniusrevive.com/en/creativity-techniques.html http://enchantedmind.com/html/creativity/techniques/techniques.html http://www.mindtools.com/pages/main/newMN_CT.htm http://www.mycoted.com/Category:Creativity_Techniques

http://www.creativelearning.com

http://cooltoolsforschools.wikispaces.com/

  1. Tagasiside andmine loovuse avaldumisele

Tagasisidet on võimalik anda lähtuvalt järgmistest loovuse avaldumist iseloomustavatest komponentidest:

  • loov mõtlemine: ideede voolavus, mõtlemise originaalsus, mõtlemise paindlikkus, mõtlemise üksikasjalikkus;
  • isiksuseomadused: avatus uutele kogemustele, mängulisus, jonnakus, emotsionaalsus, riskeerimisjulgus, uudishimulikkus, impulsiivsus, seiklushimulisus, mittekonformsus, sõltumatus, huumorimeel;
  • sisemine motivatsioon: tahtmine uurida, lahendada ülesannet jmt selle enda pärast, ebareeglipärasuse ja keerukuse eelistamine, soov esitleda tulemust;
  • loometulemus: uudsus, asjakohasus, seos konkreetse olukorraga, viimistletus ja väljatöötamise põhjalikkus, eetilisus.

Tagasiside sõnastamise näiteid: uudsed ideed, arvamused: „Sul on väga huvitav ja uudne käsitlus, väga tubli! Sinu vastus paneb mind mõtlema sellele teemale hoopis teistest vaatenurgast. Kõige rohkem meeldis mulle see, et sa läksid piiridest üle ja panid kokku ebatavalisi asju“; motiveeritus: „Ma näen, et sa oled sellele ülesandele väga keskendunud ja püüdlik. Sa nautisid ülesannet, tegid seda lusti ja entusiasmiga.“

Viited

Beghetto, R. A. (2013). Killing ideas softly?: The promise and perils of creativity in the classroom. Charlotte (N.C.): Information Age Publishing.

Beghetto, R. A. (2014). Classroom contexts for creativity. High Ability Studies, 25(1), 53–69.

Beghetto, R. A., Kaufman, J. C. (2009). Beyond big and little: The four C model of creativity. Review of General Psychology, 13(1), 1–12.

Clack, J. (in press). Distinguishing between ‘macro’ and ‘micro’ possibility thinking: Seen and unseen creativity. Thinking Skills and Creativity.

De Bono, E. (2009). Kuus mõttemütsi: lihtsad vahendid oma mõtlemise korrastamiseks. Tallinn: Pegasus.

Desailly, J. (2012). Creativity in the primary classroom. London: SAGE.

Grohman, M., Szmidt, K. (2013). In M. Gregerson, H. Snyder, J. Kaufman (Eds.). Teaching Creatively and Teaching Creativity (pp. 15–35). Springer.

Guilford, J. P. (1967). The Nature of Human Intelligence. McGraw-Hill Education.

Heinla, E. (2008). Laste loova mõtlemise vanuseline muutumine. Eesti pedagoogika ja kool LVIII. Toimetanud V. Maanso. Tallinn: Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut.

Jeffrey, B., Craft, A. (2004). Teaching creatively and teaching for creativity: Distinctions and relationships. Educational Studies, 30(1), 77–87.

Kallas, E. (2015). Loovustehnikad: 99 viisi ideede leidmiseks. Tartu: E. Kallas.

Mason, J. (2000). Creativity in mathematics lessons: Briefing paper to the QCA. London: QCA.

Mullet, D. R., Willerson, A., Lamb, K. N., Kettler, T. (2016). Examining teacher perceptions of creativity: A systematic review of the literature. Thinking Skills and Creativity, 21, 9–30.

National Advisory Committee for Creativity and Cultural Education (NACCCE) (1999). All our futures: Creativity, culture and education. London: Her Majesty’s Stationery Office.

Smith, G. J. W., Carsson, I. M. (1990). The creative process: A functional model based on empirical studies from early childhood to middle age. International Universities press, Inc. Madison, Connecticute.

Soh, K. (2017). Fostering student creativity through teacher behaviors. Thinking Skills and Creativity, 23, 58–66.

Torrance, E. P. (1981). Predicting the creativity of elementary school children (1958–80) –and the “teacher” who made a difference”. Gifted Child Quarterly, 25, 55 – 62.