A A A

Loovtöödest esimeses ja teises kooliastmes Türi põhikooli näitel

Ülle Tammela, Türi Põhikool

 

Et areneksid õpilase loovvõimed ja oskused seada tegevuse eesmärke ning kavandada oma tegevusi, tuleks juba esimeses ja teises kooliastmes alustada lihtsate loovharjutuste ja -ülesannetega: tutvustada õpilastele eakohaseid uurimismeetodeid, nagu vaatlust, võrdlemist jt, suunates õpilasi märkama ning kirjeldama nähtuste sarnasusi ja erinevusi, koostama lihtsat plaani, tabelit jm. Seega on loovtöö ka nooremates klassides õpilase enda välja mõeldud, kavandatud, tehtud ja esitletud töö, mille eesmärgid on toetada loovust, arendada eneseteostust, eneseväljendust ja kujutlusvõimet ning tunda rõõmu loovast eneseväljendusest.

Juba neis vanuseastmeis on sobiv kasutada rühmatööd, nt osaleda kogu klassiga SA Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskuse korraldatud keskkonna uurimistööde konkursil. Nii on meie kooli 1. klassidel valminud uurimistööd „Eesti talvekuude ilmastiku uurimine“, „Aasta lind ja loom“, „Lemmikloomad“; 2. ja 3. klassidel „Toalilled“, „Põnevad lõunamaade loomad“.

Koostatud on erinevaid raamatuid, nt „Minu hobid“, „Eesti parimad sportlased“, „Minu tuleviku kodu“, ning „Metsakalender“, kuhu igas kuus lisatakse neljarealine luuletus; valmistatud on põnevaid lauamänge jne. Oma ideede taasesitlemiseks tutvustavad õpilased tehtut ainetunnis. Et neist teadmistest saaks osa suurem hulk õpilasi, on korraldatud kooli esimese kooliastme õpilaskonverents teemal „Huvitavad õppekäigud“. Valminud tööd on vormistatud paberil ning illustreeritud asjakohaste piltidega.

Teises kooliastmes õpitakse juba täpsemalt oma tegevusi ja aega plaanima: kirjeldama uuritavat objekti, leidma vastuseid oma küsimustele, saama vajalikku teavet erinevatest allikatest, siduma õpitut praktilise eluga, koostama usutlusi. Selles kooliastmes on tähtis plaanida ka uurimuslikke õppeülesandeid, nt koostada projektitööna oma klassi „Kokaraamat“, milles on klassikaaslaste lemmiktoitude retseptid; meisterdada vimpleid, märke ja lauamänge ning koostada ristsõnu. Sotsiaalsest ja emotsionaalsest aspektist lähtuvalt võib käsitöötundidest esile tuua projekti „Ühine sall“ – mälestusese kogu klassile ja õpetajale. Protsessi muudab eriliseks see, et panustavad kõik õpilased (iga rühma õpilane saab kududa, käsitöörühma õpilased õpetavad kudumist tehnoloogiarühma õpilastele).

Rühmatööna on lindistatud kuuldemänge, koostatud sportlaste edetabeleid, kirjutatud ise näidendeid ja loodud videofilme. Valminud on ingliskeelsed luulekogumikud ning aasta linnu ja aasta looma kartoteegid. Teise kooliastme õpilased võivad osaleda HITSA loovtööde konkurssidel, samuti SA Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskuse korraldatud keskkonna uurimistööde konkursil ning omaloominguvõistlustel.

Teises kooliastmes valminud tööd vormistatakse juba arvutiga. Näiteks on õpilastele põnevad keelevaldkonna tööd, kus nii üksi kui ka rühmas keskendutakse kindlale teemale. Näiteks võib selleks olla ajaleheuudise silpide uurimine, kirja arengulooga tutvumine vm.

Selles kooliastmes on tavapärased rollimängud, millel on oluline koht enesemääratluspädevuse kujunemisel. Nii kehastuvad õpilased kirjanikeks või reklaamiagentideks, kes teistele oma raamatut tutvustades peavad leidma võtteid, kuidas teistes raamatu vastu huvi äratada.

Kooliastme lõpus võib koostada rühmatööna ajalehe: teema- või koolilehe. Ettevalmistavasse etappi kuulub õppekäik kohaliku ajalehe toimetusse, kus tutvutakse ajalehe koostamise ning valmimisega. Saadud kogemust rakendatakse ja katsetatakse oma ajalehe loomisel.

Kirjanduses võib suuremaks projektiks olla rühmatööna valminud näidend. Kuna selle kirjutamine võtab aega, tuleb koostada ajakava, milles esitatakse kõik etapid loomisest etenduseni. Edasist õpilaste loovtegevust motiveerib mõistagi lavastuse esitamine paralleelklassidele, lastevanematele jne. Loovust arendab muinasjutu, muistendi, luuletuse jm koostamine, mida saab tutvustada kirjandusvõistlustel, ent ka näiteks ajakirja Hea Laps kirjutiste võistlustel. Loovus on kõigis meis!

Kokkuvõtvalt võib öelda, et esimeses kooliastmes omandab õpilane tööks vajalikud oskused järk-järgult ning aasta-aastalt arenevad tema üldvõimed (mälu, tähelepanu, kontsentratsioon jne), suureneb tema koostööoskus omaealistega. Teises kooliastmes on õpilased juba võimelised vastutust võtma ja jagama, võimetekohaseid ülesandeid täitma ning üksteist arvestama. Kui õpilased on harjunud sellist koostöövormi kasutama juba esimeses kooliastmes, soovitakse edaspidigi lahendada ülesandeid just rühmades ning pole probleeme kaaslaste leidmisel – ollakse harjunud koos töötama. Individuaalsed loovtööd on vahelduseks ja nii-öelda tasakaalustajaks, mis võimaldavad õpilasel rohkem süveneda ning probleemi lahendamisele keskenduda. Targalt loovaks!

 

Näiteid

Loovuse toetamine võõrkeeletunnis esimeses ja teises kooliastmes

Loovuse toetamiseks võõrkeeletunnis on palju võimalusi. Esimese kooliastme võõrkeeletunnis võib kasutada järgmisi loovtegevusi.

  1. Värviraamatu koostamine. Õpilased lõikavad ajalehtedest välja pilte/fotosid ning otsustavad, mis värvi pilte nad koguma hakkavad. Piltidest koostatakse A4 lehekülg. Kõiki piltidel olevaid asju/tegevusi peab õpilane inglise keeles teadma või otsima neid sõnastikust. Sõnad/mõisted kirjutatakse pildi alla. Töö lõppedes tutvustab igaüks oma lehekülge, misjärel köidetakse lehed ühiseks värviraamatuks.
  2. Õpilased koostavad miniloomaaia, kus on erinevad osakonnad: metsloomad, koduloomad, lemmikloomad ja linnud. Loomaaia võib koostada ka mänguasjadest või ise joonistada. Koos käiakse pildiloomaaias, tutvustatakse/kirjeldatakse kõiki loomi, leitakse lemmikuid jne.

Loovuse toetamine teises kooliastmes

Selles astmes on võõrkeelt õpitud juba mitu aastat. Arenenud on õpilaste väljendusoskus ning laienenud sõnavara. Allpool on mõningaid mõtteid loovülesanneteks ja harjutusteks.

  1. Lühijuttude lavastamine
  2. Jätkuloo koostamine. Üks õpilane alustab lugu, järgmine jätkab jne. Fantaasiat arendab ka etteloetud jutule lõpu väljamõtlemine.
  3. Toote väljamõtlemine ja reklaami koostamine, mida esitletakse kaaslastele; sobib nii rühma- kui ka üksitööks.
  4. Reisi korraldamine. Õpilased koguvad infot sihtkoha riigi kohta, tutvustavad selle pealinna, loodust, kliimat, loomi jm. Kirjeldatakse ka 2–3 põnevamat kohta, kuhu võiks reisida ja miks.
  5. Jõuluraamatu koostamine, kus tutvustatakse jõulukombeid meil ja mujal.
  6. Kahoot-küsimustik õpitud teema kohta
  7. Minu kohvik. Koostatakse ja kujundatakse menüü ning mängitakse kohvikus käimist kaaslastega.
  8. Minu 5 parimat sportlast, keda esitletakse arvutis ning tutvustatakse klassile.

Võimalusi loovuse toetamiseks loodusõpetustundides teises kooliastmes

  1. Jutu põhjal pildi joonistamine (nt „Esimesed inimesed Kuul“, „Väikese printsi koduplaneet“)
  2. Pildi järgi jutukese koostamine (nt vulkaanidest „Olen ilus, aga ettearvamatu“, „Elu Maal 300 miljonit aastat tagasi“ jm)
  3. Matka kavandamine vihmametsa, kõrbesse, tundrasse, sohu vm. Mis riiki reisiksid ja miks? Mis aastaajal ja miks? Mis varustuse kaasa võtaksid, miks? Mida huvitavat võiksid matkal näha?
  4. Kiidukõne koostamine inimese siseelundite nn töövõistluseks. Kujuta ette, et sa oled just see siseelund ning peaksid ennast kiitma. Põhjenda, miks on valitu oluline/olulisim.
  5. Raba looduskeskkonda tutvustava õpperaja koostamine rühmatööna. Joonistatakse õpperaja skeem, märgitakse sellele vaatluspunktid ja koostatakse vaatluspunktide kirjeldused, st mida huvitavat võib selles vaatluspunktis näha ning kogeda.
  6. Pilvede vaatlemine valitud päeval. Pilve kuju joonistatakse vihikusse ning antakse sellele fantaasiaküllane nimetus.
  7. Vikerkaarevärvide meeldejätmine. Et värvid (punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violetne ehk lilla) õiges järjekorras meelde jääksid, koostatakse vastavate värvide esitähtedest põnev lause.

Looduspildi valmistamine looduslikust (looduslikest) materjali(de)st. Vaadeldakse tähelepanelikult ümbritsevat loodust ja valitakse meelepärased taimed (neid muljumata), et neist hiljem looduspilt valmistada. Kuna valminud tööd tutvustatakse ka kaaslastele, tuleb kaasatoodud materjalid paigutada paberile nii, et lõpptulemusena valmiks omapärane ja kaunis looduspilt. Autor pealkirjastab oma töö ning põhjendab, miks ta valis just sellise nimetuse.